sõjaväelaste pilte isiklikust kogust - projekt

[huviline77]

Tänane pilt eeldatavasti samast kohast ja ajast kust kaks eelmist. Pildil 32 meest, kas suurus sobiks siis äkki II eskadroni III rühmale? Kas hoone mille ees poseeritakse on endiselt ratsarügemendi kasarmu? Hoone vooderdus tugevalt viitab sellele.

[Castellum]

Tänane pilt eeldatavasti samast kohast ja ajast kust kaks eelmist. Pildil 32 meest, kas suurus sobiks siis äkki II eskadroni III rühmale? Kas hoone mille ees poseeritakse on endiselt ratsarügemendi kasarmu? Hoone vooderdus tugevalt viitab sellele.

Eesti keeles on 'kasarm', mitte 'kasarmu'.

Jah, see on üks suur puitkasarm. Aga neid oli neli; milline neist neljast, selle pildi põhjal ei ütle.

[huviline77]

Tänasel pildil ca 60 ratsaväelast poseerimas kasarmu ees. Tõenäoliselt on kõigi või vähemalt osade meeste elupaigaks pildil olev kasarm.

[huviline77]

Täna siis viimane pilt ratsarügemendist - sõjaväelane hobusel takistust ületamas. Erinevalt varem avaldatud seeriast ei tundu see siin olevat võistlus, vähemalt mitte see sama, kus ka publik platsiserval seisis.

Homsest siis viimane ja pikem seeria lendur Albertist ja tema onudest.

[huviline77]

Tänasest siis lendur Albert ja tema onud Andres ja Karl. Lühidalt perekonna taustast. 1870-ndate algul rändasid Andrese ja Karli isa ja ema Kesk-Eestist Venemaale, täpsemalt Narva ja Peterburi vahele, Gatšina lähedale, Elizavetino kanti. Toona olid sealkandis valdavalt Eesti ja Soome (ingeri) külad, kodukeeleks jäi eesti keel, usuks luteri usk. Perre sündis palju lapsi, täisealiseks kasvasid 7 poissi ja 2 tüdrukut. Iga järgmine poiss sai eelmisest parema hariduse, oli ka elus edukam -> edukamad eranditult represseeriti/tapeti venelaste poolt.

Ims ja Vabadussõja keerises tulid osad vennad peredega Eestisse, mõned opteerusid veel järgi; 30-ndate algul osteti ka vana isa veel Venemaalt välja, et saaks kodus surra. Kõigist vendadest oli Andres kõige lahtisema pea ja kõrgema lennuga. Tema tegevusest tsaariajal homme täpsemalt, tänase pildi juurde niipalju, et Eestisse spioonide vahetuse käigus jõudnud Andres (auastmelt kapten) asus peagi juhtima suurt riigiettevõtet, sai osaliselt poliitilistel alustel süüdistuse korruptsioonis ja 5-aastase vanglakaristuse (Tallinna Sadam vol.0), istus sellest ära veidi üle aasta, misjärel riigivanem ta vabastas (auastmeks vanem-leitnant). Ka vangis olles tegeles ajakirjanduses avaldamisega, leiutamisega ja ehitustööde juhtimisega. Vabaduses asus propageerima erinevaid ehitusviise, osales ja juhtis mitut ühiskondlikku ettevõtmist. Lõpp oli nagu eelpool viidatud.

Tänane pilt on tegelikult arhiivist pärit, homme jälle originaalsisu.

[huviline77]

Kui eilne pilt Andresest oli tehtud juba Eestisse jõudmisel, siis täna lähme ca 6-8 aastat ajas tagasi, aastasse 1915. Selleks ajaks I ms käis, Andres teenis mereväe ohvitserina, alates 1916. aastast laevainseneride korpuse kaptenina (kaptenmajorina). Selleks hetkeks oli ta teeninud välja Anna III ja Stanislavi III järgu ordenid, mis ka tänasel pildil paistavad. Lisaks paistab pildilt Romanovide 300 aastat ning veel üks medal ja taskul miski märk - kui keegi suudab tuvastada, oleks tore.

Andrese tegevusest mereväes on kunagi ühte ajakirja pikemalt kirjutanud Peedu Sammalsoo. Küll aga ei tea ma, et Eesti (aja)kirjandusest oleks läbi käinud, et eestlane teostas Vene esimese soomusauto, mis ehitati Russo-Balt šassii peale, tehnilised joonised. Jutt käib siis loomulikult Andresest. Seda, kas "tehnilised joonised" tähendavad päris projekteerimist, ei oska ma hinnata, aga märkimisväärne saavutus siiski.

