Riigikaitse eelarve

Vasta
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Dr.Sci »

tuuba kirjutas:
gooligan kirjutas:....
kokkuvõttes--loll on see riik ,kes praegu ei laena maksimumsummasid ,sest tagasi maksta nii 30-50 aasta pärast on vaja vaid 10-15% algsest summast.

elik--eesti peab laenama veel paar miljardit ja kulutama selle raha betooni (teedesse, hoonetesse, infrasse) ja soetama võimalikult kiiresti puuduvad kaitsevõimekused.

kas need kaitsealased kulutused panna soomusesse, droonidesse või mujale, jätaks asjatundjate otsustada.
Kõik õige, aga siin on 1 suur aga. Iga asja betooni valamine eeldab eelnevat planeerimist, projekteerimist, hanget. Ja paraku, mida aeg läheb edasi ja mida suuremaks lähevad hanked (20 aastat tagasi tegelesid hangetega otseselt maanteeameti teedevalitsused, mis olid suht iseseisvad, siis koondati nad rohkem keskse juhtimise alla, siis liideti ametiga ARK, struktuur muutus segasemaks, vahepeal pandi kinni ka 1 peadirektor kes ehitajale vastu tulles lubas ühte teelõiku natuke odavama lahendusega ehitada (mis siis et võitsid nii ehitaja kui riik, ajas ja rahas), nüüd liideti Maanteeeametile otsa Lennundusamet ja Veeteede amet, nimetati Transpordiametiks. Projekteerijatel on suht siiber, hangetel on alapakkumised, nendel kes reaalselt jooni tõmbavad, palgad ei tõuse sest pakkumine on odava rahaga võidetud, samas nõutakse projektidelt järjest kõrgemat taset (ja kui keegi sinisilmselt arvab et tänapäeva "võimas" arvutustehnika projekteerib ise, siis kui keegi tahab kirvesilmaga kuklasse saada, mingu kuhugi projektbüroosse ja minge öelge otse projekteerijatele näkku et tänapäeva elu on lihtne, BIM mõtleb, arvutab ja joonestab teie eest ja kõik jookseb kokku - arhitekti mõttest kuini kaabli ja toruvedajani välja).

Tulemus ongi selline et seda odavat raha võib ju saadagi, aga selleks et selle eest kiiresti ehitada, tuleks see odav raja vahetada ruupiateks, segada EPO-ga ja siis saadud mass laiali laotada.

Riigikaitse eelarvet puudutab see niipalju et teede ja sildade peal sõidavad ka kaitseväe masinad - ja usutavasti nendel kes mõtlevad uute relvassüsteemide soetamise peale, on mõttes samasugune nutt ja hala, kui ABS-iga kokku põrkavad (ABS siis Rein Langi poolt käibesse toodud ja järjest populaarsemaks lühend, tähistab administratiiv-bürokraatlikku süsteemi, mis tegelikult pidurdabki sujuvalt nagu 1 ABS tegema peab)
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas tommy »

aj1972 kirjutas:Minu meelest on mõttemaailma vahe riikidel kes on sõdinud ja kes ei ole hiljuti. Soomlased ja juudid on veel viimaste inimpõlvede jooksul oma riigi eest palju verd valanud ning seal ei teki küsimust kas riiki kaitseme. Meil õnneks pole sõda olnud ja viimane vabanemine toimus impeeriumi kokkuvarisemise tõttu. Kahjuks see tekitab tunde,et piisab kui teeme miinimuni 2% ideaalselt siis kõik hästi eriti kui suur sõda jääb juba 75 aasta taha ning kaasteelised ei täida isegi seda miinimuni.

Et millal need soomlased oma riigi kaitsesse kogutoodangust 2% on panustanud.?? Või 2,29 või 2,31% ????
Kas nii lihtne ja loogiline asi ei mahu pähe, et arvuliselt suurem ja rahanduslikult rikkam saab ka väiksma protsendiosa eest rohkemat lubada.
Ära tüütab juba see "väikese mehe alaväärsuskompleks"...

Ja juutide saatust külll ei tahaks. Need istuvad praegugi punkris ja loevad nende pihta lastavaid rakette. Ja muidugi ka pidevaid ohvreid nii sõjaväelaste kui tsiviilide hulgas. Asi nüüd mida kadetseda..
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

tuuba kirjutas:tänapäeval on keskpankade poolt trükitava raha hulk selline, et seda ei jõuta ära kulutada aga seda 2-3% inflatsioonitempot ei suudeta ikkagi saavutada--inflatsioon on 0,5-1 % piires.
RES koostati 4 aastaks ning mina küll ei julgeks väita, et odava laenuraha aeg nii kaua kestab. USA-s kindlasti ei jää intressimäärad enam kauaks nullilähedaseks, sest järgmise 5 aasta inflatsiooni hinnatakse juba praegu 2,5% peale: https://www.cnbc.com/2021/04/28/fed-hol ... ation.html

tuuba kirjutas:kokkuvõttes--loll on see riik ,kes praegu ei laena maksimumsummasid ,sest tagasi maksta nii 30-50 aasta pärast on vaja vaid 10-15% algsest summast.
Akf liialdab.

Mitte et ma tahaks öelda, et riigikaitseinvesteeringute katmiseks laenamine tingimata halb mõte oleks.
tuuba
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 12 Okt, 2010 18:24
Asukoht: harjumaa

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas tuuba »

https://www.err.ee/1608200011/eksperdid ... eriumidest

Endine rahandusminister Martin Helme, presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ja SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel nõustusid esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund", et Euroopa Liit hülgab kunagi eurotsooni aluseks olnud Maastrichti kriteeriumid.


samast artiklist:

Ka Vitsur nõustus Helmega: "Ma olen Martiniga sama meelt. Selles mõttes, et see maailm, milles neis reeglites kokku lepiti, oli hoopis teine kui praegune. Siis ei tuntud sellist asja nagu negatiivne intress, ei tuntud QE-d (rahapoliitika kvantitatiivne lõdvendamise, millega keskpangad uut raha majandusse viivad - toim.) - see oli täiesti mõeldamatu asi: rahatrükk Euroopas, jumal hoia! Ameerikas ka mitte! Ega nüüd selle tiigri seljast niisama lihtsalt enam maha ei hüppa - midagi tuleb teha radikaalselt teistmoodi."

Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) täisliikmeks saamise eeltingimuseks olevate Maastrichti kriteeriumide kohaselt peab riigi valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning valitsussektori võlg olema alla 60 protsendi SKP-st.


nagu näha, siis Vitsur, Helme, mina ja teised targad on kindlad, et rahatrükk ja null-intressid jätkuvad veel mitu head aasta(kümme)t.

ABS-i vältimiseks on vaja vaid poliitilist tahtmist---lüüa koheselt minema kõik need ametite juhid, kantslerid-asekantslerid,kes torpedeerivad üritust.
selge see, et midagi ei liigu kui otsitakse võimalusi MITTE teha.

ehitusliku projekteerimisega olen kursis, s.h. ka teede projekteerimisega. ja väidan, et 1 km maantee projekteerimiseks masinate abil kulub 1 tund tööaega. (eeldusel, et alusuuringud tehtud ja lähteandmed on paigas)
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas London Bridge »

tommy kirjutas:Et millal need soomlased oma riigi kaitsesse kogutoodangust 2% on panustanud.?? Või 2,29 või 2,31% ????
1962 ja 1992? Lisades eelarvevälised suurostud? Pigem oleks huvitav küsimus, et kas meite "alaväärses" olukorras panustaksid soomlased samuti 1,5%?
My fair lady.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Martin Herem kirjutas:Tänane 1.stuudio andis ka mingid selgitused - kas rohkem või vähem.


