Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kapten Trumm]

Ise pole mõistlik hakkata mingit väikeseeria soomusmasinat aretama, jube kalliks läheb tk hind. Mida oleks mõistlik teha, oleks kokku osta nii 500 - 700 M113 keret, täiesti lahti võtta, kered puhastada ülevärvida, seest katta kevlariga, uus mootor ja käigukast peale + nats moodsam öövaatlusseade, Harrise raadijaam ja 12,7 distantsjuhitav torn. Välja paigutada RPG võred ja metallivahtu täis tellised külgedele ( lisakaitse + parandavad ujuvust )

See, et M113 tuleks odavam renoveerida kui uut ehitada, olen nõus.
Nõus ma pole aga sellise renoveerimise kunstlikult suuremana näitamisega.
Selle väidetavalt 500 000 variandi kõrval on kahtlemata olemas ka 50 000, 100 000 jne variandid, mis ka toimiksid.
Näiteks soomus jääb nagu on, pannakse ainult öövaatlusseade, Harrise raadio, korrastatakse jõuseade ja kere. Kuulipilduja on kilbiga või inimese jõul keerava lahtise torniga.

Ma jälle meenutan, et Unimogides ja Mersudes ei ole Harrist, öövaatlusseadet ja distantsjuhitavat MG-3 katusel.
Sellelt, Unimogi tasemelt on arvan ka 100 000 eurot maksma minev M113 tohutu samm edasi mobiilsuse ka kaitse osas.

[mx77]

Miks see soomuse ujuvus nii oluline on, et seda siin nii väga rõhutatakse?

Vaatsin seda Vene jõeületuse videot. Kui palju meil Eestis on selliseid kohti, kus saaks (oleks vaja) niimoodi ületada? Miks näiteks seal videos on mõlemale kaldale ehiatud sisse ja väljasõidu teed ja veel mitu tükki kõrvuti? Kui palju selliste sisse ja väljasõidu teedega jõgesid tegelikult on? Ja kui selliseid asju jõeületamiseks vaja on ning neid reaalselt on vaja ehitada, et BMP-d ja tankid suudaksid jõkke ja jõest välja sõita, siis kes need ehitab? Kuidas need ehitatakse reaalse lahingutegevuse ajal? Kui on vaja ka teiselpool jõge väljasõidu teed, siis kes originaalis (ja mis tehnikaga jõe ületas), et sellised asjad valmis kaevata?

No see õppus oli ju tüüpiline vene pokazuhha. Kui siin veel Varssavi pakti nimeline moodustis eksisteeris, siis viidi vist Valgevenes kah kunagi läbi vägevad õppused, mida vaatlesid erinevate riikide sõjaatasheed. Siis seal mindi veel kaugemale: selles kohas kus tankid pidid snorkelitega jõge "forsseerima" oli jõe põhja betoonplaatidest tee rajatud.

Kui ikka vähegi mööda jõgede ääri käia, siis reaalses elus ei ületaks ükski neist masinatest jõge, vahet pole, on ta roomikutel või ratastel.

[Kapten Trumm]

Selleks on olemas luureüksused, kes otsivad taolised kohad välja, kust saab ja kus mitte. Kust ei saa, sinna ei mindagi ja keskendutakse võibolla silla vallutamisele.
Taolised teed jõe äärde on kõikide jõgede ääres, kus toimub mingi aktiivsem kalastamine või paadiga sõitmine.
On siis sõiduautosid kandev laugem tee jõe äärde või suisa kõva kattega slipp. Või kust algab talvine jäätee.
Minu maakodu ligidal on Omedu jõgi, kui ma selle mõlemalt kaldalt saan 4x4 aeglustita sõiduauto slepis 900 kg paadi haagisel tiislini vette lasta ja pärast välja sikutada, siis BTR ronib samast kohast kaldale mingite probleemideta. Kui hästi mõelda, siis isegi Pirita TOPi juures on taoline koht olemas.

