Merevägi ja rannakaitse

[Lemet]

Kokkuvõttes- väide, et allveelaev kuuleb pealveelaeva ALATI esimesena, on kelbas. Kuuleb teatud tingimustel, mitte alati.

[Ott Laanemets]

Märksõnadeks on pisike nägemisulatus ja võimetus avastada tema suunas õhust lähtuvat rünnakut

Lisaks ei see keeda see suppi, ei laula unelaulu ja ei tee veel palju muud. Aga miks see oluline on? Vb peaks kõigepealt ikka uurima, et mis on sellise mobiilse radari eesmärk, kuidas seda plaanitakse kasutada ja siis saab alles midagi järeldada.

Kokkuvõttes- väide, et allveelaev kuuleb pealveelaeva ALATI esimesena, on kelbas. Kuuleb teatud tingimustel, mitte alati.

Kuidas nüüd sellise seisukohani jõuti? See seisukoht ei kipu praktikas eriti paika pidama.

[Kapten Trumm]

Lisaks ei see keeda see suppi, ei laula unelaulu ja ei tee veel palju muud. Aga miks see oluline on? Vb peaks kõigepealt ikka uurima, et mis on sellise mobiilse radari eesmärk, kuidas seda plaanitakse kasutada ja siis saab alles midagi järeldada.

Lihtlabane demagoogia.
Kuna selle radari emitteri kõrgs maapinnast on pisike, on tema silmapiir ka suhteliselt lähedal.
Lisaks - arvan, et me pole nii rikkad, et lubada endale monofunktsionaalseid sensoreid (mida taoline 2D radar on), tuleks ikkagi algusest peale minna 3D keskmaaradarite peale, mis võimaldab vähemalt kriitilistes piirkondades (kui juba rannakaitse mobiilsed radarid sinna ilmuvad) kontrollida ka õhuruumis toimuvat, merelt lähtuv tegevus ei pruugi olla ainult laevadelt (vaid nt kopteritelt).

[nimetu]

Kuna selle radari emitteri kõrgs maapinnast on pisike, on tema silmapiir ka suhteliselt lähedal.

See platvorm polegi ju mõeldud mingite pikkade vahemaade seiramiseks.
Et supilusikas pole mõeldud lõikama nagu nuga ei peaks kellelegi üllatuseks tulema. Igal asjal on oma otstarve.

[Kapten Trumm]

Väikese nägemisulatusega radar tähendab, et meil on neid vaja arvuliselt rohkem.
Soovitaks mõelda selles suunas, kuidas tõsta mobiilse radari antenn näiteks 50 m kõrgusele.

10 m kõrgusel asuva antenniga radari horisont 10 m kõrguse laeva vastu (esimene avastamisvõimalus) on ca 26 km
50 m kõrgusel asuva antenniga on sama asi 42 km.
Lisaks antenni kõrgemale tõstmisega paranevad oluliselt madalalt lendavate sihtmärkide avastamise võimalused (kui on 3D-ga tegemist).

Madallennul Soome lahte ületav Mattias Rust avastati suht kiiresti - kuna toona asusid mereäärsetel positsioonidel madalate kõrguste radarid.

[nimetu]

Sa ikka ei saa aru.
Konkreetne süsteem on mõeldud sadamates või rannikuäärsetes punktides logistilise toe tagamiseks - meeste, varustuse vms liigutamise kontrollimiseks.
Täpselt nagu GCA radarid pole mõeldud laiema õhupildi loomiseks, pole ka see süsteem mõeldud laiemaks mereseireks.

[Dr.Sci]

Väikese nägemisulatusega radar tähendab, et meil on neid vaja arvuliselt rohkem.
Soovitaks mõelda selles suunas, kuidas tõsta mobiilse radari antenn näiteks 50 m kõrgusele.

10 m kõrgusel asuva antenniga radari horisont 10 m kõrguse laeva vastu (esimene avastamisvõimalus) on ca 26 km
50 m kõrgusel asuva antenniga on sama asi 42 km.
Lisaks antenni kõrgemale tõstmisega paranevad oluliselt madalalt lendavate sihtmärkide avastamise võimalused (kui on 3D-ga tegemist).

Madallennul Soome lahte ületav Mattias Rust avastati suht kiiresti - kuna toona asusid mereäärsetel positsioonidel madalate kõrguste radarid.

