Uued relvasüsteemid EKV-le

[tommy]

Üheski riigis ei õnnestu koguda 100% maksudest.
Meie maksuametil pole võrdluses teiste riikidega, suurt midagi häbeneda.
Ent, isegi, kui nad tõhustaksid veelgi oma tööd(mis on igati tervitatav), lahustuksid kõik juurde hangitavad lisamiljonid eelarve peale.
Ja mitte midagi ei muutuks......

Ehk, teiste sõnadega, sajad ja sajad miljonid tuleks võtta sotsiaalsüsteemist, haridusest ja tervishoiust....

[Kapten Trumm]

Kui poliitiline mugavustsoon on raha kõikjale ühtlaselt laiali määrimine, siis lahustuvad muus eelarves ka need "sotsiaalsfäärist võetavad sajad miljonid" (õigemini neid ei võtakski keegi).
Koos maksuaugust võetutega.

[Xender]

Tõsi on siit ainult see, et 120 mm MP on odavam ja lihtsam.
Ülejäänus kaotab see isegi vaegnäitajatega D-30-le mis kole.
Laskekaugus on 120-sel 122 mm haubitsast poole väiksem, haubitsate puhul oli see vaat et kasutamist välistav probleem, miks nüüd see ei peaks probleem olem...?
Kuidas saab 12-15 kg kaaluv miin olla suurema pururusjõuga 22 kg 122 mm mürsust....no võib olla (aga lõhkeaine kaal pole veel kõik, vt edasi).
Lisaks (jääme siis soodsalt saadavate konteksti) on 122 kasutus oluliselt laiem, näiteks vaegrannakaitse kontekstis on 122 mm haubits hulka tuumakam kui MP (kasutatav kahurina).
"Tänu" moona lahjale kiirusele on 120 mm vähentõhus haubitsatest kindlustatud positsioonide vastu (pole suuteline masse tungima).

Üks ei asenda teist, kuid sellises kergjalaväebrigaadi kontekstis täiendavad teineteist suurepäraselt.

Jutt oli reaktiivmoonast, mille uuemad mudelid lubavad juba ligi 20 km laskekaugust, näiteks Precision Extended Range Munition (PERM) mille puhul on võimalik saada ka tabamistäpsus nii 20 meetri ulatusse. Okei, arvatavasti see on kallis moon, kuid ka tavaline "rocket assisted" moon laseb umbes 15 - 17km välja.

Tavamoonaga lastes on kaugus 8 - 9 km.

D30ne maksimaalne laskekaugus tavamoonaga on 15 km ja rocket assisted moonaga 20 km.

Seega mingit suurt vahet laskekaugusel pole. Lisaks kukub D30ne laskekauguse täpsus oluliselt sihtmärkide pihta mis on kaugemal kui 10 - 11 km.

Sõbra kinnitusel, kes oli Tapal D30ne peal pidi isegi 8 km kaugusele pihtsaamine olema paras õnnemäng ( olgu, seal võib rolli mängida ka meie D30nete suur kulumus )

Mürsul peavad seinad olema oluliselt paksemad, seega näiteks D30 kildmürsk OF-462 sisaldab 3,675 kg TNT aga 120 mm miinipilduja miin 4.2 kg TNT. Kuna 120 mm moona on edasi arendatud ja kasutatakse ka uuemaid lõhkeaineid näiteks ( VDMM 120s ) siis HMI/HAI segu korral vastab selle lõhkejõud juba 7.4 kg TNTle, mis on juba enam vähem sarnane 155mm mürsu lõhkejõule.

D30nel on mõned plussid, ka 120 MPl on mõned plussid ( saad tassida kuhugi metsa sisse näiteks ) ja suvalise autoga veetav.

Suuremas pildis on D30 aga nii vananenud relvasüsteem, et kaasaegse moonaga MP 120 omab sama laskekaugust ning oluliselt suurema purustusjõuga laskemoona.

Ehk kui meil on vaja massilist ja odavat relvasüsteemi mis omab kuni 15 km laskekaugust, siis oleks juba mõistlik vaadata pigem 120 mm miinipildujate suunas. Sama raha eest saab neid torusid oluliselt rohkem, kahe veoauto asemel ajab ära suuremat sorti dziip ning ka muud kulud on oluliselt väiksemad.

Ehk, teiste sõnadega, sajad ja sajad miljonid tuleks võtta sotsiaalsüsteemist, haridusest ja tervishoiust....

Riigil on võimalusi raha suunata ka mujalt, pealegi ei räägi me siin pidevatest kuludest, vaid ühekordsetest rahasüstidest. Tõin lihtsalt välja, millised poliitilised jõud oleks nõus seda tegema ( või hoiaksid vähemalt 2% peal SKPst kaitsekulud ja millised mitte ).