Vaatsin ka eile õhtul seda saadet. Paar mõtet alapealkirjaga „Võlg on võõra oma“

Ma pole kindel, et lugupeetud Eesti panga president saab raha olemusest aru. Bravuurikas hinnang minu poolt muidugi. Tegelikult arvan, et eks ta saab aru ikka, kuid ei taha või suuda tunnistada finantsmaailmas viimase aastakümnega toimunud muutusi.

Teadusfilosoofia olulisem mõtleja Tohmas Kuhn kirjutas 1962. aastal oma märgilise teose „Teadusrevolutsioonide struktuur“. Raamatu võib kokku võtta paari sõnaga - teadus areneb läbi paradigmade vahetuse. Alusteooria kestab pikalt, kuni selle hetkeni kuni tuleb uus alusteooria, mis seletab maailma olemust paremini. Vana paradigma pooldajad omast ei loobu. Nad on selles üleskasvanud, seda jutlustanud ja ka surevad sellega. Kuid lõpuks lähevad nemadki hauda ja valitsevaks saab uus alusteooria.
Mulle tundub, et sarnane paradigmade vahetus on finantsmaailmas vaikselt juba mitmeid aastaid tagasi ära toimunud. Kuid endiselt kestab eelmine paradigma edasi. Räägitakse talupojatarkusest, võrreldakse ülikeeruliseks muutunud finantsinstrumentide maailma lihtsakoelise pere eelarvega jms. Need metafoorid on halvad võrdlused ja viivad mõtlemise valesse suunda.

Esiteks talupojatarkusega pole linnas mitte midagi peale hakata. Talupoeg jääb linnas hätta. Pole tal kartulit kuskil kasvatada ja peened linnahärrad tõmbavad talupojale koti pähe ning röövivad viimsegi rahanatukese ära. Eelmises majanduskriisis ei jäänud kaotajaks mitte "linnahärrad", vaid patud nuheldi "talupoegade" turjale. Peentest linnahärradest vaid üks Lehman Brothersi tipppankur sai vanglakaristuse.
Teiseks riigi rahandus ja pere eelarve on suurusjärkude võrra erinevad asjad. See on sama halb võrdlus kui kõrvutada arvutit inimese, organisatsiooni masina või maakera ökosüsteemi puude ja põõsast, lindude ja lilledega. Võrrelda muidugi saab kõike kõigega, kuid juba võrdlemise hetkel määratakse lõpptulemuse paikapidamatus ette ära. Metafoorid on nagu küsimused, selles tähenduses, et iga küsimus määrab juba ette võimaliku vastuse. Küsimusi küsides või metafoori kasutades suunatakse kuulaja kindlale rajale. Rajale, mida küsija või metafoori kasutaja paremaks peab. Kuid see ei tähenda, et valitud rada võimalikest parim oleks.

Kuhu uus paradigma finatsmaailmas välja viib – seda ei tea vist keegi. Võimalik, et peale usalduse kaotust lendab kõik suure paugu ja triljonite rahatähtede vaiksel sahinal vastu taevast, aga võib olla ka mitte. Äkki hoopis suudetakse uuesti pehmelt maanduda, nagu kümnend tagasi, peale Lehmanni vendade pauku. Kui läheb ka suure pauguga vastu taevast, siis pole mingit vahet sellel, et kas sinu riigi rahandus oli vana paradigma vaatest heas või halvas korras, kõigil on ühtemoodi halb. Ainsa vahega, et ühed mäletavad minevikus toimunud laenuraha eest pidu ja teised vaid püksirihma pitsitust.

Lõpetuseks üks lihtsustatud näide ühe tavalise tööinimese maailmast. 2009. kui finantsmaailmas oli veri tänavatel moodustas toona investeerimiseks võetud laenu teenindamiskulu 36% sissetulekutest, täna on see kahanenud 13% peale. Laenumaksed on jäänud peaaegu enamvähem sama suureks. Laenuga tehtud investeeringu rahalise väärtuse muutus on olnud niivõrd märkimisväärne, et seda vaadates tuleb suurest heameelest lausa naer peale. See oli näide pere eelarve tasandil laenuga tegutsemisest.