Ims lõpu eel lõpetas Andres veel Peterburis Mereväe Akadeemia, kuid peatselt vahistati ta kommunistide poolt (sarnaselt paljudele tsaariarmee ohvitseridele) ning määrati surmanuhtlus. Täide seda siiski ei viidud, pere turvalisusega teda santažeerides saavutati temaga koostöö, Andres asus tööle Mereväe Tehnika Valitsuses laevaehituse osakonna ülema abina, hiljem Mereväe Akadeemias adjunkt-professorina. 1920. aastal sai temast ka Eesti Vabariigi kodanik.

1922. aastal vahistati Andres taas, seekord süüdistades teda Eesti luure kaudu brittide heaks luuramises. Taaskord ähvardati surmanuhtlusega, kuid kuna Eestis oli kinni võetud mitu Vene salakuulajat, toimus Eesti ja Vene vahel vangide vahetus ning Andres (koos oma perega) pääses Eestisse.

Edasine on teada eilsest postitusest, tänasele eelnenu tuleb homme.

[huviline77]

Tänane pilt jällegi paar aastat varasem eilsest, 1913. aastast. Originaali ma pole näinud, pilt on leitud internetiavarustest (Andres seisab vasakul). Akadeemik, insener ja rakendusmatemaatik Aleksei Krõlov juhtis ekspeditsiooni Asooridele, kaasas oli ka Andres. Eesmärke oli mitmeid, ennekõike testida laeva ookeani tingimustes, ent jagus ka kõrvalülesandeid. Oma memuaarides on Krõlov meenutanud, et keeleoskaja Andresele tehti ülesandeks ekspeditsioonil kohatud Itaalia sõjalaeva ohvitseridega tutvuda, et teenida kutse nende laevale, sh näha seda allpool laevatekki. Eesmärgini viisid loomulikult ka joovastavad joogid, Andrese võimeid on Krõlov kirjeldanud nõnda: "ta võis juua silmagi pilgutamata niipalju kui vaja ja ükskõik mida."

Reisist Asooridele kirjutas Andres ka pika meeleoluka reisikirjelduse Eesti ajalehtedele, mis on digiteeritud allikatest leitav.

[Veiko Palm]

Ülemisel fotol 1935. a vorm, alumisel 1926. a oma. Mõlemal krael Kalevi pataljoni embleem.

1. rügement oli katteväeosa. Seal noorte väljaõpet ei toimunud. Noore aja koolitus läbiti mõnes reservpataljonis ja seejärel saadeti ülejäänud ajateenistuseks katteväeossa. 1. (Narva ja ümbrus) või 7. (Petseri-Võru) jalaväerügementi. Või siis suurtükiväelased vastavatesse srtv gruppidesse.

Õhukaitse ka ei koolitanud oma noori ise, tulid teistest üksustest.

Kõige muuga olen nõus, aga ülemisel pildil on minu arust hoopis Tallinna komandatuuri kraemärk, mis kujutas linna lippu. Kui sel lehel https://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?t=5329&start=180 natuke alla kerida, siis seal on üks taoline näha.

Mingil ajal paiknes ka Kalevi pataljon Tallinnas, ehk siis oli loogiline, et sattus edasi kas katteväeossa või hoopis jäi Tallinnasse.

EDIT. Parandan, vastavalt https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14411 allikale kandsid seda trafaretti mitte ainult komandatuuri, vaid ka Vahipataljoni ja komandatuuri juurde kuuluvad üksused (orkester, ambulants, vangimaja)

[huviline77]

Aitäh varasemaid pilte kommenteerimast - kui seal jääb veel miskit silma, mis valesti või vastamata, siis hea meelega ootan ka neid kommentaare.

Täna eelviimane pilt Andresest. Kuupäev on 17.05.1909, Andres on just lõpetanud Mereväe Inseneride Kooli ning selle tähistamiseks poseerib oma pere, sugulaste, koduküla rahvaga. Andrese ees on tema vanemad, vasakul käel noorem vend Karl, kellest pikemalt alates ülehomsest.

Võib vaid ette kujutada seda uhkusetunnet, võib-olla mõnel ka pisukest kadedust, mida pildil olijad Andrese saavutatu osas tunnevad. Ca 35 aastat varem tühjale maalapile saabunud Andrese vanemad elasid oma esimesed aastad sisuliselt muldonnis - ja nüüd nende poeg lõpetab kooli, mille lõpetamine kuni Andrese lennuni oli aadlike privileeg. Suguvõsa edasist käekäiku teades võib pakkuda, et tegu oli väga olulise inspireeriva sündmusega, mis ka hiljem innustas sugulasi parema hariduse, parema elu poole pürgima.

[Kriku]

Kas tulevikus ei võiks Andrese elukäigu kohta elulugude alamfoorumisse teemat teha?

[huviline77]

Mul pole selle idee vastu midagi. Teeksin oma projekti lõpuni (peaks lõppema napilt enne jaanipäeva), eks siis targemad inimesed siin foorumis annavad nõu, kas miski siit projektist mujale tõsta, kopeerida, uuesti luua vms.

Täna siis viimane pilt Andresest, ca 1908. aastast, õpingute ajast Mereväe Inseneride Koolis. Sinna jõudmiseks pidi andekas olema. Suur osa järgnevast on pärit tema ooperilauljast tütre aastakümneid hiljem avaldatud elulooraamatust (seni eesti keelde tõlkimata), mistõttu tuleks sellesse suhtuda kui võib-olla, kuid mitte tingimata nii aset leidnusse.

Andres oli väikesest peale andekas olnud. Ka suviste talutööde lõunavaheajal hiilis ta õpikust prantsuse keelt õppima. Gatšina reaalkooli pääses ta varem kui vanus lubaks, pidi mitme aasta programmi lühema ajaga läbima. Kooli kõrval teenis ta raha võõrkeelte õpetamisega. Seda sattunud ta õpetama ka ühe suursaadiku lapsele, kes kuuldes Andrese unistusest saada mereväeinseneriks, aitas ta sisseastumiseksamiteni. Eksamid olla ta sooritanud hiilgavalt, parimana 264-st kandidaadist.

Oma 1940. aasta teises pooles kirja pandud lühikeses eluloos on Andres ise väitnud, et õpingute ajal võttis ta mingis ulatuses osa ka 1905. aasta sündmustest, kuid pääsenud siiski väljaviskamisest. Kes teab...

[huviline77]

Tänasest siis vendadest noorimast, 1892. aastal sündinud Karlist; liigume temaga õiget kronoloogilist rada pidi, Ims tsaariarmee sõdurist EW kolonelleitnandini.

Enne sõda lõpetas ta Pihkva Põllumajanduskooli, kuid põllumeest temast ei saanud. Alanud Ims-s avaldus temas hoopis tubli sõdur. Lisatud pilt peaks olema tehtud 1915.

[huviline77]

Täna siis teine pilt Karlist Ims ajal. Ta toimik on arhiivis kättesaadav, ei hakka kõike siia dubleerima, aga ta teenistuskäigu algus oli järgmine: 1913 lõpus vabatahtlikuna 22. mortiiri suurtükiväe divisjoni, 1914 juulis kapraliks, 1914 septembris noorem allohvitser, võitles Suvalki kubermangus, 1914 oktoobris Georgi IV järk, 1914 detsembris ülendatud lipnikuks "lahingus ülesnäidatud vahvuse eest". 1915. aastal saadeti ta Kiievi kanti, juunis jällegi vahvuse eest Anna III järk mõõkade ja lehviga; huvitav, et novembris annetati tagantjärgi aprilli tegevuste eest Anna IV järk ja koos sellega Stanislause III järk mõõkade ja lehviga.

Tänane pilt jällegi 1915. aastast, kaaslase nimi (ja rahvus) teadmata. Kas teadjamad oskavad pildi ja ülaltoodu järgi tuvastada, mis see Karlil rinnas ripub (vist sama mis eilsel pildil?). Kas Georgi IV järk? Sellisel juhul pilt 1915 esimesest poolest. Ka õlal number 22, mis vist viitab 22. suurtükiväe divisjonile, kus ta oli kuni juunini 1915, mil ta määrati 88. suurtükiväe brigaadi.

[huviline77]

Tänane pilt järgmisest sõja-aastast: 1916. 1915. aasta lõpus oli Karli brigaad ümber nimetatud 101. suurtiküväe brigaadiks. 1916. aasta juunis on ta auaste tõstetud noorem-leitnandiks; kui ma teenistuselehelt õigesti välja loen, siis tagantjärgi loetakse selle alguseks märtsikuud. Kuna tänane pilt tehtud 1916 aprillis, siis siin ta veel eeldatavasti lipnikuna.

Kui keegi hea inimene, kes käekirju paremini dešifreerib ja vene keelt oskab, viitsiks siia pildi taha kirjutatud pühenduse tõlkida, oleksin tänulik.

[LoCo]

Täna siin "juhuslikus" kategoorias viiendaks viimane pilt, sealjuures viimane EW ajateenija (sündinud 1915). Kraenurkade järgi tunduks nagu suurtükiväelane, aga selle järgi ma jään ikkagi väeosa määramisega hätta. Ma pole selles suunas varem põhjalikku eeltööd teinud, nüüd leidsin, et on välja antud raamat Eesti sõjaväevormi lugu. Kas sealt leiaks vastuse nii sellele küsimusele kui ka sarnastele, mis varem olnud? Ehk et mitte ainult "vorm" kui selline, vaid ka väeosade tunnused jms?

Õhukaitse suurtükiväegrupp.