Paar tükki asusid otse Lasnamäe eelsel paekaldal, põhimõtteliselt Maarjamäe kompleksi kohal...Maaameti kõrgusandmete järgi seal maapinna kõrgusmärk ~40...43m... Täpset varemete asukohta ei viitsi otsida aga põhimõtteliselt Lasnamäe pank. Küllap need kuhugi järgnevasse koosseisu kuulusid:
https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu ... 4ed_Eestis

[Kapten Trumm]

Viru rand Kundast kuni Tallinnani on aga suhteliselt madal, samamoodi on madal enamik läänerannikust ja saartest. Suurema vaatevälja huvides peaks radaripositsioonid olema võimalikut ette nihutatud, asuma saartel ning poolsaarte tippudel. Lasnamäe pole PPA radarit ilmselt seepärast, et radar on Naissaare põhjaotsas.

PPA on vähemalt oma positsioonivalikus kasutanud maksimaalselt ettenihutamist ning antenni kõrgele panemist. Näiteks radar Pakri poolsaare tipus on lisaks 30 m pankrannikule veel 40 m kõrguses tornis kah. Mereväel pole siin jalgratast leiutada tarviski.

[Kapten Trumm]

Üks avalik droonifoto Pakri poolsaare tipust. Esiplaanil tuletorn, mis on Eesti kõrgeim (52 m jalamist), vasakul paistab PPA radaritorn, mis on praktiliselt sama kõrge. Poolsaare kõrgust merepinnast ma täpselt ei tea, aga tuletorniga silma järgi võrreldes tundub nii 30 m olevat. Tuletorni tule kõrgus merepinnast on 73 meetrit

Kui lugeda seal antenni kõrguseks merepinnast 70 m, siis selliste parameetritega radariposti nägemisulatus 10 m kõrguse laeva vastu on ca 48 km.
Kui projekteerida see 48 km kaardile, siis põhjas ulatub see Soome rannikuni, edelas üle Osmussaare ning kirdes Viimsini. Üksainus piisavalt kõrge radaripost.

Antud kraana noole pikkus on analoogne (72 m)

[London Bridge]

Kuidas sel kraanal tuulekindlusega on?

Typical wind speed limits are 45 mph for tower cranes, 31 mph for crawler cranes, and 22 mph for mobile cranes.

[Ghostship]

Poolsaare kõrgust merepinnast ma täpselt ei tea, aga tuletorniga silma järgi võrreldes tundub nii 30 m olevat. Tuletorni tule kõrgus merepinnast on 73 meetrit

Merepinnast 24m.

Viru rand Kundast kuni Tallinnani on aga suhteliselt madal

Puudulik kaarditöö. Esiteks pole see mingi Viru rand, päris suur lahmakas Harjumaad on Tallinna ümber ka. Teiseks on seal merele väga lähedal kõrget maapinda üksjagu saadaval. Väga lähedal=alla kolme kilomeetri, paljudes kohtades isegi kilomeeter või vähem. Peast kohe, Tallinna poolt minema hakates klindiserv Koljunuki sadama juures, klint Haapse küla juures, Muuksi linnamägi, Lahemaa Tornimägi jne. Need on sellised 45-50 meetrit merepinnast kohad mere läheduses. 25-30 meetrit merepinnast kõrgust on nii palju, et ei viitsi kokku lugedagi. Radarit opereerinud ei ole, aga nimetatud kohtadest on hea optikaga nähtavus kümnetes kilomeetrites merele, peaks vast radaritele ka sobima siis...

[nimetu]

Komistasin vahepeal ühe postituse otsa, kus viidatakse Läti miinitõrjujate uuenduskuurile:
https://twitter.com/general_ben/status/ ... 7379952640
Viidatud artikkel väärib muidugi lugemist, kuid postitust ennast lugedes tekkis küsimus, et mis selles nii erakordset on? Minu teada on üsna paljudes riikides kasutusel kaugjuhitavad seire- ja lõhkamisdroonid. Mille poolest see süsteem näiteks REMUS ja SeaFox kombinatsioonist erinev oleks? Nii palju kui ma välja suutsin lugeda, siis lätlased pealveedrooni ei kavatse hankida.
Ahjaa, äramärkimist väärib ka vist asjaolu, et lätlastel peaks olema viis miinitõrjujat, kuid moderniseerida kavatsetakse ainult kolm neist. Kui õigesti mäletan, siis on lätlastel algusest peale olnud raskusi kõigi laevade mehitamisega.

[Ott Laanemets]

Mida erakordset siin pole. Kui ehk vaid see, et töötavaid lahendusi, mis teeks sama või rohkem kui tänased mehitatud süsteemid veel pole. Murelikuks teeb pigem see, et Läänemere idaosa tõenäoliselt ’mittelubavas’ keskkonnas tuleb mehitamatusesse panustades täna olla ettevaatlik. Esimesed miinitõrje mehitamata terviksüsteemid on tekkimas rahumeelsesse keskkonda ja mittekonventsionaalsete stsenaariumite jaoks (a la terrorist paigaldab M-IED Rotterdami sissesõidule). Vt Hollandi-Belgia tuleviku MCM lahend. Konventsionaalsete stsenaariumite ja mitte-rahumeelse keskkonna jaoks (vastase veesatud ja kaitstud miiniväli) pole mehitamata tehnoloogia nähtavas tulevikus veel piisavalt küps.

Kindral Hodges’i hurraa, et

Maritime Unmanned Systems...less costly than surface warships.

nõuab aga selgitust.

Sõltub, kelle mätta otsast vaadata. USA vaates tõepoolest – mehitamata pisividinaga on võimalik ära nullida Zumwalt’ile kulutatud miljardid. Umbes samamoodi kui leiutati miinid ja torpeedod, st torpeedopaat vs lahingulaev. Meie, st vaese riigi vaates, on rikka riigi odav, siiski üsnagi kallis. Kui SeaFox’i reklaamib Atlas kui kulu-efektiivset ühelasulist süsteemi, siis see odav ei ole meie jaoks odav (numbrit peast ei mäleta). Tuuker koos mõne kilo lõhkeaeinega alla saata on ka kogu tuukri varustust ja väljaõpet arvesse võttes ühe paugu kohta oluliselt odavam.

[Kapten Trumm]

Kuidas sel kraanal tuulekindlusega on?

Tuulekindluse tõstmiseks vajaliku lahenduse väljamõtlemiseks kulub vähem aega kui sul selle postituse tegemiseks kulus.
Vihje, kuidas mobiilimastid püsivad. Materjalidest tross, kruvivaiad jne.

45 mph on muidu 20 m/sek, sellise ilmaga enam BTR-id randa väga ei uju. St noole võib lasta ka allapoole.

Mõne asja koha pealt tasub vaadata vastase relvastust



Pildil S-300/400 raketi juhtimise antennid

[Kapten Trumm]

Puudulik kaarditöö. Esiteks pole see mingi Viru rand, päris suur lahmakas Harjumaad on Tallinna ümber ka. Teiseks on seal merele väga lähedal kõrget maapinda üksjagu saadaval. Väga lähedal=alla kolme kilomeetri, paljudes kohtades isegi kilomeeter või vähem. Peast kohe, Tallinna poolt minema hakates klindiserv Koljunuki sadama juures, klint Haapse küla juures, Muuksi linnamägi, Lahemaa Tornimägi jne. Need on sellised 45-50 meetrit merepinnast kohad mere läheduses. 25-30 meetrit merepinnast kõrgust on nii palju, et ei viitsi kokku lugedagi. Radarit opereerinud ei ole, aga nimetatud kohtadest on hea optikaga nähtavus kümnetes kilomeetrites merele, peaks vast radaritele ka sobima siis...

Samale kõrgendikule viia aga 50 m tõstega radar annab jällegi oluliselt suurema vaatevälja kui 5 m tõstega. Nii merel kui õhus toimuva suhtes. Kardan, et me pole nii rikkad ka, et arendada vaid merevaatluse radareid. Kui radaripostid luuakse, tuleks vaadelda ka õhku. Sest puhtalt merepinna vaatlemine 2D radariga annab moodsas lahinguruumis vaid pool tõde - sest paljud ründevahendid merelt tulevad läbi õhu hoopis. Mis sellest vastase laevast vaadelda, kui sealt lendu lastud 20 Kalibr tiibraketti ei näe.

Siinsamas teemal hulk lk tagasi, tegin väikse rehkenduse, otsisin Maa-Ameti kaardilt üles Kellavere radari, samast sain maapinna kõrguse, avalike fotode järgi rehkendasin välja radari kõrguse maapinnast ja sellega oli mul h1 olemas. Kuna vaidlus puudutas Vaindloo saart, siis samal kaardil oli lihtne mõõta kaugus saare ja radari vahel ning väikse rehkendamisega radarikalkulaatoril sain, et meie radarivaatluse kõrgus Vaindloo kohal (h2) on alates 150 m merepinnast. Sellisel alumise piiri korral võib sealt läbi sõidutada terve õhuarmee. Seepärast ongi vaja, et sama radarivõrk, mis skännib merd, skänniks ka õhuruumi mere kohal madalatel kõrgusel. See muudaks igasugu üllatused skeemiga "meri-õhk" ja muidu "õhk mere kohal" vähevõimalikuks.