Mis KL-i puutub, siis väide nagu seal ei oleks kaadrivoolavust, ei pea paika. KL probleemiks on, et nii pooled vabatahtlikud kipuvad pärast aktiivsemat perioodi tüdinema ja passiivsemaks jääma kuni kaovad üldse.
Nagu juba mujal kirjutasin, siis mitte üle 50% kaitseliitlastest täidab seaduses pandud nõuded maksta närused
12 EUR aastamaksu ja osaleda
48 h kuidagigi vahetult organisatsiooni tegevuses. Enamasti ei täideta mõlemaid korraga. Ühel päeval võiks ajakirjandus uurida, palju on selles paljukiidetud KL-is, mis peagi peaks kasvama suisa 30 000-ni, ka sisu ja palju on õhku. KL muutub tõsiseltvõetavamaks sõjaliseks organisatsiooniks, kui selle liikmeskond hakkab vastama seaduse nõuetele. Organisatsioonist lastakse välja õhk ja luuakse liikmesuses mingisugune kord. Siis võib ehk hakata rääkima ka mingitest keerukamatest relvasüsteemidest ja struktuuridest. Praegu piisab keskmisele malevale jalaväekompanii taktikalisest grupist, mille õppega ja kolaga rahuldavalt toime saada.
Nagu kirjutas üks lugupeetud kaasfoorumlane, siis vabatahtlikud ühiskondlikud seltskondlikud organisatsioonid seisavad püsti u 20% aktiivsemate liikmete tegevuse najal. Sõjandus ei ole mingi küla- või jahiselts, kus koos käia vaid võime saavutamiseks ja säilitamiseks tuleb tegeleda vabast ajast regulaarselt väljaõppega ning lisaks veel selle orgunnimisega. Kõik võtab vaba aega ja paljud ei vea välja. Samuti väsivad sageli aktiivsemad-kohusetundlikumad, kes peavad passiivsemate eest töö ära tegema. Nagu on ka ametlikult siseringis tõdetud, siis viimase 7 a jooksul tehtud suured investeeringud KL-i taristusse ja tehnikasse pole enamuse liikmete aktiivsust (motivatsiooni) tõstnud.
Tankid ja KL. Mida teeb KL tankidega (mitmuses)?
Osadele KL malevatele anti paar BTR-i, millest maleva parimad entusiastid said kokku kõpitseda ühe toimiva. Õppustel on BTR-i hea muidugi elevuse ning reaalsuse tekitamiseks kasutada. Kui need kuni kümmekond BTR-i oleks aga antud näiteks kaela kõik ühele malevale (mis oleks riigikaitseliselt mõistlikumgi olnud), oleks asi olnud märksa keerukam. Tank on aga BTR-ist 5x keerukam süsteem ja samavõrra keerukam ka remontida ja pidada. Tankitreilerid, roomikud, tohutu hooldusmaht kasutuse järel. Kust leiab vabatahtlik selle aja? Täna ei suuda KL isegi enda tavalisi sõidukeid ise parandada, vaid peab viima neid igapäevaselt tsiviiltöökodadesse. Aga vähemalt maastikusõidukid saab ka ju jagada kindlate juhtide vahel ning nii on ilmselt paljudes kohtades ka tehtud.