Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kapten Trumm]

Meie praeguses seisus ei ole ei kaldalt ega laevadelt lastavad tiibraketid õigustatud mingit moodi.

Asi on selles, et vähegi kaasaegsemad raketilaevad on väga kallid, odavalt ära antav vanaraud aga pole sõjaliselt relevantne teema (õigemini paar väikest vaegõhutõrjega sõjalaeva ilma lennuväeta on üleüldse mitterelevantne teema).

Veoautodelt lastav rakett on odav üksnes näiliselt. Paraku ei koosne see unimogi ja raketi hinnast, kõige kulukam asi on radari-ja tulejuhtimissüsteemid (mis näiteks tühise 25 Mistrali jaoks maksid sadu miljoneid kroone). Umbes samas suurusjärgus on nad ka tiibrakettide jaoks. Raketile on enne starti vaja ikka korralikku eelhoiatust ja andmeid sihtmärgi asukoha kohta. See peab olema enamvähem kaasaegne, segamiskindel ja mobiilne süsteem. Mis omab ka lainetava mere ja lumesajuga aktsepteeritavat kaugust ja eristusvõimet.

Laias laastus sama käib ka maapealse õhutõrje kohta. Lisaks - kui puudub võime õhuruumis toimuvasse sekkuda, muutuvad need veoautode peal olevad kompleksid, mida reedab hetkega radari kiirgus - vastase lennuväe märklauaks.

Kui lähiaastail on võimalik soetada üks sadu miljoneid maksev relvasüsteem, siis kahtemata kõige parema tulemuse/maksumuse suhte annab teatud hulk kaasaegseid hävituslennukeid, mis saavad hakkama pea kõigega - laevade tõrjega, õhukaitsega, strateegiliste objektide hävitamisega. Hakates eraldi ostma maapealseid süsteeme iga võimekuse tagamiseks, läheb asi kordi kallimaks.

Augusti alguses oli grusiinidel ka paar vana prantsuse raketikaatrit. Need ei saanud venelaste 70datel ehitatud raketiristlejat endale sihikulegi, kui venelaste "vastus" juba saabus. Suurtel sõjalaevadel on ka kordi paremad situational awarenessi ja relvastuse võimekused ja kergelt relvis vastasel on shansse vaid kahel juhul a)suure arvulise ülekaaluga (kaatreid peab olema palju) b)vastane peab tegutsema väga kiiresti ja kasutama üllatust (see on üldreeglina võimalik vaid õhust).

Seega tuleb toetada eespool sisalduvat lennukite teemat.

[tommy]

Augusti alguses oli grusiinidel ka paar vana prantsuse raketikaatrit. Need ei saanud venelaste 70datel ehitatud raketiristlejat endale sihikulegi, kui venelaste "vastus" juba saabus.

Lihtsalt täpsustuseks, grusiinidele müüdi kaatrid ilma nende "Exocet" rakettideta, seega oma põhiülessande täitmiseks olid need laevad algusest peale kõlbmatud...

[Kilo Tango]

Meie praeguses seisus ei ole ei kaldalt ega laevadelt lastavad tiibraketid õigustatud mingit moodi.

Asi on selles, et vähegi kaasaegsemad raketilaevad on väga kallid, odavalt ära antav vanaraud aga pole sõjaliselt relevantne teema (õigemini paar väikest vaegõhutõrjega sõjalaeva ilma lennuväeta on üleüldse mitterelevantne teema).

Veoautodelt lastav rakett on odav üksnes näiliselt. Paraku ei koosne see unimogi ja raketi hinnast, kõige kulukam asi on radari-ja tulejuhtimissüsteemid (mis näiteks tühise 25 Mistrali jaoks maksid sadu miljoneid kroone). Umbes samas suurusjärgus on nad ka tiibrakettide jaoks. Raketile on enne starti vaja ikka korralikku eelhoiatust ja andmeid sihtmärgi asukoha kohta. See peab olema enamvähem kaasaegne, segamiskindel ja mobiilne süsteem. Mis omab ka lainetava mere ja lumesajuga aktsepteeritavat kaugust ja eristusvõimet.

Laias laastus sama käib ka maapealse õhutõrje kohta. Lisaks - kui puudub võime õhuruumis toimuvasse sekkuda, muutuvad need veoautode peal olevad kompleksid, mida reedab hetkega radari kiirgus - vastase lennuväe märklauaks.