Vaatame mida Eesti pank arvab riigivõla tasandist. Järgnevad tsitaadid on nende endi kodulehelt.
„Võlg tuleb tagasi maksta. Tavaliselt seda aga ei suudeta ja vana võla tagasimaksmiseks emiteeritakse uusi võlakirju.“ Viimane Euroopa keskpanga erakorraline varaostuprogramm on 1,85 triljonit. Kas kellelgi on veel mingit usku, et keegi hakkab neid uusi ja vanu triljoneid tagasi maksma? Kust need rahad võetakse? Kellel on selline summa madratsi all, et seda tagasi maksta?
Eesti võlakoormus oli pikalt 9% SKPst. Eesti pank hindas, et riigivõla järsk kasv näiteks 40 % peale SKPst tooks kaasa järgmist:
„Nii lühikese ajaga riigivõlga neljakordistada pole üritanud ükski Euroopa riik. Sedavõrd suur võlakoormuse kasv (nii absoluutsummas kui ka protsentuaalselt) tooks kaasa väga järsu riigireitingu languse ja ilmselt märkimisväärse laenuintressimäärade tõusu, mille all kannataksid nii ettevõtted kui ka majapidamised.“
Võlgu on viimasel ajal kõvasti võetud, kuid Eesti riigireiting on endiselt suurepärane, intressid ei ole tõusnud ja majapidamised ega ettevõtted ei kannata.

Lugupeetud keskpankurid, kas te mitte vanas paradigmas veel endiselt ei mõtle? Kui teie bilanssi vaadata https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/ ... DED/r/1310 ja austatud panga presidendi juttu ja soovitusi kuulata, siis ma tajun teatud kognitiivset dissonantsi. Tegutsemine on juba uus paradigmas ja jutt veel vana kooli jutuveski.

Pealkirjas toodu vanasõna „Võlg on võõra oma“ tähendas vanas paradigmas, et võlg on võla võtja probleem, uues paradigmas on võlg pigem võla andja probleem. See, kuidas riigivõlad klatitud saab, pole riigi mure, selle probleemiga tegeleb võla andja ehk keskpangad, kes varaostuprogrammi käima lükkasid. Ja ega õigupoolest pole see isegi nende mure. Võlg jäetakse tuleviku mureks, lootuses et aeg lahjendab mure ära. Tunnistan, et mul on samuti veel mõningaid probleeme selle uue paradigmaga harjumisel. Mõtlemist ehk aju neuronite vahelisi sünapseid lõhkuda ja uusi ühendusi luua ongi keeruline. :)

Kuidas riigile võetud võlga kasutada – tõsta pensione, juua maha, suunata riigikaitsesse või teha muid investeeringuid – see on hoopis teine teema. Siin on parandamisruumi veel kõvasti.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Viiskümmend »

Eilses Äripäevas arvas endine kaitseametnik V.Päi, kuhu seda raha ikkagi investeerida järgmiselt: Piinlik oli kuulata seda hädakisa, mis läks lahti, kui korraks oli õhus võimalus, et kaitse-eelarvet tuleb kärpida. Teadus-arenduse suhtes jookseme ELi keskmise lati alt läbi, samas väikeriigi ainus tõeline eelis ja julgeolek on targad inimesed, tugev majandus ning vajalikud tooted ja teenused, atraktiivsus välisinvesteeringute sihtriigina. Tugeva teadus-arendustegevuseta oleks ka 20% kaitse-eelarve mõttetu, sest peale pori, sääskede ja lollide poleks siin suurt midagi kaitsta.
Taaniel Tina
Liige
Postitusi: 927
Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Taaniel Tina »

