Uued relvasüsteemid EKV-le

[Viiskümmend]

Täitsa aukartustäratav hulk püstolkuulipilduja sattus sellesse äärmiselt kummalisse ja kallisse disposal-ostu nimekirja lihtsalt sellepärast, et Norra pool neid pakkus ning kui juba pakutakse siis küll ka otstarve leitakse.

[Kapten Trumm]

KLis ülistatakse taevani lahingkompaniisid arvestamata seda, et kõige keerulisema osa võtavad enda kanda tegelikult sisekaitse ja VG-d. Ma olen enam, kui kindel, et sõja esimestel tundidel hukkub kõige rohkem mehi just sisekaitseväelaste ridades. Lahingkompaniid liiguvad sel ajal positsioonidele, kui sisekaitse juba lahingut peab diversantide, spetsnazikute ja viienda kolonniga. Rindel olijate jaoks on kõige halvem see, kui tagalas ei suudeta vastast maha suruda. Selle tagajärjel jääb tulemata lisajõude ja muu toetus (bensiin,toit,esmaabi jne).

Sellele kirjutaks nüüd kahe käega alla.
Lisaks toimub nende tegevus "hallil ajal", kus kellegi kehva väljaõppega ja närvilise asjamehe automaadist lendu läinud valang võib käivitada peatamatu sündmuste ahelreaktsiooni.
Seepärast olen ka sissi- ja muudes taolistes teemades jauranud, et KL tegelik võimekus on VG-d (kreemide kreem) ja sisekaitse, kõik need lahingukompaniid ja -pataljonid on sisutu fantaasia.

[trafomees]

Just seda jalaväe osa täidab ära EKV reserv, mis loomulikult pannakse kokku esialgu KLi formeerimisüksuste juures ja viimaseid peavad turvama sisekaitseüksused.

Selleks, et anda aega formeerimiseks peavad VG-d aeglustama vaenlase liikumist.

Põhimõtteliselt peaks sisekaitse taga ajama ka neid, kes mobilisatsioonist kõrvale hoiavad.

KLi põhiüksused on: Formeerimisüksused-Formeerivad EKV reservi üksusteks.
VG-d- Aeglustavad liikumist, et formeerimine saaks rahulikult kulgeda. Kui vaenlane pole veel nina ees, siis saavad valmistuda sissisõjaks.
Sisekaitse- Kaitseb ja valvab tähtsaid objekte, et vältida kaose tekkimist tagalas. Kaitseb formeerimispunkte ja aitab mobilisatsiooni läbi. Vajadusel julgestab liitlasvägede saabumist.

Muide palju neid MP5-tesid, siis üldse soetati?

[TTA]

Politsei "Karudele" võiks tõesti MP-5ed kätte anda ja mõned g-36ed ei teeks ka liiga. Uzi võiks olla täiendava tulejõuna igas politsei patrullautos. Kui igal patrullil oleks lisaks püstolitele ka üks uzi autos, siis see oleks juba riigikaitse seisukohalt kõva areng. Sõjaseisukorra ajal võib politsei ka patrullides sattuda tulevahetusse diversantidega vms. Makaroviga diversantide heidutamine ei ole eriti arvestatav tegevus. Aga kui politseinik jõuab pagasnikust Uzi appi võtta ja selle tärisema panna, siis on neil võimalik päästa endi elud selle tärina saatel hoides diversante ohutus kauguses.

Ja mitteseksikad erialad on just kõige vajalikumad. Tühi kõht ei sõdi sh ka rangeri oma. Kõik on vajalik ühe süsteemi osa ja rangerid on ainult ESTSOFis. Kui keegi tahab end rangerina tunda, siis tehku katsed ära ja olgu ranger nii kuidas soovi on.

KLis ülistatakse taevani lahingkompaniisid arvestamata seda, et kõige keerulisema osa võtavad enda kanda tegelikult sisekaitse ja VG-d. Ma olen enam, kui kindel, et sõja esimestel tundidel hukkub kõige rohkem mehi just sisekaitseväelaste ja SP ridades. Lahingkompaniid liiguvad sel ajal positsioonidele, kui sisekaitse juba lahingut peab diversantide, spetsnazikute ja viienda kolonniga. Rindel olijate jaoks on kõige halvem see, kui tagalas ei suudeta vastast maha suruda. Selle tagajärjel jääb tulemata lisajõude ja muu toetus (bensiin,toit,esmaabi jne). Seepärast peakski KL põhiarenduse suunama praegu sisekaitsesüsteemi täielikule ülesehitamisele:
1) Oleks vajalik relvastus dessandi ja eriüksuste ründe tõrjumiseks. Raskekuulipildujad dziipide katustel nt.
2) Oleks vajalik varustus linnas korra tagamiseks ja mässu maha surumise võimekus. Koostöö märulipolitseiga oleks kasulik mõlemale. Sisekaitseväelastel on olemas SP varustus (püstol, kumminui, käerauad jne)
3) Oleks vajalikud ehitusmaterjalid kohe valmis pandud (puit,okastraat,metallplaadid,betoonblokid jms), et kindlustada kaitstavaid objekte. Eelnevalt võiks juba rahuajal ka ehitamisel arvestada sisekaitseüksuste vajadustega (punkrid, mis rahuajal on vb kojamehe hoiuruumid või mingid paberi laopinnad jne)
4) Head sõidukid kiireks reageerimiseks ning kärud kus on juba eelnevalt okastraat, tõkked jms olemas, et vajadusel kiiresti teed,sillad ja jaamad sulgeda.
5) Sisekaitse väljaõppes harjutada oma ettenähtud objektidel juba sõjapidamist nt lennujaamas, sadamas jne
6) Sisekaitse peab tegema tihedat koostööd politsei ,päästeameti ja SP-ga.

Kuldmune veereb su suust mees!

[rbl]

Muide palju neid MP5-tesid, siis üldse soetati?

Ära loodagi siit mingeid numbreid leida. See on 75 aastaks salastatud värk. Eesti suurim sõjasaladus. Kes räägib, mõistetakse süüdi riigireetmises ja läheb 16 aastaks vangi a´la Dressen. Hea, et tegu on vähemalt tuliuute varem kasutamata relvadega ja norrakad ei hakanud mingit ära hooratud kasutatud saasta meile pakkuma. Nüüd tuleks neile veel aimpoint koos korraliku sihikukinnitusega külge orgunnida. Loodame, et meie relvasepad neid relvi jälle perse ei keera ja mingeid päästikuid või midagi muud seal viilima, vahetama ei hakka.

[trafomees]

Ma usun, et 16 aastaga on võimalik Dresseni kõrval istudes ära kuulata kõik räpased Eesti riigisaladused, mis on tunduvalt huvitavamad kui mingi mp5-te ühik. Just mõtlesin, et Simmist tehti film kohe peale vahistamist. Dressenist aga vist ei lasta filmi teha, sest teab liiga palju.

Norrakatel oli viimati müügis patrullkaatrid, mis oleks olnud arvestav võimekuse kasv meie mereväele. Aga osteti MP-5ed...noh parem see, kui mitte midagi.

[rbl]

Ega neid väga palju tulla ei saanud, maksimaalselt mõni tuhat ehk?

Designation: MP5A2N

Common Name: MP5A2

Calibre: 9×19mm

Origin: Heckler & Koch GmbH, Oberndorf, Germany; Kongsberg Våpenfabrikk, Kongsberg, Norway.

Use: Armed forces: general service (1985-). 28,000+ A2N and A3N acquired from H&K. Replaced the ERMA MP40, ROF STEN Mk II, and Husqvarna-Tikkakoski M/37-39. OBSOLESCENT.

Police forces: limited service (1984-). 2,000+ A2N and A3N acquired from Kongsberg (built on German receivers, with different sights). 7,000+ A2 and A3 acquired from the armed forces in 2005. Replaced the H&K HK33KA3 and Winchester M1.

Sources: Ezell, Eward. Small Arms Today (Stackpole, 1988).

[mb]

Kindlasti need MP-5ed sobiksid hästi sisekaitsega tegelevatele üksustele ja mingi kogus neist antakse vist ka politseile ja vanglateametile.
Foorumi erinevates teemades on siin viimasel ajal palju mõtteid kirja pandud politsei tugirelvade teemal ,lisaks nüüd ühe suht vana kirjatükki Politseilehest http://issuu.com/politseileht/docs/politseileht_4 lingi lk.22-24 on Soome politsei uuringust mis relv oleks kõige sobilikum tugirelvaks.
Uzi kohta mida siin kiruti ütleks küll ,et pole tal viga midagi täitsa hea relv. Kindlasti on tal omad puudused ( näiteks ei soovita proovida täis salve korraga tühjaks lasta kui kinnikiilub on igavene n.. pärast) kui ka head küljed ja laseb muidu täitsa täpselt ka lühikese valanguga harjutamise asi.
MP -5 on muidugi parem aga ka suurem, raskem (kannatab kindlasti paremini valanguga lasta ) ja saab sinna ka paremini sihikuid ja lampe juurde pookida.

[Kapten Trumm]

Nüüd on siis ametlikult välja öeldud, mis tulevad (jäävad)

1. Luure- ja sidesüsteemid
2. Ämari lennubaas
3. Jalaväe lahingumasinad (minu jaoks suurim küsimärk - mis iva selles oleks?)
4. Tankitõrjerelvastus (Milan, Kusti) - hea et niigi läits
5. Kaitseliit (KRK aseainena)
6. Lühimaa õhutõrje kasvatamine

[HeiniR]

Nüüd on siis ametlikult välja öeldud, mis tulevad (jäävad)

1. Luure- ja sidesüsteemid
2. Ämari lennubaas
3. Jalaväe lahingumasinad (minu jaoks suurim küsimärk - mis iva selles oleks?)
4. Tankitõrjerelvastus (Milan, Kusti) - hea et niigi läits
5. Kaitseliit (KRK aseainena)
6. Lühimaa õhutõrje kasvatamine

Kaks üliolulist- tankid ja keskmaa ÕT, tõmmati maha.

Mäletan ühelt kohtumiselt ühe seltsimehe sõnu, et "tanke ei tule Eestile kunagi." Nüüd siis selgub tõde.
Peale minu, on vist veel tänase hommikuga tekkinud inimesi, kes mõtlevad, kellele seda jama ja sekeldust siis üldse tarvis? Traditsioonilise jalaväelasena ei ole mul vist miskit, millele sõjalises konfliktis loota...nojah, õnneks on samasuguseid palja per*ega kamraade terved aasad ja põllud täis.

IFV-de puhul võib ainukeseks plussiks nimetada seda, et tekib reaalne soomusüksus, millega soomusüksus administratiivses võtmes välja arendatakse. Ehk siis tulevad järgmise 10-aasta kavaga ka tankid juurde? Siin kõlab aga vanasõna: "Lootus on lollide lohutus."

Peatselt võime aga kuulda, kuidas IFV võimekus tekkis, kuna osteti pataljoni+ jagu Hollandist "kõvema" soomusega soomustransportööre ja need käravad Eestile küll. Milani ja Mistrali komplektid on ka meil juba olemas. Kohale jõuavad 2 uut radarit, jälle tehtud.
Kokkuvõttes siis eesmärgid "täidetud" ja ministrite kohtumisel võib jälle rind kummis öelda, et "me kulutame uhkelt 2% SKT'st"

Vabandan, kaasfoorumlased ja kamraadid sellis emotsioonipurske eest, aga krt kuis võtab vanduma selline jama.

[trafomees]

1. Luure- ja sidesüsteemid (Arusaadav miks jäi. Ei pea põhjendamagi. Riik kel pole kontrolli end ümbritseva vastu ongi mõttetu moodustis)
2. Ämari lennubaas (Aitab kasvatada tulevase lennuväe jaoks võimekust. Ehk saab NATO lennukid ka siia?)
3. Jalaväe lahingumasinad (Tõstab natukenegi heidutusvõimet ja väljaõppe taset, sest päristankide asemel näeme vähemalt pooltanke. Lisaks hea algus tulevase tankiüksuse meestele)
4. Tankitõrjerelvastus (Milan, Kusti) (Neid tulebki juurde osta, kõik hea ja õige)
5. Kaitseliit (Kaitseliit ei vaja raha vaid korraliku varustust ning sõidukeid. Tähtis on süsteemne ülesehitamine ehk VG-d saaksid teha oma peidupaigad juba rahuajal valmis või reakaitseliitlastele julgetakse relvi koju anda)
6. Lühimaa õhutõrje kasvatamine (Kõik arusaadav. Sama põhjus miks tankitõrjerelvastuse juurde soetamisel.)

Ära jäävad:
1) Jägala sõjaväelinnak (Kahju küll, et ära jäi. Aga ei tõsta kuidagi meie kaitsevõimekust seega pole hullu)
2) Tankid (Kui tanke ei tule, siis vähemalt tulevad lahingmasinad millega saab vaikselt juba kogemusi omandada tankide jaoks. Ütleme nii, et vajalik aga mitte nii vajalik kuni meil puudub kogemus lahingmasinatega.)
3)Keskmaa õhutõrje (Ilmselt võeti liiga krõbeda hinna pärast maha. Ehkki see oleks pidanud olema kõige prioritseetsem asi üldse kogu sellest nimekirjast! Selle soetamisel oleks kasvanud meie õhutõrje võimekus lõpptasemele. See oli tõesti halb otsus!)
4) Kiirkaatrid (Samuti kahju, et ära jäi. Eks igast heast asjast on kahju aga mereväe kiirkaatrid ei oleks olnud nii suur kulu ja eriti arvestades, et oleks neid ostetud 2tk ja merekaitseliidule (personalikulu väiksem).
5) Helikopterid (Väga hea ,et maha võeti, sest see oli kõige mõttetum hange)

Aga mis probleemid tekivad, siis kui kaovad staabid ja kaitseringkonnad. Kaitseringkondade põhine süsteem oli minu arust kõige parem ja nüüd see kaotatakse? Kas keegi on analüüsinud mis mõjusid võib avaldada staapide ja ringkondade kadumine?

[tommy]

Niipaljuks jätkubki 2 protsendist....(kui see pidama jääb)
Üllatav küllap, kuid reaalsus.
Lisaks uue hankimisele seisavad ees ka ju olemasoleva uuendamine/moderniseerimine/käigushoidmise kulud.
Pluss sõja-aja koosseisu varustamine kõige vajaminevaga.
Hankevalikud olid eeldatavad....
Koosseisude ja staabistruktuuri koomaletõmbamine üllatav.
Võiks öelda, et heas mõttes.
Arvasin, et ollakse tagasihoidlikumad.

Saab näha...

[Pirr]

IFV`d on head küll kuid mis hinnaga neid saada oleks võimalik?
Kogemuste omandamiseks oleks kõlbanud ka vanemad Leo 1a5 tankid, rühma jagu pluss mõni varuosadeks pealekauba. Summa nende eest välja käia oleks suht marginaalne või saaks need isegi vanametalli hinna eest.
Lahinguoludes oleks nende eluiga ka ehk pikem kui Marderil / CV90`l.

Arengukava võiks ette näha ka MANPAD`de hankimist, aga hea et Mistraleid juurde hangitakse.

[alari]

Arengukava võiks ette näha ka MANPAD`de hankimist, aga hea et Mistraleid juurde hangitakse.

Mistral ongi ju manpad

[Gideonic]

Soovitan lugeda postimehe täispikka artiklit. Jättis oluliselt positiivsema mulje kui veebiväljaande lühendatud versioon. Jutt senisest arengukavade täitmisest tundub igati vastavat keskmise foorumlase arusaamale.

Seal oli mainitud näiteks, et mida me kõvatame kaugmaa õhutõrjest, kui ohvitserid kasutavad sidevahendite puuduse tõttu õppustel mõnikord mobiiltelefone või siin tankidest, kui hetkel on küsimus, kuidas Viru Pataljon reaalselt Sinimägede alla saada (veoautosid puudu) ja kui lahingmoona jätkuks neil seal ainult kolmeks päevaks.
Võta või peaaegu tõsiselt seda juttu, et tegu on esimsese "jalad maapeal" arengukavaga (vähemalt tunduvad keskenduvat esmakordselt tõesti primaarsele).

Tankide ärajäämine on kõige selgem miinus. Samas Mereväe, Maaväe ja Õhuväe staabid ning kaitseringkondade likvideerimine on ikka väga suur samm õiges suunas. K.T. väitel Eesti nagunii on umbes ühe Soome kaitseringkonna suurune. Saaks ära likvideerida suure hulga bürokraatiat ja dubleerivaid osakondi.

Peatselt võime aga kuulda, kuidas IFV võimekus tekkis, kuna osteti pataljoni+ jagu Hollandist "kõvema" soomusega soomustransportööre ja need käravad Eestile küll.

Mis IFV-desse puutub, siis oli seal mainitud kas Marder või CV90. Viimase mõtekusest ja hinna/kvaliteedi suhtest võib siin pikalt arutleda, kuid vähemalt pole tegu mingi Pasi-bakasuuhaga vaid ikka korralike soomustatud roomiksõidukitega, mis oleks EKVs siiski suur samm edasi.

Vähemalt ise eelistaks sellist arengukava küll pika puuga eelmisele, kus olid küll tankid aga lisaks ka kiirkaatrid, NH-90'ed (postimehe järgi!) jms lauslollus. Tanke küll ei tule, kuid vähemalt ei laristata sealt vabanevat raha mingi totaalse idiootsuse peale vaid tundub et see läheb õigesse kohta.