Kui lähiaastail on võimalik soetada üks sadu miljoneid maksev relvasüsteem, siis kahtemata kõige parema tulemuse/maksumuse suhte annab teatud hulk kaasaegseid hävituslennukeid, mis saavad hakkama pea kõigega - laevade tõrjega, õhukaitsega, strateegiliste objektide hävitamisega. Hakates eraldi ostma maapealseid süsteeme iga võimekuse tagamiseks, läheb asi kordi kallimaks.

Augusti alguses oli grusiinidel ka paar vana prantsuse raketikaatrit. Need ei saanud venelaste 70datel ehitatud raketiristlejat endale sihikulegi, kui venelaste "vastus" juba saabus. Suurtel sõjalaevadel on ka kordi paremad situational awarenessi ja relvastuse võimekused ja kergelt relvis vastasel on shansse vaid kahel juhul a)suure arvulise ülekaaluga (kaatreid peab olema palju) b)vastane peab tegutsema väga kiiresti ja kasutama üllatust (see on üldreeglina võimalik vaid õhust).

Seega tuleb toetada eespool sisalduvat lennukite teemat.

Igati sinuga nõus.
Kunagi kui ma seda nimekirja tegin, sai pingviinid teadlikult viimasele kohale pandud. Nende mõte oleks pigem selles, et takistada dessante ülikriitilistesse kohtadesse (Tallinna sadam, Pakri - Ämari tõttu). Pingviinid oleksid seal nö second line defence (esimene hävitajad ja kolmas Spike-ER või LR raketid).

Seega ei maksa nende pingviinide peale liiga palju rõhku panna, samas peaksid nad siiski olemas olema, kuna pearõhk rannakaitsel oleks siiski lennukitel. Pingviini kohta tiibrakett öelda on muidugi mõningane kunstiline liialdus ent jäägu see asja valmistajate südametunnistusele.

Sellest tulenevalt ka 20tk.

Teisest küljest tuleb laevade tõrjumiseks ka lennukite alla miskit riputada.

[Xender]

Huvitav, kas Giraffe-75 radareid ei saa laevade vastaste tiibrakettide juhtimiseks kasutada ?

[paharet]

Huvitav, kas Giraffe-75 radareid ei saa laevade vastaste tiibrakettide juhtimiseks kasutada ?

Raske öelda,üldjuhul on tänapäevase laevatõrjeraketid sellised,et ei vaja eraldi radari poolt juhtimist radar on vajalik ainult sihtmärgi asukoha leidmiseks ja sihtmärgi raketile andmiseks.Peale raketi väljalaskmist rakett enam ei vaja radari tuge vaid lendab ise sisestatud koordinaatidele ja leiab oma süsteemide abil sihtmärgi.Eelhoiatuseks on mereseire süsteem muidugi hea ja sealt võiks saada ka esmased sihtmärgi andmed aga karta on,et konflikti korral jääb see esimesena tummaks.

[Juhani Putkinen]

Huvitav, kas Giraffe-75 radareid ei saa laevade vastaste tiibrakettide juhtimiseks kasutada ?

Raske öelda,üldjuhul on tänapäevase laevatõrjeraketid sellised,et ei vaja eraldi radari poolt juhtimist radar on vajalik ainult sihtmärgi asukoha leidmiseks ja sihtmärgi raketile andmiseks.Peale raketi väljalaskmist rakett enam ei vaja radari tuge vaid lendab ise sisestatud koordinaatidele ja leiab oma süsteemide abil sihtmärgi.Eelhoiatuseks on mereseire süsteem muidugi hea ja sealt võiks saada ka esmased sihtmärgi andmed aga karta on,et konflikti korral jääb see esimesena tummaks.

Tegelikult see radar polegi väga tähtis. Merevaatlusvõrk aga kaamerate ja öövaatluskaameratega on hea asi.

Radarit ka pole vaja pidevalt sees hoida. Mobiilne radar võiks vahepeal väga lühikest aega olla sees ja kohe asukoha vahetus. Laevad ju liikuvad aeglaselt.

Neid rannakaitserakette võiks ikka väike kogus olla - autode peal. Paneks vaenlase mõtlema.

[paharet]

Tegelikult see radar polegi väga tähtis. Merevaatlusvõrk aga kaamerate ja öövaatluskaameratega on hea asi.

Kaamerad on küll mereseiresüsteemi radripositsioonidele tulemas aga nendega sama häda kui radaritega üks rakett ja pilt läinud.

[planet64]

Ratastransportööride, liikursuurtükkide, intelligentse moona ja rakettide ning lennukite hankimine haakuks ilmselt kenasti ka NATO Eesti kaitseplaaniga kui see ükskord valmis peaks saama. Samas toonitaks, et side ja infotöötlus peab maksimaalne olema ning oma territooriumil peaksime suutma vastase side pea täielikult blokeerida. TT miinitõrje peaks olema kõige odavam vastase tehnika hävitamise vahend ja see oleks mõtekas hoida maailmatasemel.

[vk1]

Juhani , ma tean, et see asi ei ole eriti avalik info, aga saad sa seda Soome õhuvaatlejate võrku nati lahti seletada? Mul üks soomlane natukene kirjutas sellest, aga ütles ka , et ega sellest sealmaal suurt avalikult ei räägita. Põhiliselt meeskond strat. tähtsas punktis, generaator, sidesüsteem. Lisaks veel ka optilised abiseadmed.
Sama käib ka Soome rannakaitse raketisüsteemi kohta - suht napisõnalised ollakse. Vist üks väheseid süsteeme Soomes, mida ainult elukutselised mehitavad.
Üldiselt see vaatlejate võrk on vist praegu kasutusel ainult Iisraelis ja Soomes. Külma sõja ajal oli see ka mujal Euroopas, vähemalt Inglismaal (Royal Observer Corps?). Hea mõte - passiivne jälgimissüsteem , ARM-rakettidele püüdmatu jne.

Kui on võimalik midagi lavaliku info põhjal ahti kirjutada, oleksin väga tänulik!

[vk1]

Tegelikult see radar polegi väga tähtis. Merevaatlusvõrk aga kaamerate ja öövaatluskaameratega on hea asi.

Kaamerad on küll mereseiresüsteemi radripositsioonidele tulemas aga nendega sama häda kui radaritega üks rakett ja pilt läinud.

Eks siis tuleb lihtsalt alternatiivsed positsioonid leida, kas siis kõrge männi otsas või mingi suht kergelt paigaldatav ajutine mast. Näit. suur männipalk, maskeeringuks suur plakat külge - ´´Tervitame sõbraliku naaberriigi sõprusmeeskonda´´/´Elagu rahvastevaheline sõprus - urräää!´ vms.

[Juhani Putkinen]

Juhani , ma tean, et see asi ei ole eriti avalik info, aga saad sa seda Soome õhuvaatlejate võrku nati lahti seletada? Mul üks soomlane natukene kirjutas sellest, aga ütles ka , et ega sellest sealmaal suurt avalikult ei räägita. Põhiliselt meeskond strat. tähtsas punktis, generaator, sidesüsteem. Lisaks veel ka optilised abiseadmed.
Sama käib ka Soome rannakaitse raketisüsteemi kohta - suht napisõnalised ollakse. Vist üks väheseid süsteeme Soomes, mida ainult elukutselised mehitavad.
Üldiselt see vaatlejate võrk on vist praegu kasutusel ainult Iisraelis ja Soomes. Külma sõja ajal oli see ka mujal Euroopas, vähemalt Inglismaal (Royal Observer Corps?). Hea mõte - passiivne jälgimissüsteem , ARM-rakettidele püüdmatu jne.

Kui on võimalik midagi lavaliku info põhjal ahti kirjutada, oleksin väga tänulik!

Jah, Soomes on nii merevaatlus kui ka õhuvaatlus. Mina ka pole nõus nendest kirjutama.

Neid passiivseid vidinaid pole eriti lihtne "ühe raketiga" hävitada. Kes krt. käsib monteerida radari külge.

[sammalhabe]

Järsku oleks mõtekas mingeid vanu raketikaatreid (näiteks saksa Gepard) kasutada kiirete miiniveeskajatena. Jätta laevale vaid õhutõrje relvastus. Meremiinide keelustamise leppega me vast ei ole veel jõudnud ühineda.

[Kilo Tango]

Järsku oleks mõtekas mingeid vanu raketikaatreid (näiteks saksa Gepard) kasutada kiirete miiniveeskajatena. Jätta laevale vaid õhutõrje relvastus. Meremiinide keelustamise leppega me vast ei ole veel jõudnud ühineda.

Minu tagasihoidlikul hinnangul mitte. Põhjused:
1. Võimaliku konflikti korral ei ole Eesti aega enam akvatooriumi mineerida. Tuleb eeskuju võtta soomlastest, kellel on minu teada miinid kogu aeg vees. Ootavad vaid aktiveerimist.
2. Igasugune veesõiduk on õhust lihtsalt hävitatav
3. Sama raha eest saaks lennuväelt või kasvõi nendelt rannakaitserakettidelt palju rohkem abi

[vk1]

Juhani , ma tean, et see asi ei ole eriti avalik info, aga saad sa seda Soome õhuvaatlejate võrku nati lahti seletada? Mul üks soomlane natukene kirjutas sellest, aga ütles ka , et ega sellest sealmaal suurt avalikult ei räägita. Põhiliselt meeskond strat. tähtsas punktis, generaator, sidesüsteem. Lisaks veel ka optilised abiseadmed.
Sama käib ka Soome rannakaitse raketisüsteemi kohta - suht napisõnalised ollakse. Vist üks väheseid süsteeme Soomes, mida ainult elukutselised mehitavad.
Üldiselt see vaatlejate võrk on vist praegu kasutusel ainult Iisraelis ja Soomes. Külma sõja ajal oli see ka mujal Euroopas, vähemalt Inglismaal (Royal Observer Corps?). Hea mõte - passiivne jälgimissüsteem , ARM-rakettidele püüdmatu jne.

Kui on võimalik midagi lavaliku info põhjal ahti kirjutada, oleksin väga tänulik!

Jah, Soomes on nii merevaatlus kui ka õhuvaatlus. Mina ka pole nõus nendest kirjutama.

Neid passiivseid vidinaid pole eriti lihtne "ühe raketiga" hävitada. Kes krt. käsib monteerida radari külge.

Arusaadav, sorry!

[kaur3]

Kilo Tango kirjutas mõni aeg tagasi.

Aga nüüd punkthaaval. Kõigepealt lähiperspektiivi hanked:
1. TT miinivõimekuse loomine. Vajalik eelkõige aja võitmiseks. Igasugused miinitakistused jms. lõksud ei peata tankikolonne pikaks ajaks, kuid nad viivitavad liikumist ning juba oht miiniväljade olemasoluks muudab tankiväed ettevaatlikumaks. Sama kehtib suundlaenguga külgmiinide jms. juhitavate miinide kohta. Aeglustamise eesmärk on oma vägedele (mis on vähem mobiilsed kui VF väed) ümberpaiknemise võimaldamine ning TT töö lihtsustamine
2. Pooletollised snaiperrelvad. Ma ei tea, kas EKV suudab välja õpetada ja tasemel hoida 300 sellise relva kasutajat, kuid see oleks hädavajalik. Kuna EKV jaoks on rünnaku korral eluliselt oluline suruda tagasi varustuskolonnide ja IFV-de liikumine, on sellise relva kasutamine suurtes kogustes hädavajalik. CG seda ei asenda, kuna kustavi laskeulatus on väiksem ning vähegi adekvaatse laskude arvu juures on kustav koos moonaga kordi raskem.
3. Suure laskeulatusega LOAL TT raketid. Spike-ER on kasutatav nii TT kui rannakaitse eesmärgil. Kaugtule TT võime on vajalik selleks, et see vähendab oluliselt vastutule riski, võimaldab anda TT tuld jalaväel, kes muidu jääks liikuva kolonni tabamiseks hiljaks ning tõstab oma vägede moraali ja mõjub rusuvalt vastasele
4. Intelligentset 155mm TT moona on vaja eelkõige samadel põhjustel, miks jalaväe kaugtule TT rakette. Lisaks on selle hankimine vajalik suurtükiväe enesekaitse jaoks.
5. Ballistikakompuutrite vajadus tuleneb sellest, et suurtükivägi peab lahinguolukorras tihti positsioone vahetama, mistõttu on vaja kiiresti saada värsked lasu parameetrid värsketele märklaudadele. Joonlaua ja nillimeeterpaberi meetod on selleks liiga aeglane isegi kogenud kätes.
6. IFV on vajalik selleks, et muuta meie suhteliselt vähemobiilset jalaväge vähegi mobiilsemaks. Roomikutel selle jaoks, et oleks tagatud võime vahetada positsioone ka siis kui ainus tee viib läbi raskesti läbitava maastiku. Samuti on IFV-dega hea rünnata vastase kolonne, kuna BMP-d on nõrgalt soomustatud ning korraliku toruga varustatud IFV-st on tuletoetusel palju abi.
7. Soomustransportööride vajadust on juba põhjendatud ja sellel eraldi ei peatuks
8. Wieselite kasutamise mõte seisneb nende väiksuses, kiiruses ja läbivusvõimes. Peamine eesmärk oleks anda med. tuge halvasti ligipääsetavatel positsioonidel, kaitsta operatsioonide juhte, tagada kiire miinipildujatugi ning vbl kanda ka õhutõrjerelvastust (ja miks ka mitte eelpoolmainitud Spike-ER-e)
9. Penguing-2 annab oma laskeulatuse tõttu (34 km) oluliselt suurema võimaluse laeva pihta tulistada kui Spike-ER. Lisaks on Ämari lähimast võimalikust tungipunktist merele, kuhu saab ÕT võimekusega laeva parkida vaid ca. 15km kaugusel. Penguini oht suudaks need laevad tõrjuda ca. 60 km kaugusele (Pakri poolsaare tipust 35 km.)
10. Manpadside vajadusest on Juhani palju rääkinud. Praegune hange on lihtsalt liiga õhuke EKV vajaduste jaoks. Kas see saab tingimata olema Milan või hoopis Stinger sõltub konkreetse hankekonkursi tulemustest, kuid arvestasin Milani hindadega, mis on kallimad kui Stingeril.

Pikem perspektiiv.
1. Hävitajate vajaduse üle on väga pikalt vaieldud. Fakt on ikkagi see, et kui Eesti üldse soovib loota mingit tõsist heidutust pakkuda on hävitajate olemasolu hädavajalik. Üks Gruusia kiire kaotuse olulisi põhjuseid oli samuti hävitajate puudumine. Hävitajaid ei saa asendada mitte mingid maapealsed õhutõrjesüsteemid. Lisaks on hävitajate taktikaline võimekus palju laiem kui õhutõrje.
2. Liikursuurtükid. Panin sinna Atmose hinna, kuna see oli ainus, mis ma suutsin leida. Tegelikkuses tuleb eelistada soomustatud varianti, et diversiooniüksused ei saaks suurtükiväge kahjutuks teha. Ehk siis kuna meil on võimalik hankida vaid ratastel soomustatud liikursuurtükke tuleb nende hind kindlasti ca. poole kallim. Variante siin eriti palju ei ole - ZANA, Archer ja G6. Kõik muud on nö. pehmed positsioonid. Liikursuurtükkide vajadus tuleneb tõsiasjast, et vastase manöövritele ja vastutulele reageerimine eeldab suuremat liikuvust ja kiiremat reageerimisvõimet kui mistahes järelveetava süsteemiga on võimalik saavutada.
3. MBT vajalikkusest on samuti palju räägitud, kuid mina näen sellel peamise rollina vasturünnakute sooritamist vastase hõivatud positsioonidele.
4. 155mm liikursuurtükke tuleks juurde hankida lihtsalt selle tõttu, et meil on neid liiga vähe. FH-70-t sellise hinnaga, millega me need 24 kunagi saime (7 mil € kogu ports), ei õnnestu enam iial hankida. seega siis M-198, mida USA vaikselt oma Ultralighti vastu välja vahetab.

Tahaksin Kilo Tango head ülevaadet täiendada paari sõnaga. Lähtun oma mõttekäigus definitsioonidest sensor ja tulistaja (shooter). Tavalise jalaväelase puhul on kaks näitajat ühes punktis - silm näeb ehk on sensor ja sõrm vajutab päästikule ning on tulistaja. Tšetšeenia ja viimane Gruusia sõda on näidanud, et venelastel on vajaduse korral võtta väga suur tulejõud eelkõige suurtükiväe kujul ning nii kui nad sensor-tulistaja platvormi avastavad, siis on ka tükid taga. Siit ka esimene järeldus, et tuleb eraldada sensor tulistajast. Vastasel on sellise ohu kõrvaldamiseks vaja leida kas sensor või shooter. Kahe asja otsimine on raskem kui ühe otsimine. Teine järeldus on see, et kahe vastaspoole kokkupõrke võidab see pool, kelle sensor to shooterinfovahetus on kõige kiirem. Kolmas järeldus on see, et tuleb kasutada ballistilist eelist. Missugused on võimalikud sensorid? Inimene põõsas, signaalluure, UAV jne. Missugused on võimalikud tulistajad, mis jäävad väljapoole vastase tuleulatust? Lennukid ja suurtükivägi. Sellise mudeli koostöö toimib ainult juhul kui on hea side. Kaudtule üksused liiguks nagu raskevägi ning sensorid oleksid statsionaarsed (stay behind üksused) või mobiilsed, mis eemalduksid koos pealeliikuva vastasega. Kuna sensorite "jälg" on suht väike, siis on nende kaitsmisega vähem muret. Suurem häda on shooterite kaitsmisega. Selleks on vaja eelkõige head õhutõrjet. Mööda maad liikuvad vastase üksused peaksid hea planeerimise korral jääma sensorite võrku.

Kogu jutt on reklaamiks varsti turule tulevale DONAR suurtükiväesüsteemile