[mx77]

Mhh, muidugi, kui meil on vaja konkreetses kohas Emajõgi ületada sõidame Pirita jõe slipi juurde .
Jõgi uhub üldiselt ikka oma kaldad astanguliseks, seda soodustab ka jõgede suures vahemikus kõikuv veetaseme kõrgus. Loomulikult leiab mitmekümne kaldakilommetri kohta ühe koha, kust kalamehed oma paadi on vette lasknud, aga ilmselt on sellels kohas ka vastutegevus kõige tugevam.
Kas sa oma Omedu kaldast pilti ei tahaks postitada?

[Mercurius]

Ei tea, mis lõunanaabrid vanade M113-dega teevad?
No karta on, et need ei ole küll kõige värskemad...

http://www.defensenews.com/article/2014 ... g-Vehicles

Samas, jalaväe kiireks liigutamiseks vastase sissesõidutee tiibadele võiks meil ikka mingi kerget soomust ja läbivust omavad masinad olla.
Olematule teisele brigaadile oleks igati abiks. Kogu taevamanna läheb ju esimesele.
Maakatele jäävad roomikud vist niikuinii pikaks ajaks unenäoks.

http://armyrecognition.com/forum/viewto ... b8cca99ff3













Viimane meenutab mulle kangesti seda:



Pane M113-le D-30 sappa, on pilt nagu muiste

1944 Tartu

[HeiniR]

http://www.armyrecognition.com/october_ ... /index.php

Selline uudis siis... jutt käib mitte enam 80 seadmest, vaid 120-st ja 350 raketist.
Hind ümmarguselt 55mln USD

The Government of Estonia has requested a possible sale of 350 Javelin Guided Missiles, 120 Command Launch Units (CLU) with Integrated Day/Thermal Sight, 102 Battery Coolant Units, 16 Enhanced Performance Basic Skills Trainers (EPBST), 102 Missile Simulation Rounds (MSR), spare and repair parts, rechargeable and non-rechargeable batteries, battery chargers and dischargers, support equipment, publications and technical data, personnel training and training equipment, U.S. Government and contractor representative engineering, technical and logistics support services, and other related logistics support. The estimated cost is $55 million.

The proposed sale will improve Estonia’s capability to meet current and future threats and provide greater security for its critical infrastructure. Estonia will use the enhanced capability to strengthen its homeland defense.

[Kapten Trumm]

Miks see soomuse ujuvus nii oluline on, et seda siin nii väga rõhutatakse?

Vaatsin seda Vene jõeületuse videot. Kui palju meil Eestis on selliseid kohti, kus saaks (oleks vaja) niimoodi ületada? Miks näiteks seal videos on mõlemale kaldale ehiatud sisse ja väljasõidu teed ja veel mitu tükki kõrvuti? Kui palju selliste sisse ja väljasõidu teedega jõgesid tegelikult on? Ja kui selliseid asju jõeületamiseks vaja on ning neid reaalselt on vaja ehitada, et BMP-d ja tankid suudaksid jõkke ja jõest välja sõita, siis kes need ehitab? Kuidas need ehitatakse reaalse lahingutegevuse ajal? Kui on vaja ka teiselpool jõge väljasõidu teed, siis kes originaalis (ja mis tehnikaga jõe ületas), et sellised asjad valmis kaevata?

Küsimus pole mitte ujuvuses, vaid laiemalt mobiilsuses (mille osa on ujuvus).
Mobiilsus ja mass (st soomuskaitse, relvastus) on üsna konfliktsed näitajad.
Mobiilsus võib väljenduda võimes sõita mööda sooheinamaad (millal meil viimati kuivendusega laiemalt tegeleti, ahh...?), mööda järvejääd, kahtlase kandevõimega sildasid ületada.
Oskad vast öelda, palju meil vähemtähtsatel teedel on sildasid, mis kannatavad üpris raske CV90 ära?
Minuarust on meil isegi maanteesildadega probleem, et need T-72 kannavad, aga Leopardi sinna maanteeamet ei luba enam.
Loomulikult kõik kaldad ei sobi ja mitte igal pool ei saa - kuid arvamus, justkui Eestis ei suudaks sõjamasinad veekogust kaldale sõita, ei ole siiski tõsi.
Lisaks inimese tehtutele on ju ka looduslikud kohad.