Üks Vootele Päi töötab suhtekorraldusfirmas Corpore. Huvitav kas sama isik.
Sellistes asutustes töötavad isikud tavaliselt omaks lõbuks taolisi artikleid ei kirjuta, vaid teevad tellimustöid.
Huvitav oleks teada selle artikli tellijat.
Runkel
Liige
Postitusi: 2816
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Runkel »

Ma arvan, et Euroopa Investeerimispank (EIP), Põhjamaade Investeerimispank (NIP) ning Eesti riigi võlakirju ostnud võlausaldajad on väga huvitatud, et Eesti oma kohustused täidab. Kuidas, on iseasi. Kui jätkatakse madala võlakoormuse ja jätkusuutliku tulude - kulude struktuuriga, jätkub meile huvilisi, kes laenu soovib pakkuda, võib-olla endiselt ka EIP ja NIP. Kui võtame liiga suuri riske, siis rahaturu tegijate huvi kahaneb ja muutub, tulevad riskialtimad rahastajad ja kui saab nii üle võlli pandud, siis tuleb IMF/ECB/EU ehk troika ja hakkab elu ise korraldama ja riiki rahaturgudele uuesti vastuvõetavamaks tegema. Nii nagu toimetati Kreekas ja nt ka Lätis. Sel hetkel riik väga iseseisev pole.
Ka siin kehtib reegel - suuremal on suuremad õigused/võimalused. Maastrichti kriteerium 60% SKTst võlapiiriks on kokkulepe. See talutav piir võib olla ka mujal see võib olla eri riikidel erinev. USA saab 100%ga hakkama ja Jaapan saab 200% hakkama ilma, et rahvusvaluuta usaldust kaotaks. Aeg näitab.
Keskpank suurendab võlaostuprogrammiga raha pakkumist, mille eesmärgiks on majanduse elavdamine, sellega kaasneb inflatsiooniootus. Annab pongestada, et soovitud 2% inflatsiooni tekitada. Vara ja väärtpaberid aga lähevad kui pärmi peal. Kui inflatsioon saab laiapõhjalisest tuge, hakatakse raha turult kokkupoole korjama, keskpankade ostuprogrammid lõpetakse ja võlakirjad ja muud kohustused kas müüakse või hoitakse väärtpaberi lõpptähtajani. Suurte kohustustega riigid, aga ka ettevõtted, eraisikud samuti hakkavad laenuraha peale tugevamalt konkureerima. Intressitase tõuseb.
Kui rahasüsteem on nii kõvasti muutunud, siis miks riik maksudega üldse enam jahmerdab? Pakume kultuurile ja kaitsele ja kõigile aga soovituid eelarveid, teiselt poolt vaatame võõrast muret, kuidas laenusumma, mida kunagi tagasi ei maksta, aga kerkib.
kana tagumik
Liige
Postitusi: 1870
Liitunud: 13 Mai, 2009 19:12

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas kana tagumik »

Poliitiliselt jõuti sellise ostuseni ,et 7 prossa peab iga ministeerium kärpima, miks või kuidas või mis on tagajärjed, ei huvita.

Peaproks Parmas ütleb, et praktikas ainus võimalik on kärpida personali, mis tähendab, et kohtuasjades võib juba enne protsessi riigi poolt valge lipu üles tõsta.

Palgakärbet teha ei saa, sest see seotud riigiteenistujate seadusega ja see jälle omakorda läheb otsapidi riigikogu palkadeni. Et kärpida saaks siis, kui muudetakse seadust ja sh kärbitakse ka RK palkasid

Kust saaks kärpida, on Parmase sõnul ebamõistlikud kõrged üürihinnad, mida nad peavad maksma, aga selleni nende käed absoluutselt ei ulatu.

Parmas ütleb otse välja, et selle kärpimisega on väga suur võimalus, et asjad hakkavadki lihtsalt perse minema. Nii ütleski.

