Merevägi ja rannakaitse

Vasta
tuna
Liige
Postitusi: 586
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuna »

Ega see ülesanne PPAlt ära ei lähe. Seletuskirjast:
MSOS § 76 lõike 2 teise lause ja § 76 lõike 22 muudatused on seotud riikliku järelevalve asutuste määramisega. MSOS § 76 lõiked 2 ja 22 sätestavad, et peale Transpordiameti teeb riiklikku järelevalvet väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide üle politseiasutus. Seni on seda järelevalvet tehtud lisaks muudele PPA veesõidukitele nende nelja laevaga, mis lähevad PPA laevastiku koosseisust Kaitseväe laevastiku koosseisu. Kaitsevägi asub 2023. aastast täitma merepiiri valvamise ülesannet. Kaitseväele üle antavad laevad kontrollivad piirirežiimi tagamise eesmärgil sise- ja territoriaalmerel seilavaid veesõidukeid. Kui sellise kontrolli käigus avastatakse, et loetletud veesõidukite juhid ei ole järginud MSOS-s sätestatud veesõiduki kasutamise, juhtimise ja ohutusvarustuse nõudeid, siis peab Kaitseväel olema võimalus sellekohane rikkumine lõpetada. Tegemist on meresõiduohutuse tagamise ja päästesündmuse ennetamisega ning sellega välditakse muu hulgas nõutava varustuseta või ülerahvastatud veesõidukite kasutamist või viibimist merel, mille tulemusena võib seesama väikelaev või jett sattuda õnnetusse või vajada mereabi, ning ühtlasi kaitstakse inimeste elu ja tervist. Kui lõikes 2 sätestatakse üldine pädevus, siis lõikes 22 täpsustatakse, milliseid nõudeid on õigus kontrollida. Need on järgmised: kas väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett on registreeritud, kas väikelaeva juhil on õigus veesõidukit juhtida (on olemas tunnistus), kas väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, juht on täisealine, kas väikelaeva ohutus- ja varustusnõuded on täidetud, kas väikelaeva või jetijuht on joobes, jeti kasutamise nõuded on täidetud jms.

Kaitseväes saab järelevalve õiguse vaid isik, kes teostab avalikku võimu avaliku teenistuse seaduse tähenduses. Selliseks isikuks võib olla Kaitseväes avaliku teenistuse ametikohal töötav isik või Kaitseväes oleval sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olev tegevväelane, kellele on ametijuhendiga või muu dokumendiga pandud järelevalve teostamise kohustus. Mobilisatsiooni korral laieneb avaliku võimu teostamise õigus ka tegevteenistusse kutsutud isikutele, kuid selliselgi juhul lähtutakse ametikohast. Järelevalve õigust ei saa anda aja- või reservteenistuses viibivale isikule, ega ka Kaitseliidus olevale sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal töötavale tegevväelasele. Sarnaselt teistele järelevalveametnikele, peab Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik vajadusel tõendama järelevalve all olevale isikule oma pädevust.
Allikas: https://www.riigikogu.ee/download/5afb89bc-4d4a-4f50-bc22-6c85c95d820e
Kasutaja avatar
Marvin
Liige
Postitusi: 65
Liitunud: 25 Veebr, 2022 10:41
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Marvin »

Kogu lugupidamise juures - sõjaväelaste võimusuhe rahuajal tsivilistide suhtes ei ole selline praktika, mida heaks kiita saaks.
tuna
Liige
Postitusi: 586
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuna »

Eks see on selline olukord, kus sõimata saad sa niikuinii. Kui Mereväel on need õigused, siis on paha. Kui ei ole, siis on jälle paha, sest rikkumisele reageerimine tähendab PPA või Transpordiameti kohalekutsumist. Tohutu aja ja ressursi raiskamine. Eriti hulluks läheb, kui rikkumisele ei reageeri ja tegelikult peaks mingi õnnetus juhtuma. Siis võib kindel olla, et rivi ette astub grupp väga vihaseid seltsimehi.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 35712
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui MeV peaks hakkama kontrollima päästeveste ja tegelema veel saja tühja-tähjaga, siis jõuab tegelikult kohale ka juurpõhjus, miks PPA ei sõitnud vaimustunult iga Kroonlinn-Baltiisk sõitva vene sõjalaeva sabas. Täna seisavad MeV alused siiski enamiku ajast kai ääres. Üks sellise tahtmatuse põhjus tundub mulle olevat see, et laevadele antav (ja laevade endi) ressurss oli küllalt piiratud ja tehti seda, mis vajalikum/aktuutsem tundus. Ehk kui tahame jõuda nii päästevestide kui sõjalaevade sabas sõitmiseni, siis peab nende patrull-aluste eelarve tunduvalt suurenema.

"Päästevestid" on siinkohal üldmõiste, mis sümboliseerib igasugust laevandusohutusega seonduvat tegevust, mida PPA seni teinud on.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
London Bridge
Liige
Postitusi: 554
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas London Bridge »

Ma saan sellest aru, et tegemist ei ole MeV "saja tühja-tähjaga tegelemise" kohustuse andmisega, vaid ikkagi merepiirivalvamise kohustusega seotud õiguste laiendamisega, mille hulka kuulub nüüd ka õigus "tühja-tähja" kontrollida. Ka PPA jääb sellega tegelema, kuid siis oma väiksemate paatidega ja kaldale lähemal. Vaevalt me MeV aluseid foorumi väikepaadikaptenihärrasid kiusamas näeme.
My fair lady.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist