www.militaar.net

7 ühikut vedukeid on ikka suhteliselt vähe, sest tavaliselt veetakse ju masinaid vähemalt kompanii korraga. SKJ teeb pikemad otsad hoopis rongiga ja peatus tehakse polügoni kõrval, masinad sõidavad sealt tihti oma käiguga harjutusalale.

Leedukad ostsid ka ainult 8 Zetrost. Ega raskeveokeid pole ühelgi riigil liiga palju.

Leedukad ostsid ka ainult 8 Zetrost. Ega raskeveokeid pole ühelgi riigil liiga palju.

Sõnasabast kinni haarates, kas meiegi kunagi mingit marginaalset kogust Zetroseid ei hankinud, mäletan, et meedias käis läbi pilt, kus vist oli Paet, kes Zetrose ukse taustal poseeris. Võibolla ka eksin, on selline mälupilt aastate eest.

Roamless, Zetroste teema oli üleval kuskil 2010.talvel/kevadel, üks minu pädevaim autojuht sai samuti mingil Männiku demol/testil osaleda ning antud hetkel käis jutt, et kohe kohe on tulemas. Aga asja sellest vist ei saanud, niisamuti neist Rootsi Leopartidest, mille üle tõsised läbirääkimised rootslastega SõdurFMi sõnul juba kohe kohe lõppemas olid.

Ei tea kas see oleks olnud kõige mõistlikum hange sellel hetkel, arvestades, et alles oli MaSu ning moonavarud olid tänu sellele ära kulutatud. Pealegi, alles 2008 paiku osteti ju kasutatud masinaid Hollandist ja Saksamaalt. Tänasel päeval saaksin sellest hankest aru, sest teiste riikide laoplatsid on tühjaks tehtud ja vanemate masinate ressurss hakkab kaduma.

Rannakaitse rakettide ost hakkab realiseeruma;
https://www.err.ee/1608152371/eesti-loo ... oos-latiga
Oht, et läti ära kukub.

nimetu kirjutas:Ei tea kas see oleks olnud kõige mõistlikum hange sellel hetkel, arvestades, et alles oli MaSu ning moonavarud olid tänu sellele ära kulutatud.

Mulle tundub, et asjad olid vist pisut teistmoodi.
Moonavarude ärakulutamine ei tulenenud MaSu-st. 2009. aastal olid kärped kaitse-eelarvest kokku 25 miljonit. Laskemoona osa kärbetest oli 0,9 miljonit eurot. Järelikult, kui kärbet ei oleks olnud, oleks laskemoona ostetud 0,9 miljoni võrra rohkem. Summa väiksusest võib järeldada, et see ei oleks mitte midagi muutnud. 0,9 miljoni eest mingit erilist laskemoonakogust just ei soeta.
Laskemoonavarude ammendumise põhjus oli hoopis muus ehk algses valikus mitte osta laskemoona. See oli päris ränk juhtimisviga. Üks hullematest minu isiklikus vaates. Umbes aastaks 2012 jõudis tehtud juhtimisviga laiemasse arusaamisse. Kui sa vaatad nt tagantjärgi arengukavade kohta tehtud pressiteateid näed, et sealkandis hakati järsku rääkima väga palju laskemoonast. Neli aastat varasemas perioodis, seal 2007-2008 tehtud plaanides ja suunamuutustes, on need juured, miks jõuti moonavarude ärakulumise juurde, MaSul sellega suurt otsest seost polnud. See õppetund on põhjus miks nüüd iga aasta rõhutatakse eraldi kui palju laskemoona raha suunatakse.

"Endiselt pööratakse tähelepanu piisavate laskemoonavarude tagamisele. Aastatel 2022–2025 investeeritakse laskemoona 135 mln eurot, millele omakorda lisandub täiendavalt riigi kaitseinvesteeringute programmi iga-aastased vähemalt 20 miljonit eurot." - kaitseminister Laanet 05.märts 2021.

Hetkel on suurteks laskemoona ostudeks paraku kõige kehvem aeg üle-üldse. Covidi kõrval- või järeltõukena on vase ja muude toorainete saadavus defitsiidis ning hinnad kimavad ülesse, kuna nõudlus ületab pakkumis siis on ka tarneajad veninud kohutavalt pikaks.

Esiteks Sul mingi klaasmuna mis näitab,et varsti saab jälle odavamalt laskemoona osta?
Teiseks laskemoon on nagu inimesele toit seda peab kogu aeg olema, ei saa ainult soodsal ajal süüa.

Kui eeldatavalt pandeemiast tulenev pudelikael ära langeb siis teeb konkurents oma töö ja hinnad tulevad alla. Ka globaalses elektroonikatööstuses on hetkel suur komponendikriis (elektroonikatööstus annab Eesti ekspordist 20% ja on suurim tööandja), mille juurpõhjuseks on see sama vase defitsiit, ka siin on tegelikult pakkujaid väga palju ehk siis turutõrke lahenemisel peaks loomulik konkurents hinnad uuesti alla tooma, vähemalt oleks see loogiline.

Viiskümmend kirjutas:Hetkel on suurteks laskemoona ostudeks paraku kõige kehvem aeg üle-üldse. Covidi kõrval- või järeltõukena on vase ja muude toorainete saadavus defitsiidis ning hinnad kimavad ülesse, kuna nõudlus ületab pakkumis siis on ka tarneajad veninud kohutavalt pikaks.

Ega see vaseprobleem ei kao ilmselt kunagi.
Hiljutises dokumentaalis roheenergia varjupoolest käidi välja fakt, et kui me jätkame senist kurssi elektrisõidukitele üleminekul, siis on järgmis 30 aasta jooksul vaja kaevandada sama palju vaske, kui seda on tehtud tänaseni alates selle kaevandamise algusest.

Viiskümmend kirjutas:Kui eeldatavalt pandeemiast tulenev pudelikael ära langeb siis teeb konkurents oma töö ja hinnad tulevad alla. Ka globaalses elektroonikatööstuses on hetkel suur komponendikriis (elektroonikatööstus annab Eesti ekspordist 20% ja on suurim tööandja), mille juurpõhjuseks on see sama vase defitsiit, ka siin on tegelikult pakkujaid väga palju ehk siis turutõrke lahenemisel peaks loomulik konkurents hinnad uuesti alla tooma, vähemalt oleks see loogiline.

Loogiline oleks küll aga viimased 10 aastat ei käitu enam maailm loogiliselt vaid tänu negatiivsetele intressidele ja rahatrükile loogika tihti enam ei aita, kahjuks.

Ka globaalses elektroonikatööstuses on hetkel suur komponendikriis (elektroonikatööstus annab Eesti ekspordist 20% ja on suurim tööandja), mille juurpõhjuseks on see sama vase defitsiit, ka siin on tegelikult pakkujaid väga palju ehk siis turutõrke lahenemisel peaks loomulik konkurents hinnad uuesti alla tooma, vähemalt oleks see loogiline.

Elektroonika komponendikriis (eriti just ränikiipide osas) oli ainult algselt koroonaga seotud. Paljudes sektorites on probleemiks hoopis see, et ei osatud kõrgemat nõudlust oodata. Sellised lepingud kiibitootjatega on tavaliselt pika vinnaga ja tänu üldisele suuremale nõudlusele ei ole ka pearuumi, et täiendavaid koguseid toota. Näiteks autotööstuses prognoosisid tootjad ise oma vajadusi liialt madalalt ja nüüd peavad osad liinid kiipide puuduse tõttu seisma.

Muuseas, sama ootamatult on tekkinud kõrge nõudmine terasele - kohati on hind tõusnud 50%. Seega praktiliselt kõik sektorid on mingit mõju tundnud. Ilmselt kajastub see kokkuvõttes ka meie praegustes hangetes.

Mulle meenub hägusalt, et Mikk Salu Eesti Ekspressist suvatses mingil hetkel, kui suurim laskemoonakriis oli just mööda saamas seoses konteinerlaeva saabumisega sadamasse, usaldusväärsetele allikatele toetudes väita, et EKJ miinipildujamiinide, ehk ühe põhilise kaudtulevahendi, varu oli mingil hetkel mõõdetav sõiduauto kaubaruumi mahutavusega ja see pommuudis kärgatas ka päris kõvasti Riigikogus ning EKJ ei olegi seda suutnud kunagi ümber lükata.

Eks sellepärast ongi nüüd eraldi laskemoona hanked välja toodud, et kindralitele ja ministritele ei meeldi Toompeale peksupoisiks käia. Üldiselt juhtimisviga on mingi ülileebe eduraportöörlik ümbernurga ütlemine sellise skandaalse olukorra kohta. Ma pigem küsiksin, kas otsustajatel oli kollektiivne pikaajaline meditsiiniline eriolukord või matemaatikaga probleeme või oligi konkreetselt tegemist reetmisega ja vastase heaks töötamisega? Keegi ikka kinga sai selle skandaali põhjustamise eest või süüdistati mõnda laskemoonalao veeblit, et ei olnud õigel ajal tellimust esitanud, nagu tavaliselt, kui midagi halvasti läheb?

Aga kuidas seda tulnuks ümber lükata? Esitad lao inventuuri aruande?
Toompeal ka keegi tappa saamas ei käinud.