See on siis kontekstiks.
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Inflatsioon inflatsiooniks. Tänane seis on selline, et pool Euroopat pole võimeline teenindama isegi oma võlgade intressi, kui intressimäärad kriipsukenegi üle nulli tõusevad. Tulevikus suudavad nad seda veel vähem, sest tootlikuse kasv on igal pool Euroopas väga tagasihoidlik, eriti kasin aga just selles suure võlakoormaga osas. Seega on rahatrükk ja negatiivsed intressid meede eurotsooni koos hoidmiseks, traditsioonilise rahanduse juurde tagasi pöördumine tähendaks ühisraha projekti lõppu.
Laias laastus on siin kaks võimalikku lahendust- kirjutada võlad maha ja võib-olla maksta mingi osa ühiselt tagasi (mis tähendab sisuliselt föderaliseerimist) või lugeda projekt lõppenuks. Kumbki lahendus ei ole täna söödav, seega lükatakse kaalukausi langetamine võimalikult kaugesse tulevikku. Kummalgi juhul ei ole “korras rahandus” mingiks eeliseks.
kana tagumik
Liige
Postitusi: 1870
Liitunud: 13 Mai, 2009 19:12

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas kana tagumik »

Jällegi kontekstiks:erinevatel hinnagul ületab trükiraha ehk võlgade maht reaalmajanduse tootlikkust kuskil 10- 15 korda hetkel ja see vahe kasvab eriiti koroonapandeemia tõttu iseäranis rängalt.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ja juutide saatust külll ei tahaks. Need istuvad praegugi punkris ja loevad nende pihta lastavaid rakette. Ja muidugi ka pidevaid ohvreid nii sõjaväelaste kui tsiviilide hulgas. Asi nüüd mida kadetseda..


Minuarust tasuks vältida varianti, et istuda tuleb mingis kiiruga kaevatud rotiurus (sest varjendeid ju pole) ja väriseda oma naha pärast, sest viimased tõrjeraketid lõppesid kolme päeva eest.

Sinna stsenaariumisse me tõenäoliselt satuksime, kui asi vähegi ventilaatorisse keerab.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Dr.Sci »

kana tagumik kirjutas:Poliitiliselt jõuti sellise ostuseni ,et 7 prossa peab iga ministeerium kärpima, miks või kuidas või mis on tagajärjed, ei huvita.

Peaproks Parmas ütleb, et praktikas ainus võimalik on kärpida personali, mis tähendab, et kohtuasjades võib juba enne protsessi riigi poolt valge lipu üles tõsta.

Palgakärbet teha ei saa, sest see seotud riigiteenistujate seadusega ja see jälle omakorda läheb otsapidi riigikogu palkadeni. Et kärpida saaks siis, kui muudetakse seadust ja sh kärbitakse ka RK palkasid

Kust saaks kärpida, on Parmase sõnul ebamõistlikud kõrged üürihinnad, mida nad peavad maksma, aga selleni nende käed absoluutselt ei ulatu.

Parmas ütleb otse välja, et selle kärpimisega on väga suur võimalus, et asjad hakkavadki lihtsalt perse minema. Nii ütleski.

See on siis kontekstiks.
Selle jaoks on ju lihtne lahendus. Kõik asutused, mis alluvad vastavatele ministeeriumitele, detsembrikuust 1-ks kuuks palgata sundpuhkusele. Hoonete küte keerata miinimumi peale. Kinnisvara tuleb aga maha võtta ja siis ostjalt pikaajalise rendilepinguga rendile võtta. (Võin veel ideid genereerida...) - heameelega erastaks näiteks ka lahingutehnika ja siis võtaks liisingusse aga selleks oleks vaja mitmeid seaduseid muuta.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

heameelega erastaks näiteks ka lahingutehnika ja siis võtaks liisingusse aga selleks oleks vaja mitmeid seaduseid muuta.

Teoreetiliselt oleks see logistikasõidukite ja pioneeritehnikaga täitsa võimalik.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist