Tere
Isu otsas miskit seletada, kas paar patarid S300 -sid vöi Patrioote kuskil Paide - Pärnu joonel ei kata ära tervet Eestit? Radari pilt sellega on kahh koheselt olemas. Ja juba ongi tore. Kui nyyd seda pilti jagada startivate lennukitega, on asi muutunud kardinaalselt paremuse poole. Kasvöi suuliselt kuni ise platsis, et näha.
No lihtsamalt seletades, napalm ja aerosoolsed asjad on nii vastikud, et möelda ei taha. Ja kui meie yliköva kergejalavägi jääb ilma transpordivahenditest siis oleme aeglasemad, kui rooma leegion.
Kokkuvöte on selline et yle ryhma oppe eriti nagu tegema ei kipu. Keeratakse mullaga segamini suurtykiväga vms gradidega, vöi loobitakse öhust rauda pähe. Ja miski ryhma oppidega riiki kaitsta, sorry aga tädi maalisid läheb looja juurde päris hulgi. Ja kui venku peaks saama narva koridorist vöi haanija körgendikust läbi, siis on ikka jube jama lahti. ja mis me nede dessantnikutega teeme, kes tulevad soomusega muuseas, ylemistele ja ämarisse.... mnjaah.
Köige selle papi juures, mis on uugama pandud, ei ole suudetud miskit 3 patareid rakette ja 12tk F16 sebida? See on eriliselt nörk saavutus.
See jutt ei ole hala et "Anna mulle lasersihik kyll ma siis södin" Niiguinii södin kui vaja. Aint et söjaväe ylesanne on riigi ja tema suurima vara - kodanike - kaitse! - mitte nende pulberdamine seda tehes.
Nii et senini kuni pole neid patareisid ja ja neid oma hävitajaid peame arvestama sellega et pole. Ja miks neid hanke otsuseid pole ja mida see tähendab, see sygage oma ajudest välja.
Lahinguväljal kohtume. rsk!
Uued relvasüsteemid EKV-le
Tahtmata midagi ära sõnada Eesti kaitseks peetava tulevase sõja kohta aga kas olete tähele pannud kui nadilt Venelased õhus Gruusias hakkama said?
Jänkid lasid 91 aastal enamuse vastase maaväest sodiks just õhust. Venelased aga 17 aastat hiljem ikkagi ei paku maaväele mingitki arvestatavat toetust õhust. Pommitatakse üldiselt fix sihtmärke mitte aga ei kaeta vahetult lahingutegevust. Sama on nende teeäärde pargitud sõjatehnikaga, sellise ülevõimuga õhus võiks eeldada, nende ribadeks laskmist mitte aga seda, et saavad rahulikult seista kuni maaväed kohale jõuavad.
Jänkid lasid 91 aastal enamuse vastase maaväest sodiks just õhust. Venelased aga 17 aastat hiljem ikkagi ei paku maaväele mingitki arvestatavat toetust õhust. Pommitatakse üldiselt fix sihtmärke mitte aga ei kaeta vahetult lahingutegevust. Sama on nende teeäärde pargitud sõjatehnikaga, sellise ülevõimuga õhus võiks eeldada, nende ribadeks laskmist mitte aga seda, et saavad rahulikult seista kuni maaväed kohale jõuavad.
Kapten Trumm, minul on küsimus Sulle.
Sa kogu aeg räägid hävitajate vajalikkusest Eestile.
Olgu. Aga kuidas olla lennuväljadega?
Kõik Eesti lennuväljad asuvad põhimõtteliselt VF löögiulatuses - pean silmas eelkõige taktilised raketid (Tochka-U, Iskander) ning väiksemal määral MLRS-id ning tiibraketid.
Kas selle sama raha eest ei tasuks soetada korraliku õhutõrje? Näiteks need samad Patriotid, mida Poola ostis?
Sa kogu aeg räägid hävitajate vajalikkusest Eestile.
Olgu. Aga kuidas olla lennuväljadega?