[Lemet]

Mhh, muidugi, kui meil on vaja konkreetses kohas Emajõgi ületada sõidame Pirita jõe slipi juurde .
Jõgi uhub üldiselt ikka oma kaldad astanguliseks, seda soodustab ka jõgede suures vahemikus kõikuv veetaseme kõrgus. Loomulikult leiab mitmekümne kaldakilommetri kohta ühe koha, kust kalamehed oma paadi on vette lasknud, aga ilmselt on sellels kohas ka vastutegevus kõige tugevam.
Kas sa oma Omedu kaldast pilti ei tahaks postitada?

Millal lugupeetav viimati Tartus käis? Emajõe silla kõrval(16km enne Tartut) on näiteks täiesti analoogne koht, mida saaks silla purustamise korral tarvitada, pole tarvis kuigi kaugele minna. Üldiselt on meie suht veevaesete jõgede kaldad suuremas jaos lauged ja võimaldavad kenasti vähegi läbimisvõimelistel masinatel ilma kümneid kilomeetreid kaldasõitu nii vette kui välja saamist.

[Kapten Trumm]

Probleem on ilmselt veest välja saamisega (kaldale sõiduga). Vette saab suhteliselt lihtsa meetodiga, vaadatakse sobiv koht (kus pole liiga kõrge kallas) ja pannakse tuimalt hooga (hüppab väga hästi). Kui masin juba ujuma hakkab, siis on tegelikult aega vähe ka kohta vaadata (kui pole enne vaadanud). Loomulikult on masinatel ka vintsid peal.
Probleem BTR-i tüüpi masinale (tegelikult ka vees roomikutel liikuvale) on selline pehme pläga, kus masin vabalt enam ei uju, kuid roomikud/rattad ei vea.
Sinna jääb tõesti sisse, kui kaldalt keegi ei vintsi.

[Kilo Tango]

http://www.armyrecognition.com/october_ ... /index.php

Selline uudis siis... jutt käib mitte enam 80 seadmest, vaid 120-st ja 350 raketist.
Hind ümmarguselt 55mln USD

Kui jagada hind puhtalt rakettide peale, siis tuleb maksumuseks $157 000/tk.. Võrdluseks ostsid britid 1300 raketti (komplekti sisu ei tea) hinnaga $135 000/tk.

Tundub suhteliselt tavapärane hind sellise koguse puhul.

[HeiniR]

KiloTango, minu arvates on oluline see, et kuigi 80tk CLU'd oli juba Eesti jaoks suur hüpe nii kvaliteedi kui kvantiteedi mõttes, siis 120 tk peaks juba katma sisuliselt mitu brigaadi. Ja kui valida 120 seadme/350 raketi vs 80 seadme/500 raketi vahel, siis valiksin esimese variandi. Kui me vajaduse korral kõigi 120 toruga suudaks need keskmised 3 rakettigi ära lasta (hävitava tulemusega), oleme juba saavutanud väga palju.
Küll seda moona ka "kuuma" korral juurde saame. Vähemalt on Eesti territoorium seadmetega sisuliselt kaetud.

[tommy]

See esimene tehing on vaid süsteemi sisse juurutamine.

Ka Mistral-rakette(siis konkreetselt rakette) osteti esimese tehinguga vist mingi sadakond, kuid aastate jooksul on raketitagavara ka korduvalt täiendatud. Ja tehakse seda ka kindlasti tulevikus.

[Ezy]

Põrgates korraks tagasi liikursuurtükkide juurde.

Austria müüb väidetavalt igasugu tehnikat maha. Nende hulgas ka 106 M109A5-te.

http://www.janes.com/article/44220/aust ... -programme

Müüginimekirjas on veel 25 Leopard2A4, toetusmasinaid, tankitõrjerakette Bill (ei tea kas 1 või 2) ja miinipildujaid.

Ei tea kui vanad need M109 on. Võivad päris läbi trööbatud olla. Samas äkki saaks odavalt kätte.

[Taaniel Tina]

Ei tea kui vanad need M109 on. Võivad päris läbi trööbatud olla. Samas äkki saaks odavalt kätte.

Mul sama mõte veel Leo 2 kohta?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

...et Austria julgeolekualase riskianalüüsi kohaselt on Euroopas suur rahuaeg algamas vist