Uued relvasüsteemid EKV-le

Vasta
Kasutaja avatar
Tux
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 30 Okt, 2005 21:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Tux »

Zuslik kirjutas:Soome härrasmehed on hotelli saabumiseks limu-hummeri asemele uue alternatiivi leidnud! https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust ... COo319A3fA

Siin on ka pisike filmilugu samast sõidukist
https://www.youtube.com/watch?v=6aZ7ryD05vo
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Leo »

Selle video alguses on näha Jurmo paadi transpordiosa "diivanid". Proovisõidu teeb Markku Alen, see vana kooli rallisõitja. Tasub vaadata ka video teine ja kolmas osa.
Renegate87
Liige
Postitusi: 74
Liitunud: 28 Juul, 2020 23:09
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Renegate87 »

https://www.err.ee/1220551/ohukaitsesse ... rve-aastal

Äkki keegi oskab lahti seletada erinevate andmetega mida Laaneots mõtleb fraasiga "Et nad ei vähendaks ikkagi suurtükiväe tulejõudu tulevikus. Seda läheb meil vaja sest kui me vaatame missugune raske suurtükivägi on venelastel kõikides üksustes, siis see (venelaste) ülekaal on masendav tegelikult."?

Lätiga (või Eestimaa lõuna kolooniaga :P ) koostöö paistab olevat positiivne. Küsimus on vist sellest mida nemad oma prioriteediks peavad ning kuidas edasi võiks liikuda üheskoos (mitte kui Baltikum vaid kui väike riigid piiratud eelarvega, inimressursiga ning "vene" probleemiga mis Lätis annab siiamaani tunda igal pool, näiteks valimistel või Riias kus aastal 2020 on lätlased vähemus).

Huvitav on lisaks eelmine postitus Oktoobrist:
aj1972 kirjutas:Riigikaitse kajastus
https://www.err.ee/1148890/enne-kolme-a ... elt-ei-saa
Selle alusel on seal RKIK's toimunud mingi U pööre kus alguses õhukaitse oli tähtsam aga nüüd paistab rannakaitse olulisem. Ähk keegi oskab spekuleerida mida kus või milleks sellel teemal? Või on kõik riigikogus toiminud arutelud sellel teemal salastatud, ehk huvi tundev valija/kodanik/suvaline riigikogulane jäetakse pimedusse?
Kõigil on plaan enne kui esimene löök tuleb
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas nimetu »

Selle alusel on seal RKIK's toimunud mingi U pööre kus alguses õhukaitse oli tähtsam aga nüüd paistab rannakaitse olulisem. Ähk keegi oskab spekuleerida mida kus või milleks sellel teemal? Või on kõik riigikogus toiminud arutelud sellel teemal salastatud, ehk huvi tundev valija/kodanik/suvaline riigikogulane jäetakse pimedusse?
Pole mingit ümberpööret toimunud. Jutt selle kohta, et enne kolme aastat toimivat üksust ei saa, vastab ka ilmselt praegu tõele. Vahepeal on muutunud ainult see, et rannikukaitse väljaarendamiseks anti lisarahastust, mis tähendab, et nüüd saab hakata ettevalmistusi tegema. Päris süsteemi näeme Eesti pinnal heal juhul alles paari-kolme aasta pärast. Seda tõika kinnitab muuseas teiste riikide kogemus samasuguste süsteemide hankimisel.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Martin Herem »

Selle alusel on seal RKIK's toimunud mingi U pööre kus alguses õhukaitse oli tähtsam aga nüüd paistab rannakaitse olulisem.
Sellised otsuseid ei tee üldse RKIK.
Õhukaitse tähtsuse jutt on aga vaat et suuremas osas lihtsalt käibefraas, millest selle kasutajad päris hästi aru ei saa ja mida nad ei oska ka konteksti panna. Ma ei saa öelda, et nad eksivad, vaid nad ei räägi õhukaitsest tervet sõjalise riigikaitse pilti silmas pidades.

Rannakaitse kolme aastaga on võimalik aga ainult väikseses mahus. Kuigi me oleme varasemalt erinevaid uuringuid tenud, kulub järgmine aasta hanke ettevalmistamisele. Täpsemalt võime arenduse ettevalmistamisele. Üks asi on see süsteem kuskilt ära osta. Teine asi on sellele vastav isikkoosseis leida, välja õpetada, "asjadele" taristu ehitada (ette valmistada) ja süsteemi ülalpidamine, sh hooldus korraldada. Nii et kui 2022 suudame "asjad" hankida ja siis 2023 mingi isikkoosseisu välja õpetada, oleme seda kõike juba ülikiirelt teinud. Täna ei õpi meil KVAs numbriliselt ühtegi kadetti kellega rannakaitset kavatseme mehitada.

