Uued relvasüsteemid EKV-le

[Hydrazine]

Lihtsalt vahemärkusena mainides olid need S-200ed mis jooksid 40 km välja väikeseeriana Moskva õhukaitse ( ja SR 71 ja U2 püüdmiseks lood spets raketid ) mis on praeguseks mahakantud.

Orikülas Saaremaal olid 40km variandid ja ka Türisalu ÕT baasis. Samas on olemas selline nõukogudeaegne termin ÕT's olnud nagu "Tallinna Liin", mis koosnes hulgast integreeritud ja eri võimekusega ÕT baasidest kuni Leningradini välja. Oriküla ja Türisalu olid osa sellest.

[Hydrazine]

Seega mida meil oleks 28 km kõrguselt üldse vaja alla lasta ?

Oled kuulnud sellist ütelust, et "You can always trade altitude for speed, and speed is life", siinkohal siis vastupidises tähenduses, et kõrgemalt märksa madalamat sihtmärki taga ajama hakates jätkub kineetilist energiat kauemaks kui mootor on kõik kütuse juba ära põletanud. Aerodünaamilisi pindasid juhitakse el. servodega akude pealt, ja kuidas vennike ka ei prooviks vingerdada, AMRAAM rebib kordades rohkem G'sid ja kui kineetilist energiat jätkub, siis pole pääsu.

See on nüüd lihtsalt arutelu jätkuks üks võimalikest stsenaariumitest, mitte absoluutne ja ainus tõde.

[Kilo Tango]

Seega mida meil oleks 28 km kõrguselt üldse vaja alla lasta ?

Oled kuulnud sellist ütelust, et "You can always trade altitude for speed, and speed is life", siinkohal siis vastupidises tähenduses, et kõrgemalt märksa madalamat sihtmärki taga ajama hakates jätkub kineetilist energiat kauemaks kui mootor on kõik kütuse juba ära põletanud. Aerodünaamilisi pindasid juhitakse el. servodega akude pealt, ja kuidas vennike ka ei prooviks vingerdada, AMRAAM rebib kordades rohkme G'sid ja kui kineetilist energiat jätkub, siis pole pääsu.

See on nüüd lihtsalt arutelu jätkuks üks võimalikest stsenaariumitest, mitte absoluutne ja ainus tõde.

Parandus:
1. Elektrit toodetakse lennul rakettrelvadel tavapäraselt tahke elektrolüüdiga vedela soola patareidest. Tavaakud ei vasta pikaajalise säilitamise ja piisava elektritootluse tingimustele. Lisaks vaja ju ära toita ka radar, mis ei küsi mitte vähe võimsust.
2. Ma ei tea, kuidas konkreetselt AMRAAM-l, kuid on ka kompaktsemaid ja võimsamaid servosüsteeme kui elektrilised. Veeldatud CO2-l töötavad näiteks.

[Hydrazine]

"The Weapons Control Unit (WCU)-11/B consists of four independently controlled electro-mechanical servo actuators, four lithium-aluminum batteries connected in parallel..."

Et minu eksimus oli ilmselt sõnakasutuses "aku". Misasi on üldse sinu viidatud tavaaku? Duracelli AA patarei seinakella sees on ka muide aku ehk akumulaator. Aku ei tähenda ilmtingimata taaslaetavat pliiakut vana ford sierra peal... akumulaator oma sõna tähenduses on mingi seade energia salvestamiseks. Mis tehnolooogiat on kasutatud ja kas ta on taaslaetav, see pole tegelikult oluline.

Parandus:
1. Elektrit toodetakse lennul rakettrelvadel tavapäraselt tahke elektrolüüdiga vedela soola patareidest. Tavaakud ei vasta pikaajalise säilitamise ja piisava elektritootluse tingimustele. Lisaks vaja ju ära toita ka radar, mis ei küsi mitte vähe võimsust.
2. Ma ei tea, kuidas konkreetselt AMRAAM-l, kuid on ka kompaktsemaid ja võimsamaid servosüsteeme kui elektrilised. Veeldatud CO2-l töötavad näiteks.

[Kilo Tango]

"The Weapons Control Unit (WCU)-11/B consists of four independently controlled electro-mechanical servo actuators, four lithium-aluminum batteries connected in parallel..."

Et minu eksimus oli ilmselt sõnakasutuses "aku". Misasi on üldse sinu viidatud tavaaku? Duracelli AA patarei seinakella sees on ka muide aku ehk akumulaator. Aku ei tähenda ilmtingimata taaslaetavat pliiakut vana ford sierra peal... akumulaator oma sõna tähenduses on mingi seade energia salvestamiseks. Mis tehnolooogiat on kasutatud ja kas ta on taaslaetav, see pole tegelikult oluline.

Parandus:
1. Elektrit toodetakse lennul rakettrelvadel tavapäraselt tahke elektrolüüdiga vedela soola patareidest. Tavaakud ei vasta pikaajalise säilitamise ja piisava elektritootluse tingimustele. Lisaks vaja ju ära toita ka radar, mis ei küsi mitte vähe võimsust.
2. Ma ei tea, kuidas konkreetselt AMRAAM-l, kuid on ka kompaktsemaid ja võimsamaid servosüsteeme kui elektrilised. Veeldatud CO2-l töötavad näiteks.

Tõsi ta on. Liitium-alumiinium patarei võib tähendada väga palju erinevaid asju, kuid ilmselt ongi tegu vedela soolaga elektrolüüdiga patareiga, mis vajab tööks temperatuuri tõstmist ca. 450C juurde.

Aga see ei muuda asja. AMRAAM lendab erinevatel andmetel 15-25 km. Ei maksa unistada, et selliste mõõtudega rakett suudaks lennata maalt lastuna mööda ballistilist trajektoori kusagile 80 km kaugusele ja 10 km kõrgusele märklauda alla kukutama. See oleks tänaste tahkekütusega rakettide (152 kg, sellest rakettmootor ca. 50%) puhul selge ulme.

[Kapten Trumm]

NASAMS on mõeldud külma sõja järgse vaesuse ajajärgu keskmaa ÕT suhteliselt odavaks aseaineks, odavus tuleb nii kompleksi enda lihtsusest, ühildatavusest erinevate sensorsüsteemidega kui ka juba väljatöötatud AIM-120 vanemate mudelite ärakasutamisest (mis õhus pole enam konkurentsivõimeline). Kui võrrelda seda sellesama Buki'ga, siis tolle loomisele on ju oluliselt suuremaid ressursse kulutatud, alates spetsiaalse, masinapõhise sensorsüsteemi ja interface'i loomisest kuni üsna läbimõeldud raketimasinateni (Buk-i raketimasin suudab anda tuld ka omapäi jäädes ja laadimismasin suudab ka tuld anda kui talle anda märgi andmed mujalt).

Selle kõrval on NASAMS lihtsalt säästukas, mille kogu tugevus on AIM-120 rakett (buk'il sellist pole). Ostetakse seepärast, et on suhteliselt odav, kompatiibel lennuväe relvastusega ning sellega ei saa kaasa mingeid idanaabri kalasid (alates segamise tagaustest kuni pseudoprobleemideni käigushoidmisel).

[Kilo Tango]

...Selle kõrval on NASAMS lihtsalt säästukas, mille kogu tugevus on AIM-120 rakett (buk'il sellist pole). Ostetakse seepärast, et on suhteliselt odav, kompatiibel lennuväe relvastusega ning sellega ei saa kaasa mingeid idanaabri kalasid (alates segamise tagaustest kuni pseudoprobleemideni käigushoidmisel)...

Õhukaitses on teatavasti säästukas halb asi. Erinevalt suurtükiväest ... Nii või?

[Kapten Trumm]

Küsimus pole ei odavuses ega kalliduses, vaid kõikide tulesüsteemi elementide võimalikult laias kättesaadavuses.
Kui ressursid piiravad, eks siis tuleb elementaarse kättesaadavuse tagamiseks soomuskerest roomikutel loobuda (analoogselt suurtükkidega).

[tommy]

Kui ressursid piiravad, eks siis tuleb elementaarse kättesaadavuse tagamiseks soomuskerest roomikutel loobuda (analoogselt suurtükkidega).

Kui ressursid piiravad, siis tuleb osta soomuskerel, ratastel, moodsam ja kallim masin...
Geniaalne..

[Poti soldat]

Noh soomlased ju kaalusid ka SAMP-T varianti aga ilmselt kõrgem võimekus ei õigustanud hinnalipikut nende meelest.

[Kapten Trumm]

NASAMSi valiku põhjus on seesama, mida ülalpool kirjutatud sai.
Võeti nõrgemate näitajatega süsteem, et saaks rohkem ning seeläbi tõhusalt katta suuremat ala.
Silmanurgas oli ka AIM-120 arendamise perspektiiv kuni 40 km lennukauguseni.

Kui ressursid piiravad, siis tuleb osta soomuskerel, ratastel, moodsam ja kallim masin...

Kas Soome NASAMS suudab tuld anda nende soomustatud Sisu veoautode pealt?
Kas peale tule andmist saab kohe minema sõita või tuleb hakata sellele moodsale ja kallimale masinale seda kasti selga sikutama (võimalik, et juba vastase õhurünnaku all)?

[Kilo Tango]

Küsimus pole ei odavuses ega kalliduses, vaid kõikide tulesüsteemi elementide võimalikult laias kättesaadavuses.
Kui ressursid piiravad, eks siis tuleb elementaarse kättesaadavuse tagamiseks soomuskerest roomikutel loobuda (analoogselt suurtükkidega).

Ei ole. Küsimus on ka paljudes muudes asjades. Sealhulgas:
1. Hind
2. Ülalpidamiskulud
3. Tulemuslikkus (ehk siis tulejõud)
4. Usaldusväärsus (töökindlus, ressurss)
5. Sobilikkus eesmärkide täitmiseks
6. Ellujäämisvõime
7. Tule kättesaadavus
8. Kindlasti on neid parameetreid veel nagu taktikaline sobivus, sobivus struktuuri, teenindava personali vajadus, hooldatavus jne.

Kui me fikseerime punkti 3, siis on PzH 2000 kõikides parameetrites D-30-te karjast tõenäoliselt parem. V.a. punkt 7 aga seegi eelis kaob D-30 puhul päeva-paariga. Tegemist on optimeerimisülesandega, mida tuleb lahendada natuke suuremate teadmiste baasilt kui meil siin foorumis kamba peale kasutada on. Optimeerimisülesanne tähendab, et:
1. Suudetakse hinnata relvasüsteemi väärtust antud kvaliteediparameetri suhtes.
2. Suudetakse hinnata kvaliteediparameetrite kaalusid erinevates situatsioonides (rahu ajal, väljaõppes, sõja eel, sõja ajal, madalintensiivse konflikti raames etc.)

Ühe parameetri kogu kontekstist välja rebimine (olgu selleks siis laskeulatus, MRSI, relvade hulk etc.) ei näita mitte midagi.

[Pirr]

Kas 888 sõjas venkude TU-22M2 ei lastud mitte Buk`ga alla? See oli küllaltki arvestatav sihtmärk juba, aga kas ka midagi enamat ka alla lasti grusiinide poolt, enam ei mäleta hästi.

[Hydrazine]

Sellest väitest ei saa ma mitte midagi aru. Mida tähendab akronüüm NASAMS? Norwegian Advanced Surface to Air Missile System, Norrakate Kongsberg Defence & Aerospace ja Raytheon'i koostöös valminud projekt. Mis on neil pistmist venelaste Buk'iga või Norrakate puhul "säästuga"? Norra riik on kogu aeg rahas supelnud. NASAMS'i IOC oli 1995, täistoimivaks sai süsteem 1998, ei tea, et Norrakatel oleks sel ajal mingeid rahahädasid olnud. Aga mis siia Buk puutub? Ega vist rohkem ei puutugi, et Soomlastel oli/on Buk-M1 ja nüüd osteti NASAMS juurde. Aga NASAMS'i juured on juba nime järgi ju Norras...

NASAMS on mõeldud külma sõja järgse vaesuse ajajärgu keskmaa ÕT suhteliselt odavaks aseaineks, odavus tuleb nii kompleksi enda lihtsusest, ühildatavusest erinevate sensorsüsteemidega kui ka juba väljatöötatud AIM-120 vanemate mudelite ärakasutamisest (mis õhus pole enam konkurentsivõimeline). Kui võrrelda seda sellesama Buki'ga, siis tolle loomisele on ju oluliselt suuremaid ressursse kulutatud, alates spetsiaalse, masinapõhise sensorsüsteemi ja interface'i loomisest kuni üsna läbimõeldud raketimasinateni (Buk-i raketimasin suudab anda tuld ka omapäi jäädes ja laadimismasin suudab ka tuld anda kui talle anda märgi andmed mujalt).

Selle kõrval on NASAMS lihtsalt säästukas, mille kogu tugevus on AIM-120 rakett (buk'il sellist pole). Ostetakse seepärast, et on suhteliselt odav, kompatiibel lennuväe relvastusega ning sellega ei saa kaasa mingeid idanaabri kalasid (alates segamise tagaustest kuni pseudoprobleemideni käigushoidmisel).

[Kapten Trumm]

Soomlaste NASAMS on ÕT kontekstis umbes analoogne kooslus nagu D-30 haubits MTLB veoki (=SISU soomusveoauto kastide vedamsieks) ja smartmürskudega.
Selles võrdluses oleksid nii uued Buk'i mudelid kui SAMP-T nagu PzH-2000, suurema laskekaugusega, mobiilsemad ja operatiivsemad.
Pole vaja mingit kola laiali ladumist, masinad peatuvad ja kompleks alustab tööd. Töö lõpeb (või rünnak paistab), nupuvajutuse peale võetakse transpordiasend ja aidaa.
Samade argumentidega ju rünnati veetavate haubitsate ideed. Elujõuetu, väikse laskekaugusega jne.
Kuidas siis nii?

Ega vist rohkem ei puutugi, et Soomlastel oli/on Buk-M1 ja nüüd osteti NASAMS juurde. Aga NASAMS'i juured on juba nime järgi ju Norras...

NASAMS on Buk-iga võrreldes suht prosta asi. Soomlastele see soomustamata veokide idee ei meeldinud, piltide järgi paistab, et veavad soomustatud Sisudega neid komponente ringi.
NSVL/Venemaa loobus taolise mobiilsusastmega selle klassi ÕT süsteemide tootmisest (kus oli vaja põllule midagi püsti sättida) juba 70ndatel, sest lokaalsõdades ei osutunud need lihtsalt elujõuliseks. Tahtsid elada- pidid suutma tulistada "ratastelt".