Uued relvasüsteemid EKV-le

[madiss]

Raamatus: Ilmatorjuntaohjukset Suomen puolustuksessa (Õhutõrjeraketid Soome riigikaitses- 2009) annab Soome endine õhukaitseinspektor Ahti Lappi NASAMSi laskekauguseks 25 km. ja maksimaalseks laskekõrguseks 10 km. Need numbrid on siis nähtavasti saavutatud raketiga AIM-120C-7, mis Soomes viimati relvastusse võeti. Keskmaa õhutõrje laskekaugus on 20-75 km. NASAMSi laskekaugus lõpeb seal kust algab keskmaa õhutõrje...

Biggest downside is that missile's range is meagre 25km and maximum ceiling is just 10km: this is insufficient for several current and prospective threats, so the system would need a true long-range missile alongside to cover this shortcoming, but there doesn't appear to be any money available for such system. Potentially, new missiles could be fitted to the system in the future to partly cover these shortcomings.

http://simhq.com/forum/ubbthreads.php/t ... SA-3B_Goa)

[reserv2006]

Keskmaa õhutõrje laskekaugus on 20-75 km. NASAMSi laskekaugus lõpeb seal kust algab keskmaa õhutõrje...

Omapärane loogika. Kui keskmaa õhutõrjesüsteemideks peetakse 20-75 km ulatusega süsteeme, siis on NASAMS oma 25 km
laskeulatusega ju selgelt keskmaa õhutõrjesüsteem. Praktiliselt muidugi täiesti kasutu järeldus.

[madiss]

Rakett ei saavuta maksimaalset laskekõrgust maksimaalsel kaugusel, 25 km. kaugusel võib rakett olla nt. võimeline alla laskma 3-4 km. kõrgusel lendavaid helikoptereid aga helikopterid ei lenda naljalt sellistel kõrgustel ja lennukid ei tule ammugi nii madalale. Mis sellest 25 km. teoreetilisest laskekaugusest kasu on kui vajalikku laskekõrgust ei saavuta?

[tommy]

Omapärane loogika. Kui keskmaa õhutõrjesüsteemideks peetakse 20-75 km ulatusega süsteeme, siis on NASAMS oma 25 km
laskeulatusega ju selgelt keskmaa õhutõrjesüsteem. Praktiliselt muidugi täiesti kasutu järeldus.

See 25 km on saavutatud tõenäoliselt kõige algelisema Amraam-versiooniga.
Soome ÕT tulemustega pole hetkel kursis, kuid hollandlased on rääkinud ka tabamustest well beyond 30 km.

[tommy]

Rakett ise ja tema võimalused on aga pidevalt arenemas.

AMRAAM Extended Range is a new, ground-launched missile that will intercept targets at longer distances and higher altitudes. AMRAAM-ER gets its boost in range from integration of the Evolved Seasparrow Missile rocket motor and smarter flight control algorithms.

Designed specifically for ground-based air defense, AMRAAM-ER will be integrated into the National Advanced Surface-to-Air Missile System (NASAMS™) to provide increased air defense protection in the medium range air defense market.

NASAMS is deployed by six countries, in production for a seventh, and has been integrated into the U.S.’ National Capital Region’s air defense system since 2005. Manufactured by Raytheon and Kongsberg, NASAMS is in service with Norway, Finland, Spain, The Netherlands, the United States and one undisclosed country. It is also currently in production for Oman.

AMRAAM packs unprecedented performance into a lightweight, cost-effective package. Because of the weapon's ongoing modernization and proven performance, it continues to deliver the highest dependability and versatility at the lowest cost of ownership.

[Kapten Trumm]

Need on loomulikult horisontaalselt, aga erinevate versioonide ulatused on selgelt väga erinevad.
Unistada tuleb loomulikult SAMPT-st, aga reaalsus on pigem Balti riikide jaoks parimal juhul mõned NASAMS-id.
Igatahes on ka nendega võimalik kaardile joonistada mõningaid märksa suuremaid ringikesi kui näiteks ainult Mistraliga.

Need ringikesed jäävad ikkagi kaduvväikeseks ja mingist regionaalsest õhutõrjest sedasi rääkida ei saa.
Parimal juhul saab Eesti võimaluste juures rääkida ühe olulise objekti (Ämari, Tallinn või Tapa) lokaalsest õhukaitsest.
Umbes nii nagu on see Norras (Tromsö piirkond) või Soomes (Suur-Helsinki).