155mm FH70 on oma eluea lõpus. Paari aasta jooksul vahetavad need välja K9 iseliikuvad. Vanad järelveetavad konserveerime ära. Aga nendega me SA üksust ei varusta. Pigem hoiame neid kui asendusrelvi.
122mm D30 tahame samuti K9 vastu välja vahetada. See juhtub alles 2025+. Kindral Laaneotsa mure on see, et need lõigatakse seibideks või müüakse maha. Fakt on see, et 122mm näol me kolmandat suurtükiüksust ülal pidada ei jaksa. Tegevväelasi ei jätku, transpordivahendeid ei jaksaks ülal pidada, laskemoona ei suuda hankida jne. Lihtsalt raha ei jätku. Tunnistan, et 122mm osas meil hetkel kindlat plaani pole. On mõtteid, kuid mitte midagi pole otsustatud.
Torude arvus tulejõud tõepoolest väheneb. Laskekauguse ja kaliibri osas aga suureneb.
Kuid veel kord, see kõik toimub järgmise 5 aasta jooksul. Selle ajal jooksul kuluvad relvad, transpordivahendid, laskemoona varud. See raha mis nende uuendamisele ja ülalpidamisele kuluks, läheb K9-le.
teeline35
Liige
Postitusi: 1543
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas teeline35 »

Suurtükiväe tulejõule mõjuks muidugi hästi kui pensionite erakorralise suurendamise asemel leitaks lisasraha K9 ostuoptsiooni viimaste 6 toru äratoomiseks! Seda siis muudele kaitsevõime arendusplaanidele lisaks. Selles mõttes ootaks meie erusõjaväelastelt erinevates erakondades suuremat aktiivsust oma erakonna poliitika mõjutamisel! :evil:
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas nimetu »

122mm D30 tahame samuti K9 vastu välja vahetada.
Ma saan aru, et jutt on üsna kaugest tulevikust, kuid kas kaalul on ka ratastel iseliikurid või on selge eelistus K9 poolt? Küsin, sest tundub, et üsna mitmed liitlased on valinud ratasplatvormid (Taani, Tšehhi, Slovakkia).
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Kriku »

mb
Liige
Postitusi: 386
Liitunud: 17 Okt, 2009 16:08
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas mb »

AKs räägiti ,et on plaanis hankida 24 liikursuurtükki https://www.err.ee/1233943/soome-ja-lat ... eid-tootma . Huvitav algselt räägiti 12 siis 18. Kas leiti täiendav rahastus ja tuleb 24.
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Roamless »

Sama vaatasin ka, et kas lihtsalt väljendati kehvasti, sest hetkel on teada, et tuleb 18tk ja jääb raha leidmise korral tulevikku veel 6, kuid AK-s räägiti juba põhimõtteliselt kindlas kõneviisis 24-st.
Unforeseen consequences
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Some »

Huvitav oleks teada, millise kuue firma soomukeid vaadatakse. Ja kas ajaskaala 2025-2030 tähendab, et sel ajavahemikul hakatakse ostma või selles vahemikus juba saabuvad?
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas nimetu »

See suurtükkide arv on tõenäoliselt infomüra.
Huvitav oleks teada, millise kuue firma soomukeid vaadatakse. Ja kas ajaskaala 2025-2030 tähendab, et sel ajavahemikul hakatakse ostma või selles vahemikus juba saabuvad?
Arvestades, et tõenäoliselt otsitakse 6x6 soomukeid (vähemalt varasemast jutust on selline mulje jäänud), siis peaks ring üsna kitsas olema.
Ja see ajavahemik tähendab, et hakatakse hankima. Vanemate Paside elu pikendatakse 2028. aastani, mis peaks piisavalt aega andma, et hange teostada ja neid järk-järgult välja vahetama hakata. Mingeid ettevalmistusi tehakse kindlasti ka veidi varem.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas London Bridge »

122mm D30 tahame samuti K9 vastu välja vahetada. See juhtub alles 2025+
Ma saan aru, et see tähendab ikkagi vähemalt 24 relva soetamist, sest vastasel juhul tekiks mingi huvitav 6+6+6 voi 12+6 või 9+9 jaotumine brigaadide vahel meil. Kui alguses räägiti, et 12 on minimaalne relvade arv, millega annab brigaadi toetuseks midagi mõistliku teha, siis loogika ütleb, et 12+12 on minimaalne relvade arv, millega saab kahe brigaadi toetuseks midagi mõistliku teha.

Kuigi, 18+18 oleks veel mõistlikum. Süües kasvab isu, jah?
My fair lady.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Veiko Palm »

London Bridge kirjutas:Ma saan aru, et see tähendab ikkagi vähemalt 24 relva soetamist
Kindlasti. Alla 24 relva pole mõtet rääkida (asendamise puhul).
alari
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas alari »

https://leht.postimees.ee/7161695/eesti ... emide-ostu
Eesti plaanib 350 kilomeetri kauguselt tabavate raketisüsteemide ostu

Andres Einmann

Rakettide ost suurendaks kaitseväe laskeulatust sadu kilomeetreid
Lõuna-Korealt ostetakse veel kuus liikursuurtükki
Investeeringud eeldavad kaitsekulutuste tõstmist´


Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem sooviks, et Balti riigid teeksid koostööd reaktiivsuurtükiväe ja laevatõrjerakettide võimekuse väljaarendamiseks, mis võimaldab tabada sihtmärke sadade kilomeetrite kaugusel.