Mis on ka eelduseks, et kõigil neil sadadel lk kirjapandud jutul siin on ka mingi mõtte. Kui võimule tulevad sotsid või ojuland ( okei, see on vähetõenäoline ) kes mõlemad on meile eeskujuks seadnud Lätit kaitsekulutuste osas ( nemad saavad hakkama 1% ja ka midagi hullu pole ), siis ei oma need arutelud ka mingit tähtsust.

[Taaniel Tina]

Ehk, teiste sõnadega, sajad ja sajad miljonid tuleks võtta sotsiaalsüsteemist, haridusest ja tervishoiust....

Eks selleks leiaks raha ka kaitse-eelarve väliselt vajadusel.
Lambist tuli hetkel pähe, et riik saab ka laenu võtta (peaminister meil ju on öelnud, et riigivõlg on meil üks väiksemaid Euroopas). Isiklikult ei pea ma seda heaks mõtteks, aga kui ikka oleks väga vaja, miks mitte.
Lihtsalt on vaja olla avatud erinevatele variantidele.

[Taaniel Tina]

Viimase aja sündmuste valguses (Eesti-Vene piirileping, mida kõik me liitlased kiitsid ja sündmused Ukrainas- mille suhtes väljendati muret), hakkas kuklas kummitama üks mõte. Nimelt, et kas äkki nüüd võibolla avatakse me ees mõne lao uks, kus hoitakse veidi asisemat tehnikat.
Aga mida arvavad austatud kaasfoorumlased?

[mutionu]

Viimase aja sündmuste valguses (Eesti-Vene piirileping, mida kõik me liitlased kiitsid ja sündmused Ukrainas- mille suhtes väljendati muret), hakkas kuklas kummitama üks mõte. Nimelt, et kas äkki nüüd võibolla avatakse me ees mõne lao uks, kus hoitakse veidi asisemat tehnikat.
Aga mida arvavad austatud kaasfoorumlased?

Mis mõttes? Mingit vanarauda siia vedada?

Kui tõsisemalt siis isiklikult ei usu hästi. Kui oleks saav siis põhjuse oleks leidnud ka viimase 20 aasta jooksul.

[Taaniel Tina]

http://uudised.err.ee/v/eesti/f5e561f3- ... c231cc8493
Ameeriklased õpetavad eestlastele mehhaniseeritud jalaväe taktikat.
Tasapisi areneb asi edasi. Ootan põnevusega, millal avaldatakse ka info potentsiaalsetest IFV-dest või muust soomustehnikast.

[man21]

http://uudised.err.ee/v/eesti/f5e561f3- ... c231cc8493
Ameeriklased õpetavad eestlastele mehhaniseeritud jalaväe taktikat.
Tasapisi areneb asi edasi. Ootan põnevusega, millal avaldatakse ka info potentsiaalsetest IFV-dest või muust soomustehnikast.

Lugesin ka seda juba varem ja tekkib küsimus, miks ameeriklased? Ega ometi nende IFV-id? Kui oleks saksa päritolu masinad siis oleks ju loogiline nende instruktorid, või kuidas?

[man21]

Tegelikult kui nad ikka väga sõbrahinnaga annavad, siis poleks nagu põhjust ka kobisemiseks.

[trafomees]

Bradley?

[siilike]

Õige vastus on Sisu

[rbl]

“The service plans to spend $28.8 billion to develop and build 1,748 GCVs between 2014 and 2030.”

“Army would institute the largest organizational change since World War II by eliminating combat forces from 10 bases across the United States, part of a planned reduction of 80,000 active-duty troops over the next five years.”

“Under the plan, the Army will cut its brigade combat teams to 33 from 45 by 2017”

USA plaanib lähiaastatel Bradley välja vahetada ja tõmbab esimeses etapis järgneva 5 aasta jooksul maaväge 80 000 mehe võrra koomale. 45 brigaadist jääb järgi vaid 33. Seega tervelt 12 brigaadi läheb hingusele ja üle jääb ka mitme brigaadi jagu Bradley-sid. USA on nähtavasti ainus riik kust Eestil oleks reaalselt võimalik midagigi soodsa hinnaga saada. Ülejäänud kas pakuvad soodsalt vanarauda või küsivad vähegi kobedama asja eest hingehinda. Iseasi loomulikult kas selleks kõigeks ka piisavalt poliitilist tahet jätkub.

[Taaniel Tina]

Loodan, et ameeriklastel jääb palju meile vajalikku kraami üle, alustades kõiksugu rakettidest ja lõpetades kõiksugu tehnikaga, mis liiguks maal, õhus ja vees

[JTatikas]

Huvitav, kas Venemaa käik lõpetab lääneriikide tehnika/relvastuse odavad väljamüügid? No nt Hollandi Pzh2000? Kas sündmused Gruusias põhjustasid mingeid tagajärgi/hinnatõuse?

[piirivalvur]

Vaevalt et ta just lõpetab. Aga hindadele mõjub kohe kindlasti.