Liitlastelt tuleks küsida SAMP-T'i/Patrioti ja las eraldavad nii relvastuse kui raketivaru. Mõne komplekside peale mehed vast kangutame ise välja. Lahingvalvet on võimalik ka ajateenijatega teha. Kuna hävituslennukeid meile praeguse kursiga (endale) kunagi ei tule, siis pole ka see rakettide ühildatavus enam nii kriitiline.
Kuna me oleme nö rinderiik, siis on ka moraalne õigus nõuda, et siia koostöö raames panustatakse (nagu maavägi praegu tuleb) - siin toimuvas otsustatakse ka NATO saatus.

[Viiskümmend]

Internetist võib lugeda, et USAs, Hollandis ja Hispaanias ongi NASAMS kasutusel ju SHORADina ning keskmaad kaetakse seal Patriotidega. Slamraami range on väga hea (rakett on üsna suur, kütust on sees päris palju ning see põleb seal üsna aeglaselt) ehk suht madalal võib slamraam väga kaugele lennata ning nagu ma aru saan ainukeseks miinuseks ongi kehvad kõrgusnäitajad, mis eeldavad vastupidise tööpõhimõttega raketti nagu seda on näiteks meie Mistral 2 ja 3, kus kogu raketi kütus põletatakse vist u. 2 sekundiga ning edasi sihtmärgini lennatakse kineetilise energia toel.

[Kapten Trumm]

Kui see 10 km praktiline laskekõrgus (mis siis arusaadavalt on suhteliselt kompleksi ligidal, mitte laskekauguse piiril) on tõesti tõsi, siis on asjad hapusti. Venelaste strateegilised pommitajad tõusevad erilise vaevata 15 km ja väiksemad lennukid veel kõrgemale. 22 km laskekõrgusega (ja 35 km laskekaugusega) Buk oli ses kontekstis Helsinki katteks piisav, kuid see 10 km probleem vajab kindlasti tegelemist, muidu juhub nagu Süürias, kus venelased on teinud tuhandeid lende ühtegi lennukit kaotamata - ehk polügooniharjutust. SyAF kaotas stabiilselt lennukeid, põhjusel, et nad pidid oma relvastuse tõttu lendama madalalt.

[Viiskümmend]

USAs on NASAMSi nimeks CLAWS ehk siis Complementary Low Altitude Weapon System

[Kapten Trumm]

NASAMS'i USA nimetuses on tõde sees, nimelt on AMRAAM raketil ninas oma autonoomne radar (mida nt Buk-il pole) ja seetõttu on temaga reaalne tabada väga madalal lendavaid sihtmärke, mille tabamine poolaktiivse raketiga (mis lendab kindlaksmääratud radari peegelduse suunas) on võimatu näiteks seetõttu, et sihtmärk asub puude, hoonete, maastiku ebatasasuste või silmapiiri varjus. Teada on vaja lihtsalt sihtmärki koordinaate ning neid vastava sideprotokolli abil raketile edasi anda (märk liigub nt).

Vene õhutõrje hierarhias oleks NASAMS tõenäoliselt maavägede õhutõrjes, kuskil õhutõrjebrigaadi tasemel. Strateegiline ehk oma riigi võtmekohtade kaitse tase on antud märksa paremate füüsikaliste näitajatega rakettidele, eelkõige neile, millel on suurem laskekaugus. 20 km väga kõrgemale ei punnita, sest seal reaalselt keegi ei lenda.

Vene maaväes õhutõrjebrigaadis on kasutusel seesama Buk (nüüd juba mudel M3, mis sisaldab ka Giraffe laadset ülestõstetavat radarit). Seepärast oligi süsteem soomustatud roomikveermikul ja tohutu autonoomusega, et ta oli mõeldud mitte kuskil karponiiris ootama, vaid koos maavägedega lahingut pidama, kattes neid õhust ja liikudes maaväe tehnikale järgi (sellest roomikveermik). Et Soome selle ostis, oli lihtsalt rahanappuse küsimus (pakutud S-300 oli üle kolme korra kallim).

Üldharivalt - Venemaal on õhutõrjeraketid esindatud kolmes väeliigis, maaväes (praegu vist maaväe/SRK õhutõrje raketibrigaadi tasemel), VKS-is maapealse õhutõrje relvaliigis ning ka mereväes (mereväel on tükati omaenda ÕT üksused baaside kaitseks). Seejuures meil tasub eriti vaadata süsteeme, mis on/olid kasutusel maaväes, kuna need on reeglina kõige mobiilsemad ja ellujäämisvõimelisemad vastutegevuse tingimustes. Seepärast Soome omaaegne Buk'i ost oli õige samm ja rahakotti vaatamata. Kui ikka vastase lennuvägi surub su õhutõrjele rängalt peale, siis pakun, et Buk laseb nt Patriotist kauem.

[gooligan]

ma küll kahtlustan, et vene päritolu BUK poleks suutnud ühtki lasku teha vene päritolu lennukite vastu:)
Ja ma arvan, et see oli soomlaste suurim probleem. Ükskõik kui palju või vähe süsteem ka ei maksaks, kui tootjaks on potensiaalne agressor, on päris kindlasti sinna sisse ehitatud ka tagauksed.

[Kapten Trumm]

Gruusia sõjas lasti grusiinide Buk-M1-ga alla neli vene lennukit, sealhulgas üks eriti hinnaline Tu-22M3, mille kaitsemeetmed on ühed võimsamad.
Seal peal ole mingit tehisintellekti ega nutitutit, millele viirust saata, lihtsalt on vaja teada varusagedusi, millel süsteem tööle hakkab, kui häired ilmuvad (sama käib ka Patrioti kohta).

[Kulibin]

Mulle see BUK analoogelektroonika meeldib, seda Saab päris laias skaalas tuunida. Asjatundliku tiimi käes päris hirmus relv. Enamiku idanaabri kotkastest toob alla küll.

[Kapten Trumm]

Isikud, kes sellist kompleksi olid volitatud näppima seespoolt, õppisid eraldi õppeasutustes, taktikutest pikema (5a) õppeajaga ja said kaasa ka elektroonikainseneri diplomi.
Need, kellel taoline diplom käes ja asi selgeks tehtud, saavad ka aru, kuskohas see "tagauks" on, sest nänn seal sees pole teab mis "top end".
Taolist õppe praktikat läänes ei tunta ja sellest ka paaniline hirm taoliste relvade ees ("aga kas Lockheed Martin sellele täisteenus-elutsükli hooldust teeb" - vastus, ei tee).

Tasub lugeda Enn Vaino kahte Raketigarnisoni nimelist raamatut, saab ettekujutuse, milliste tehniliste väljakutsetega pidi üks õhutõrjeraketiväeosa ohvitser kokku puutuma, et see nänn kõik ka töötaks - no väidan, et täisteenuselutsükli-kasutajataseme väljaõppega seltskond kuskil Patrioti peal taoliste asjadega toime ei tule (mitte asjata ei peetud meie ÕV parimateks tehnikaekspertideks neid, kes töötasid sellel P-37 radaril, mis mõni aasta tagasi muuseumi saadeti). Eriti tasub raamatus tähelepanu pöörata kohale, kus ajateenijate rumaluse tõttu põletati maha üks juhtimiskabin ja et pahandus kaugele ei läheks, tuli kiiresti teha kahest üks.

See, et soomlased kurdavad oma õhutõrje teemal kvalifitseeritud inimeste puuduse üle - tuleneb nn lääne süsteemi (kus insenere on vähevõitu) lühikesevõitu pingist, kus sõjatehnikale spetsialiseeritud insenere massiliselt peale ei toodeta, vaid neid üritatakse saada pigem tsiviilülikoolide tsiviilaladelt mingi sõjalise kursuse juurde pookimise teel. Seepärast koosneb taoliste asjade kaaderkoosseis nii taktikutest kui inseneridest, inseneride ülesanne on seejuures lahendada teenistuse käigus tekkivad tehnilised probleemid ja langetada otsus, kas juhtmeotsad puhastab seersant Ivanov või tuleb kogu plokk välja vahetada. Mitte ei kutsuta iga väikse asja pärast valmistajatehase hooldusmeeskonda kohale (sõjas see ju kah ei tule).

[Viiskümmend]

The SA-11s (BUK) were given to Finland in 2006, contributing $300 million toward the settlement of Soviet-era debts.

Soomlased ei julenud lihtsalt Ei öelda?