Kõik Eesti lennuväljad asuvad põhimõtteliselt VF löögiulatuses - pean silmas eelkõige taktilised raketid (Tochka-U, Iskander) ning väiksemal määral MLRS-id ning tiibraketid.
Kas selle sama raha eest ei tasuks soetada korraliku õhutõrje? Näiteks need samad Patriotid, mida Poola ostis?
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.
mnjahh
maanteelennuväljad, pyststartijad, naaberriigid
Kõike on vaja - tanke on vaja, õhutõrjet on vaja, suurtükiväge on juurde vaja, hävitajaid on vaja jne jne. Kutsuksin kõiki üles ikkagi oma kommentaare 2-3 korda läbi mõtlema enne, kui emotsioonide najal hõisata a´la aga seda on ka vaja. Vesi kipub sogaseks minema. Näiteks denis23 (ei soovi sind kuidagi solvata) aga oled ju ise kindlasti tähele pannud seoses Gruusia-Venemaa konfliktiga, et hoolimata rünnakutest lennuväljadele suudeti lennuväljad siiski hoida töökorras ning seda hoolimata ilmselgelt ebapiisava õhutõrjevõimekusegagi. Lisaks, alati ei pea ju olemas olema lennuväli, et maanduda, teha kiire hooldus, tankida, laadida ning edasi lennata.
Või hr nublu, meil on olemas juba radarisüsteemid (antud juhul tean, et kõnnin õhukesel jääl, kuna ei jaga eriti teemat), mis peaksid välistama selle, et enne kui lennukid ei ole jõudnud operatsiooni kõrgusele, valitseb pimedus! jne jne.
Üldiselt ise kaldun arvama, et eelkõige tuleb meil välja arendada õhutõrje võimekus. Parimaks lahenduseks selles valdkonnas peaksin ma siiski efektiivsuse ning paindlikkuse kohapealt meie endi hävitajate soetamist (millalgi hiljem võiksid siia lisanduda siis keskmaa õhutõrje süsteemid maa-õhk), järgmisena, et maavägi poleks "püksata", siis korralik maakeeli öeldes suurtükivägi koos counter battery võimekusega. Kui need olemas, siis võiks hakata spekuleerima edasiste sammude üle. Tahaksin lisada, et kõrvale on teemadest jäänud riigikaitse seisukohalt meie endi sõjatööstuse arendamine! Näen antud valdkonnas suhteliselt suurt potentsiaali kaitsevõimekuse tõstmiseks ning mis seal salata ka raha teenimiseks nii EV siseselt ning loodetavasti ka rahvusvahelisel tasemel. Üldiselt on päris nauditav lugeda Kapten Trumm´i, hummel´i ja Kilo Tango postitusi - päris harivad ning üldjuhul loogilised ja tervest mõistusest lähtuvad...
Või hr nublu, meil on olemas juba radarisüsteemid (antud juhul tean, et kõnnin õhukesel jääl, kuna ei jaga eriti teemat), mis peaksid välistama selle, et enne kui lennukid ei ole jõudnud operatsiooni kõrgusele, valitseb pimedus! jne jne.
Üldiselt ise kaldun arvama, et eelkõige tuleb meil välja arendada õhutõrje võimekus. Parimaks lahenduseks selles valdkonnas peaksin ma siiski efektiivsuse ning paindlikkuse kohapealt meie endi hävitajate soetamist (millalgi hiljem võiksid siia lisanduda siis keskmaa õhutõrje süsteemid maa-õhk), järgmisena, et maavägi poleks "püksata", siis korralik maakeeli öeldes suurtükivägi koos counter battery võimekusega. Kui need olemas, siis võiks hakata spekuleerima edasiste sammude üle. Tahaksin lisada, et kõrvale on teemadest jäänud riigikaitse seisukohalt meie endi sõjatööstuse arendamine! Näen antud valdkonnas suhteliselt suurt potentsiaali kaitsevõimekuse tõstmiseks ning mis seal salata ka raha teenimiseks nii EV siseselt ning loodetavasti ka rahvusvahelisel tasemel. Üldiselt on päris nauditav lugeda Kapten Trumm´i, hummel´i ja Kilo Tango postitusi - päris harivad ning üldjuhul loogilised ja tervest mõistusest lähtuvad...
Kuuldused Gruusia lennuväe aktiivsusest on tugevalt liialdatud.
Nagu oligi oodata enamus "gruusia" lennukitest, mis VF väge positsioone pommitasid ning samuti kõik VF poolt allatulistatud SU-25 kuulusid Venemaale.
Reaalselt, Gruusia konflikt on näidanud, muide, et vähemalt nõukogude lennukitega, nõukogudeaegne õhutõrje suudab effektiivselt hakkama. Kusjuures, üsna tagasihoidlike vahenditega - ilms S-300-ta ning hävitajateta.
VF kaotused on 6-7 lennukit, ning teadmata arv lennukit ei kuulu taastamisele (arvatavasti kuni kaks korda rohkem)
Plus siis, vähemalt, üks grusiinide SU-25 tõmmati alla.
Samas, VF kaitsejõud on Gruusias teinud nii palju prohmakaid, et midagi tõsiselt arutada selle taustal pole mõtet. Kui selle vastas oleks normaalne armee, oleks seal kaotused kümned kordi suuremad. VVS tegevusest ma ei arva midagi - see oli lihtsalt olematu. Nii et pole mõtet Gruusiast rääkida. Nende vahendite juures, mis VF-l on olemas, täpsemini öeldes, nende adekvaatse kasutusega, on võimalik luua olukord, kus poleks ükski lennuk Gruusias õhku tõusnud, ning samuti poleks ükski lennuk Gruusias maandunud.
mis puutub lennuväet, siis kümmekonna lennuki olemasolu plusse ma näen järgmisena:
1. Oma lennuvägi suurendab järsult vastase "friendly fire" lennukite kaotused - mitteametlikul andmetel, ca 50% VF kaotatud lennukitest on oma PVO poolt allatulistatud.
2. Samuti, peab vastane sisse viima arvukat PVO struktuuri, mis vähendab muude vahendite arvu.
Muus osas olen mina kindel - selle raha eest, mis näiteks 18 Gripenit maksavad on võimalik oluliselt effektiivsemad süsteemid osta, mis saavad osaliselt õhuvägi asendada.
Aga need kaks punkti on üldiselt raske allahinnata.
Nagu oligi oodata enamus "gruusia" lennukitest, mis VF väge positsioone pommitasid ning samuti kõik VF poolt allatulistatud SU-25 kuulusid Venemaale.
Reaalselt, Gruusia konflikt on näidanud, muide, et vähemalt nõukogude lennukitega, nõukogudeaegne õhutõrje suudab effektiivselt hakkama. Kusjuures, üsna tagasihoidlike vahenditega - ilms S-300-ta ning hävitajateta.
VF kaotused on 6-7 lennukit, ning teadmata arv lennukit ei kuulu taastamisele (arvatavasti kuni kaks korda rohkem)
Plus siis, vähemalt, üks grusiinide SU-25 tõmmati alla.
Samas, VF kaitsejõud on Gruusias teinud nii palju prohmakaid, et midagi tõsiselt arutada selle taustal pole mõtet. Kui selle vastas oleks normaalne armee, oleks seal kaotused kümned kordi suuremad. VVS tegevusest ma ei arva midagi - see oli lihtsalt olematu. Nii et pole mõtet Gruusiast rääkida. Nende vahendite juures, mis VF-l on olemas, täpsemini öeldes, nende adekvaatse kasutusega, on võimalik luua olukord, kus poleks ükski lennuk Gruusias õhku tõusnud, ning samuti poleks ükski lennuk Gruusias maandunud.
mis puutub lennuväet, siis kümmekonna lennuki olemasolu plusse ma näen järgmisena:
1. Oma lennuvägi suurendab järsult vastase "friendly fire" lennukite kaotused - mitteametlikul andmetel, ca 50% VF kaotatud lennukitest on oma PVO poolt allatulistatud.
2. Samuti, peab vastane sisse viima arvukat PVO struktuuri, mis vähendab muude vahendite arvu.
Muus osas olen mina kindel - selle raha eest, mis näiteks 18 Gripenit maksavad on võimalik oluliselt effektiivsemad süsteemid osta, mis saavad osaliselt õhuvägi asendada.
Aga need kaks punkti on üldiselt raske allahinnata.
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9124
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Ma küll ei tunne raketiasjanduse spetsiifikat, kuid:denis23 kirjutas:Kapten Trumm, minul on küsimus Sulle.
Sa kogu aeg räägid hävitajate vajalikkusest Eestile.
Olgu. Aga kuidas olla lennuväljadega?
Kõik Eesti lennuväljad asuvad põhimõtteliselt VF löögiulatuses - pean silmas eelkõige taktilised raketid (Tochka-U, Iskander) ning väiksemal määral MLRS-id ning tiibraketid.
Kas selle sama raha eest ei tasuks soetada korraliku õhutõrje? Näiteks need samad Patriotid, mida Poola ostis?
Tochka-U on inertsiaaljuhtimisega rakett. Seega üsna ebatäpne. Eriti oma maksimaalse lennuulatuse juures. Neid peab ikka üsna mitu välja laskma, et Ämarile miskit paha teha.
Iskander on tõsisem teema, kuid ma ei usu, et seegi mingit muud juhtimissüüsteemi kasutab kui INS, seega ei saa seegi väga täpne olla.
Iskander võib kasutada nii inertsiaaljuhtimist GPS/GLONASS kui ka optoelektroonikat.Andmetes antakse CEP-20 m.Kas ka tegelikult selline täpsus saavutatakse raske öelda.Kilo Tango kirjutas:Ma küll ei tunne raketiasjanduse spetsiifikat, kuid:
Tochka-U on inertsiaaljuhtimisega rakett. Seega üsna ebatäpne. Eriti oma maksimaalse lennuulatuse juures. Neid peab ikka üsna mitu välja laskma, et Ämarile miskit paha teha.
Iskander on tõsisem teema, kuid ma ei usu, et seegi mingit muud juhtimissüüsteemi kasutab kui INS, seega ei saa seegi väga täpne olla.
http://www.postimees.ee/?id=28649«Me peame aitama neil riikidel luua arenenud õhukaitset ning tankitõrje võimekust, mis ei kujutaks endast ründejõudu Venemaa vastu, ent ähvardaks väga suurte kaotustega , kui Venemaa peaks üritama teha sama, mis Grusias,» ütles Kagan.
Tochka-U on tõepoolest inertsiaaljuhtimisega rakett, mitte väga täpne, samal ajal, need on relvastuses üsna palju, ning lasta 100-150 tk. paari päeva jooksul pole üldse probleem.
Iskander on oluliselt täpsem.
Mõlemal seadmel on kobarmoon olemas.
Smerch on väidetavalt üsna täpne, kuigi selle raadius on väiksem - ka 90 km.
Iskander on oluliselt täpsem.
Mõlemal seadmel on kobarmoon olemas.
Smerch on väidetavalt üsna täpne, kuigi selle raadius on väiksem - ka 90 km.
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.
Nagu näha, siis kokku hakkab saama jälle relvafännide klubi. Soovitaks siiski üldisematel riigikaitseteemadel liikuda ja mitte laskuda detailidesse. Et midagi asjalikku arendada, peab omama "laiemat pilti" nagu öeldakse.
Räägitakse küll hävitajatest, kuid vaid paar korda olen märganud arvulist numbrit koos üksuse nimetusega. Minu seisukoht on, et hävitajatega tegelemine on riigikaitses esmajärguline teema, sest projektist lahinguvõimeni kulub niigi oma 5 a. Iga viivitatud kvartal on meie kahjuks. Hävitajate arvukuse juures on tähtis näitaja hind. Raha on meil kõigest hoolimata vähe ja minu arvates me üle kahe lüli (eestiaegne traditsiooniline nimetus "salk" meeldib mulle rohkem!!!) RA ülal pidada kindlasti ei jaksa. Lisaks vaja paar vastavat kaheistmelist treeninglennukit.
Hea, kui saaks masinad Gripen stiilis, kuid eks hind ka loeb ja äkki oleks F-16 odavam muretseda. Kas F-16 hoolet oleks võimalik ka maantee otsal teha, ei tea, kuid Kapten Trumm ilmselt oskaks seda vaagida koos hindadega. Kahjuks tuleb siin detailidel peatuda, sest tulenevad rahasummad on suured. Selge, et puhtalt lennuväljavõimekusele SA ei või loota, aga 500 milj EEK per lennuk on ka liig.
Lisaks kardan, et üle ühe hävitajate lüli (salga) me RA ülal pidada ei suudagi, kuid ehk olukorra halvenedes kannataks piloodid üles leida ja angaari all seisvad masinad ka vaikselt käiku võtta.
Transpordiväge oleks ka natuke vaja. Nagu ka teises teemas täpsemalt kirjutasin, siis odavad UH-1 oleks kõva küll. RA 4 tk kasutuses, SA 8 tk. Nende tarne ja kasutuselevõtt peaks olema miski 3-4 a projekt ja kõvasti lihtsam (ja odavam), kui hävituslennuväe temaatika.
Moosiriiulid peaks ka alles jätma esialgu, kuid perspektiivis võiks need miskite moodsamate vastu vahetada. Siiski ei peaks ostma võimalusel tutikaid kalleid transpordilennukeid. Võib-olla isegi tsiviilotstarbelised sobiksid.
Keskmaa õt 25-30 km ulatusega kuluks samuti ära varuvariandina, kuigi pole primaarne. Pealinna ja lennubaasi kaitseks. Piisaks paarist patareist ilmselt divisjonina. Dislotseeruda võiks see väeosa kas Ämaris või Tallinnas (sõltub infrast) ja olla aastaringi valmis ajateenijatega ühe rak-patarei juhtimisallüksuse + ühe rak-rühmaga. See teeb aastas 2 lendu ajateenijaid.
Minu tagasihoidlik nägemus RA õhuväest oleks umbes selline:
1) Lennubaas (divisjon)
2) Õhuseiredivisjon
3) Hävituslennukite eskadrill 1 (2) lüliga - RA 4 (SA 8 ) masinat
4) Õhutranspordieskadrill 1 (2) kopterite lüliga - RA 4 (SA 8 ) masinat ja üksik transpordilennukite paar - esialgu AN-2.
5) Õhuväe kool: 1x kaheistmeline treeninghävitaja, 1x L 39, 1x R44. Lisaks kõiki tüüpi masinaid 1 tagavaraks. Kooli alla peaks kuuluma ka õhuväe NAK.
6) Õhutõrjeraketidivisjon: vähend staabi- ja teeninduspatarei, 2x vähend raketipatarei - üks kahest on korda-mööda nö õppepatarei.
Räägitakse küll hävitajatest, kuid vaid paar korda olen märganud arvulist numbrit koos üksuse nimetusega. Minu seisukoht on, et hävitajatega tegelemine on riigikaitses esmajärguline teema, sest projektist lahinguvõimeni kulub niigi oma 5 a. Iga viivitatud kvartal on meie kahjuks. Hävitajate arvukuse juures on tähtis näitaja hind. Raha on meil kõigest hoolimata vähe ja minu arvates me üle kahe lüli (eestiaegne traditsiooniline nimetus "salk" meeldib mulle rohkem!!!) RA ülal pidada kindlasti ei jaksa. Lisaks vaja paar vastavat kaheistmelist treeninglennukit.
Hea, kui saaks masinad Gripen stiilis, kuid eks hind ka loeb ja äkki oleks F-16 odavam muretseda. Kas F-16 hoolet oleks võimalik ka maantee otsal teha, ei tea, kuid Kapten Trumm ilmselt oskaks seda vaagida koos hindadega. Kahjuks tuleb siin detailidel peatuda, sest tulenevad rahasummad on suured. Selge, et puhtalt lennuväljavõimekusele SA ei või loota, aga 500 milj EEK per lennuk on ka liig.
Lisaks kardan, et üle ühe hävitajate lüli (salga) me RA ülal pidada ei suudagi, kuid ehk olukorra halvenedes kannataks piloodid üles leida ja angaari all seisvad masinad ka vaikselt käiku võtta.
Transpordiväge oleks ka natuke vaja. Nagu ka teises teemas täpsemalt kirjutasin, siis odavad UH-1 oleks kõva küll. RA 4 tk kasutuses, SA 8 tk. Nende tarne ja kasutuselevõtt peaks olema miski 3-4 a projekt ja kõvasti lihtsam (ja odavam), kui hävituslennuväe temaatika.
Moosiriiulid peaks ka alles jätma esialgu, kuid perspektiivis võiks need miskite moodsamate vastu vahetada. Siiski ei peaks ostma võimalusel tutikaid kalleid transpordilennukeid. Võib-olla isegi tsiviilotstarbelised sobiksid.
Keskmaa õt 25-30 km ulatusega kuluks samuti ära varuvariandina, kuigi pole primaarne. Pealinna ja lennubaasi kaitseks. Piisaks paarist patareist ilmselt divisjonina. Dislotseeruda võiks see väeosa kas Ämaris või Tallinnas (sõltub infrast) ja olla aastaringi valmis ajateenijatega ühe rak-patarei juhtimisallüksuse + ühe rak-rühmaga. See teeb aastas 2 lendu ajateenijaid.
Minu tagasihoidlik nägemus RA õhuväest oleks umbes selline:
1) Lennubaas (divisjon)
2) Õhuseiredivisjon
3) Hävituslennukite eskadrill 1 (2) lüliga - RA 4 (SA 8 ) masinat
4) Õhutranspordieskadrill 1 (2) kopterite lüliga - RA 4 (SA 8 ) masinat ja üksik transpordilennukite paar - esialgu AN-2.
5) Õhuväe kool: 1x kaheistmeline treeninghävitaja, 1x L 39, 1x R44. Lisaks kõiki tüüpi masinaid 1 tagavaraks. Kooli alla peaks kuuluma ka õhuväe NAK.
6) Õhutõrjeraketidivisjon: vähend staabi- ja teeninduspatarei, 2x vähend raketipatarei - üks kahest on korda-mööda nö õppepatarei.
Offtopic
Mis aga artiklis hr Tiido sõnavõtte puudutab, siis olen kuulnud, et tema eestvõttel olla ka EROK esmehi lahkuma sunnitud ja F-L lahingüritusi kärbitud. Kahtlane persoon. Ministeeriumis töötades tuleks omale ka intelligentne väljanägemine tagada.
Minu arvates risustab selline vahelinkimine natuke asjalikku strateegilist arutelu. Pigem olgu selliste märguande-postide koht Ürituste-sündmuste-meedia all. Ootaks, et siia kirjutataks ikka asjast, kel midagi öelda on.kobra kirjutas:http://www.postimees.ee/?id=28649"Me peame /.../ " ütles Kagan.
Mis aga artiklis hr Tiido sõnavõtte puudutab, siis olen kuulnud, et tema eestvõttel olla ka EROK esmehi lahkuma sunnitud ja F-L lahingüritusi kärbitud. Kahtlane persoon. Ministeeriumis töötades tuleks omale ka intelligentne väljanägemine tagada.
Kindlasti offtopic, aga muidu pistu teemasse...hummel kirjutas:...me üle kahe lüli (eestiaegne traditsiooniline nimetus "salk" meeldib mulle rohkem!!!)
Eesti omaaegses "traditsioonilises" sõjaväe traditsioonis oli salk küll väikseim lahinglennukite üksus, kuid see ei võrdu "lüliga" vene terminoloogias.
Lüli oli neil (venelastel
) nimelt (enamasti) kolmik, ehk väikseim lahingrivistuse üksus. Hiljem võis lüli olla ka paar. Kui lahingtegevuses praktilisel läbi tehtud muudatused ka määrustikeni jõudsid.Termini "salk" kasutuselevõtt Eesti lennuväes oli aga tingitud meie vaesusega. Eskadrillide jagu lennukeid ei jõudnud osta. Sestap tuli olemasolevad ja ostetavad lennukid jagada väiksemate üksuste vahel.
Tallinnas asunud 3. divisjonis oli kuni Bulldogide müümiseni 3 salka à 4 lennukit. Luurelennuväedivisjonides oli aga salga suuruseks arvestatud 6 lennukit...
Milline oleks olnud lennukite kasutamine sõja-olukorras, paaride, kolmikute või salkadena - see on juba üks päris huvitav omaette teema
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Pidasin siin omaette aru ning tuleksin välja järgmiste plaanidega:
1. Suurendada aastast kutsealuste hulka vähemalt 50% alates 2009 - eeldab kohest tegutsemist nende ära mahutamiseks (ehitus! ,vanade baaside uuesti kasutusele võtt) ning väljaõppe tagamiseks (see on vist tõsisem probleem!!), tervisnõuete üle vaatamist ning asendusteenistuse loomist (hirmutusvahendiks viilijatele a'la 1,5 aastat haiglas siibrite vahetust ja pesu).
2. Suurendatud kutsealuste hulk peaks andma baasi, millele saab hakata rajama uute relvasüsteemide juurutamist.
Punktid 1 ja 2 hõlmavad iseenesest palju lahendamist vajavaid probleeme ning raskusi ning ei hakkaks nendel pikemalt peatuma, kuna ei haaku tegelikult teemaga.
3. Koheselt (2008) alustatakse hanget õppelennukite soetamiseks (L-39, -59 või -159 - ei oma vist erilist tähtsust) ning Gripen'i simulaator. Nende jaoks peaks meil piisav baas olemas olema edukaks haldamiseks. Edasi tuleks Gripen NG hange, kus lennukid tarnitaks kiirusega 2tk aastas alates 2011 või 2012 (ka maksmine toimuks analoogselt jao kaupa) - eesmärgiks saavutada tase RA 4tk (SA 12tk).
4. Koheselt hakataks kavandama 2. ja 3. suurtükiväegrupi (1. on vist meil juba olemas ning baseerub FH-70 peal) moodustamist (kui ma ei eksi, siis 3 gruppi kokku peaks väljenduma torude arvuna 72 toru + varu). Eeldatavasti võtab see aega mõned aastad ning sellest lähtuvalt näeksin siinkohal sihtmärkidena rootslaste Archer'eid, mis selleks ajaks, kui nad meile reaalselt jõudma hakkavad, peaksid olema juba oma titeprobleemidest üle saanud.
Miks olen valinud Gripen'id ja Archerid, kui on olemas veel palju igasuguseid huvitavaid asju (Pzh-2000 jne jne)? Olen lähtunud nende kaasaegsusest, võimekusest, toetuse saamise lihtsusest - kaugusest ning ülalpidamiskuludest. On ju Kapten Trumm ise rääkinud, et relvasüsteemi lõpphinnast moodustab 80% tema ülalpidamiskulud, mis järele mõeldes on igati loogiline! Archer ja Gripen'id on mõlemad tehnika viimased sõnad, samal ajal suure rõhuga ülalpidamiskulude minimiseerimise kohapeal. Seega, hoolimata esialgsest kõrgest hinnast võrreldes mitmete second-hand või lihtsalt kergemate süsteemidega, peaksid nad lõpptulemuseks andma siiski vastuvõetaval tasemel kulude-efektiivsuse suhte.
5. Koheselt peaks võtma tõsiselt luubi alla kodumaise relvatööstuse ning välja tuleks töötada ka järgmised võimekused:
a) oma mehitamata luurelennuvahendid (võimalikult väiksed, odavad, ning lihtsad opereerida, et neid saaks massiliselt kasutada)
b) miinipildujate tootmine, koos moonaga!
Heietaks siin edasi, mida kõike oleks koheselt vaja aga ka ülaltoodud punktides olevad mõtted nõuavad äärmiselt pingsat, tarka ning kiiret tegutsemist. Ei usu, et nende punktide elluviimise kõrvalt ning olemasolevate riigikaitse süsteemide töökorras hoidmise kõrvalt, meil järgmise paari aasta jooksul millekski muuks auru üle jääks (kuhu suruda siin vahele veel tsiviilkaitse ning mob. süsteemi välja arendamine!?!?).
1. Suurendada aastast kutsealuste hulka vähemalt 50% alates 2009 - eeldab kohest tegutsemist nende ära mahutamiseks (ehitus! ,vanade baaside uuesti kasutusele võtt) ning väljaõppe tagamiseks (see on vist tõsisem probleem!!), tervisnõuete üle vaatamist ning asendusteenistuse loomist (hirmutusvahendiks viilijatele a'la 1,5 aastat haiglas siibrite vahetust ja pesu).
2. Suurendatud kutsealuste hulk peaks andma baasi, millele saab hakata rajama uute relvasüsteemide juurutamist.
Punktid 1 ja 2 hõlmavad iseenesest palju lahendamist vajavaid probleeme ning raskusi ning ei hakkaks nendel pikemalt peatuma, kuna ei haaku tegelikult teemaga.
3. Koheselt (2008) alustatakse hanget õppelennukite soetamiseks (L-39, -59 või -159 - ei oma vist erilist tähtsust) ning Gripen'i simulaator. Nende jaoks peaks meil piisav baas olemas olema edukaks haldamiseks. Edasi tuleks Gripen NG hange, kus lennukid tarnitaks kiirusega 2tk aastas alates 2011 või 2012 (ka maksmine toimuks analoogselt jao kaupa) - eesmärgiks saavutada tase RA 4tk (SA 12tk).
4. Koheselt hakataks kavandama 2. ja 3. suurtükiväegrupi (1. on vist meil juba olemas ning baseerub FH-70 peal) moodustamist (kui ma ei eksi, siis 3 gruppi kokku peaks väljenduma torude arvuna 72 toru + varu). Eeldatavasti võtab see aega mõned aastad ning sellest lähtuvalt näeksin siinkohal sihtmärkidena rootslaste Archer'eid, mis selleks ajaks, kui nad meile reaalselt jõudma hakkavad, peaksid olema juba oma titeprobleemidest üle saanud.
Miks olen valinud Gripen'id ja Archerid, kui on olemas veel palju igasuguseid huvitavaid asju (Pzh-2000 jne jne)? Olen lähtunud nende kaasaegsusest, võimekusest, toetuse saamise lihtsusest - kaugusest ning ülalpidamiskuludest. On ju Kapten Trumm ise rääkinud, et relvasüsteemi lõpphinnast moodustab 80% tema ülalpidamiskulud, mis järele mõeldes on igati loogiline! Archer ja Gripen'id on mõlemad tehnika viimased sõnad, samal ajal suure rõhuga ülalpidamiskulude minimiseerimise kohapeal. Seega, hoolimata esialgsest kõrgest hinnast võrreldes mitmete second-hand või lihtsalt kergemate süsteemidega, peaksid nad lõpptulemuseks andma siiski vastuvõetaval tasemel kulude-efektiivsuse suhte.
5. Koheselt peaks võtma tõsiselt luubi alla kodumaise relvatööstuse ning välja tuleks töötada ka järgmised võimekused:
a) oma mehitamata luurelennuvahendid (võimalikult väiksed, odavad, ning lihtsad opereerida, et neid saaks massiliselt kasutada)
b) miinipildujate tootmine, koos moonaga!
Heietaks siin edasi, mida kõike oleks koheselt vaja aga ka ülaltoodud punktides olevad mõtted nõuavad äärmiselt pingsat, tarka ning kiiret tegutsemist. Ei usu, et nende punktide elluviimise kõrvalt ning olemasolevate riigikaitse süsteemide töökorras hoidmise kõrvalt, meil järgmise paari aasta jooksul millekski muuks auru üle jääks (kuhu suruda siin vahele veel tsiviilkaitse ning mob. süsteemi välja arendamine!?!?).
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: rax ja 4 külalist