Re: Viktor Kingisepa hukkamine.
Postitatud: 10 Apr, 2021 21:31
Kapo ametnik Julius Palm väitis ülekuulamisel 30.08.1940, et peale Kingissepa tabamist tegelesid temaga politseinik Liiv ja Palm ise, ning et "mingeid piinamisi ega peksmisi ei olnud".
Ülekuulaja: "Kas olite kohtus?"
Palm: "Olin seal kui Viktor Kingissepa aresti tunnistaja. Kingissepp üritas relvastatud vastupanu."
Ülekuulaja: "Vale!"
Palm: "Õige! Ainult et teda segas tõrge revolvris."
Ülekuulaja: "Kes olid kohtunikud?"
Palm: "Ei tea, kõik olid sõjaväelased. Asja kandis ette sõjaväelasest prokurör. Kingissepale esitati kolm küsimust. Kas ta tunnistab end riigikorra kukutamise ettevalmistamises süüdi? Kas ta andis Vabadussõja ajal Nõukogude Venemaale mitmesuguseid andmeid? Kas ta tahtis tulistada inimest, kes teda arreteeris? Kingissepp vastas neile küsimustele väga lühidalt. Viimase küsimuse peale ütles ta, et tahtis tappa provokaatori, kes ta välja andis, aga mitte Kaitsepolitsei ametnikku. Kingissepal oli kohtus kaitsja, kes tahtis sõna, aga Kingissepp ei soovinud seda. Kingissepale anti viimane sõna. Ta ütles täiesti rahulikult: "Mis siin kaubelda, ega me hobust ei müü. Tean, et teil on otsus juba ammu valmis." Mäletan, et lisas kohtu kohta "timukate kohus". Ja ta viimased sõnad olid "Elagu Nõukogude Eesti!" Kingissepp sai surmaotsuse ja ta anti Raudvere käsutusse. Kahe nädala pärast võtsin osa tema laiba ümbermatmisest. Seal oli Raudvere adjutant, Johanson, mina ja teised. Sõitsime kahe autoga kohale. Raudvere adjutant, veltveebel, kaevas Kingissepa laiba välja. Panime ta autole ja viisime Pirita kaudu mere äärde. Seal, kus oli mootorpaat, ootasid meid Liiv ja Kaitsepolitsei Grossi poisid. Tõstsime laiba paati. Liiv käskis ka meil paati minna. Kaldast 7-8 kilomeetri kaugusel käskis Liiv laiba kotti panna ja siduda selle külge kaks puudast pommi. Laiba viskasime merre."
Ülekuulaja: "Kui palju te saite Viktor Kingissepa tapmise eest?"
Palm: "Mina sain 20 000 marka. Aga said ka teised. Kui palju, ma ei tea."
Ülekuulaja: "Kas olite kohtus?"
Palm: "Olin seal kui Viktor Kingissepa aresti tunnistaja. Kingissepp üritas relvastatud vastupanu."
Ülekuulaja: "Vale!"
Palm: "Õige! Ainult et teda segas tõrge revolvris."
Ülekuulaja: "Kes olid kohtunikud?"
Palm: "Ei tea, kõik olid sõjaväelased. Asja kandis ette sõjaväelasest prokurör. Kingissepale esitati kolm küsimust. Kas ta tunnistab end riigikorra kukutamise ettevalmistamises süüdi? Kas ta andis Vabadussõja ajal Nõukogude Venemaale mitmesuguseid andmeid? Kas ta tahtis tulistada inimest, kes teda arreteeris? Kingissepp vastas neile küsimustele väga lühidalt. Viimase küsimuse peale ütles ta, et tahtis tappa provokaatori, kes ta välja andis, aga mitte Kaitsepolitsei ametnikku. Kingissepal oli kohtus kaitsja, kes tahtis sõna, aga Kingissepp ei soovinud seda. Kingissepale anti viimane sõna. Ta ütles täiesti rahulikult: "Mis siin kaubelda, ega me hobust ei müü. Tean, et teil on otsus juba ammu valmis." Mäletan, et lisas kohtu kohta "timukate kohus". Ja ta viimased sõnad olid "Elagu Nõukogude Eesti!" Kingissepp sai surmaotsuse ja ta anti Raudvere käsutusse. Kahe nädala pärast võtsin osa tema laiba ümbermatmisest. Seal oli Raudvere adjutant, Johanson, mina ja teised. Sõitsime kahe autoga kohale. Raudvere adjutant, veltveebel, kaevas Kingissepa laiba välja. Panime ta autole ja viisime Pirita kaudu mere äärde. Seal, kus oli mootorpaat, ootasid meid Liiv ja Kaitsepolitsei Grossi poisid. Tõstsime laiba paati. Liiv käskis ka meil paati minna. Kaldast 7-8 kilomeetri kaugusel käskis Liiv laiba kotti panna ja siduda selle külge kaks puudast pommi. Laiba viskasime merre."
Ülekuulaja: "Kui palju te saite Viktor Kingissepa tapmise eest?"
Palm: "Mina sain 20 000 marka. Aga said ka teised. Kui palju, ma ei tea."