Kaitseväe juhataja sõnul uurib Eesti praegu turgu. Sadade kilomeetrite kauguselt tabavaid rakette on mõtet hankida juhul, kui seda teevad ka Läti ja Leedu, kuna see oleks samm edasi kogu regiooni kaitsevõimes. See eeldab kokkulepet kolme riigi valitsuste vahel.

Laevatõrjerakettide laskeulatus on kuni 200 kilomeetrit, mis tähendab, et näiteks Hiiumaa kaitseks ei pea relvasüsteem asuma saarel, vaid saab vaenuliku laeva neutraliseerida mandrilt.

«Millise tootja kasuks me otsustame, seda ma ei tea, aga koos Lätiga külastame sel nädalal näiteks Poolat, kellel on sellised süsteemid olemas,» märkis Herem.

Kui peab endiselt paika valitsuse eelmise aasta otsus eraldada aastal 2022 merekaitsevõimekuse arendamiseks 45 miljonit eurot, võivad süsteemid olla 2023. aastal Eestis ja 2024. aastal kaitseväe relvastuses.

Kaitseväe juhataja sõnul peaksid Balti riigid välja arendama ka reaktiivsuurtükiväe, mille laskeulatus on olenevalt laskesüsteemist ja laskemoonast 70–350 kilomeetrit.

Herem lisas, et Balti riigid suudaksid sõjalise konflikti olukorras laevatõrjeraketikomplekside ja reaktiivsuurtükiväega üksteist palju paremini toetada kui tankipataljonidega, mis on mõeldud siiski oma riigi sees tegutsemiseks.

«Kui meil on vaja kiirelt üksteise toetuseks tegutseda, siis peaksid meil olema kaugele ulatuvad võimed. Ma ei taha siin öelda, et peaksime tingimata hakkama Lätit kaitsma, võib olla ka vastupidi. Miks ei võiks näiteks Liepāja alt kaitsta Eesti saari,» ütles Herem.

Merekaitsevõimekuse arendamise käigus on Eestil lähiaastatel kavas välja arendada ka meremiinide paigaldamise võimekus.

Merekaitse ja reaktiivsuurtükiväe arendamine on sees riigikaitse arengukavas aastateks 2021–2030. Dokument on praegu kooskõlastusfaasis ning see peaks jõudma valitsusse arutamiseks märtsis.

Heremi sõnul on arengukava põhiraskus olemasolevate võimete ülalpidamisel. «Mul on hea meel, et me ei tee selles dokumendis sellist rumalust, et hakkame arendama säravaid asju olemasolevate võimete arvelt,» ütles ta.

Arengukava näeb muu hulgas ette, et sel kümnendil kasvab kaitseliitlaste kaasatus maakaitseväkke 3000 inimese võrra, seda koos varustuse ja muu vajaliku ressursiga.

Kava näeb ette ka mereväe varustamise ajakohaste sidevahendite ja radaritega. Plaanis on arendada õhuseireradareid, mis võimaldavad avastada droone ja neid alla tulistada.

Liikursuurtükid tulevad ka 2. jalaväebrigaadi. Eesti on langetanud otsuse hankida lisaks juba kokku lepitud 18 liikursuurtükile Lõuna-Koreast veel kuus masinat. 12 liikursuurtükki lähevad 1. jalaväebrigaadi ja sama palju 2. jalaväebrigaadi relvastusse. Plaani järgi on mõlemad jalaväebrigaadid aastaks 2026 valmis liikursuurtükkidega tegutsema, see tähendab, et on olemas laskemoon ning meeskonnad koos reserviga välja õpetatud.
Kaitsekulude praegusest tasemest ei piisa
Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk ütles, et riigikaitse arengukavas ette nähtud arenduste tegemiseks ei piisa kaitsekulude hoidmisest tasemel kaks protsenti SKTst. Arengukava on välja töötatud rahandusministeeriumi 2019. aasta majandusprognoosi põhjal, kuid koroonakriisi tõttu on olukord muutunud. Arvestades majanduskriisi mõjusid, tähendaks riigikaitsekulutuste hoidmine kahe protsendi tasemel aastaks 2030 kokku 440 miljoni euro suurust miinust.

«Et kaitsevägi saaks ära teha riigikaitse arengukavas ette nähtud arendused, oleks tarvis tõsta kaitsekulude tase 2,23 protsendini SKTst,» ütles Prikk.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist