Uued relvasüsteemid EKV-le
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
TT-relvana on tank tõesti efektiivne, eriti arvestades tema mobiilsust, sest masina varjepositsioonile jätnud TT-kahur koos meeskonnaga on ühekordseks kasutamiseks mõeldud relv.
Tankide sellisel kasutamisel on aga mõned piirangud, mida peab arvestama, näiteks ekspluatatsiooni kõrge hind- rahuajal 500-1000 EEK/1km.
Veelkord õhutõrjest- 12,7 mm ÕT kuulipilduja omab distsiplineerivat mõju vaid relvastatud transpordikopteritele ja väga roheliste pilootidega lahingukopteritele. Isegi 23 mm kipub kaasajal lahjaks jääma...
Sildade vajadus on täiesti olemas ja suurem kui veoautodel üksusel, sest peamiseks piiranguks on üle ojakeste-kraavide viivate sildade kandevõime, mis tavaliselt piirdub 10-20 tonniga, suurem on see vaid põhimagistraalide sildadel, mis on iseenesest aga strateegilisteks sihtmärkideks. 2-3 meetrit lai, 0,5-1,5 meetrit sügav kraav/oja koos meetrise põhjamuda kihiga on tankile juba ületamatuks või raskustega ületatavaks (sobiva koha otsimine, täitmine, vintsimine jne) takistuseks.
Selliseid kraave ja ojakesi on Eestis aga lugematult...
Tankide sellisel kasutamisel on aga mõned piirangud, mida peab arvestama, näiteks ekspluatatsiooni kõrge hind- rahuajal 500-1000 EEK/1km.
Veelkord õhutõrjest- 12,7 mm ÕT kuulipilduja omab distsiplineerivat mõju vaid relvastatud transpordikopteritele ja väga roheliste pilootidega lahingukopteritele. Isegi 23 mm kipub kaasajal lahjaks jääma...
Sildade vajadus on täiesti olemas ja suurem kui veoautodel üksusel, sest peamiseks piiranguks on üle ojakeste-kraavide viivate sildade kandevõime, mis tavaliselt piirdub 10-20 tonniga, suurem on see vaid põhimagistraalide sildadel, mis on iseenesest aga strateegilisteks sihtmärkideks. 2-3 meetrit lai, 0,5-1,5 meetrit sügav kraav/oja koos meetrise põhjamuda kihiga on tankile juba ületamatuks või raskustega ületatavaks (sobiva koha otsimine, täitmine, vintsimine jne) takistuseks.
Selliseid kraave ja ojakesi on Eestis aga lugematult...
-
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
Mis te arvate EKV uutest PaSi'dest, mille üle meie onukesed väga uhked paistavad olevat?
Mind huvitaks, mis juhtub siis, kui sellise kõrvale kukutada väike "sidrun" ja selle killud kõik ühe külje 3 kummi ära perforeerivad? Kas sõit läheb endistviisi edasi?
Ja kuidas nende kangesti maanteekummide väljanägemisega roomad üldse poris sõidavad?
Mind huvitaks, mis juhtub siis, kui sellise kõrvale kukutada väike "sidrun" ja selle killud kõik ühe külje 3 kummi ära perforeerivad? Kas sõit läheb endistviisi edasi?
Ja kuidas nende kangesti maanteekummide väljanägemisega roomad üldse poris sõidavad?
Viimati muutis Kapral Karu, 25 Apr, 2005 21:17, muudetud 1 kord kokku.
Vaata lahtiste silmadega ringi siin veidi -Kapral Karu kirjutas:Mis te arvate EKV uutest PaSi'dest, mille üle meie onukesed väga uhked paistavad olevat?
Mind huvitaks, mis juhtub siis, kui sellise kõrvale kukutada väike "sidrun" ja selle killud kõik ühe külje 4 kummi ära perforeerivad? Kas sõit läheb
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=942
Alo
-
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
Vaatasin hoolega, aga oma küsimustele sealt vastust ei saanud. Niipalju sain targemaks, et ongi nagu rohkem maanteemasin - jalaväe kiireks transportimiseks. Aga kas nende kummid on ka soomustatud? Või on nad mingi sellise täitega, mis võimaldab killutabamusel või "siilist" üle sõites rahulikult edasi kupatada?
Eks see küsimus sobiks muidugi rohkem tehnikarubriiki, aga mind huvitaks ka üldisemalt, kas meie KV-s ka sellistele "pisiasjadele" mõeldakse ning oste selliste nüanssidega arvestades plaanitakse?
Eks see küsimus sobiks muidugi rohkem tehnikarubriiki, aga mind huvitaks ka üldisemalt, kas meie KV-s ka sellistele "pisiasjadele" mõeldakse ning oste selliste nüanssidega arvestades plaanitakse?
Kapral Karu kirjutas:Aga kas nende kummid on ka soomustatud? Või on nad mingi sellise täitega, mis võimaldab killutabamusel või "siilist" üle sõites rahulikult edasi kupatada?
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=288503Rehvid, mille purunemist hoiab ära kummiriba. Masin suudab läbilastud rehvidega sõita vähemalt 200 kilomeetrit kiirusega üle 70 kilomeetri tunnis. Ühe sellise rehvi hind võrdub uue odavama sõiduauto maksumusega.
Kapral Karu, siit peaksid leidma vastused Sind huvitavatele küsimustele.
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=942&start=60
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=942&start=60
Kes veel ei tea, siis on olemas selline leht,
http://www.mil.ee/index.php?menu=varustus&sisu=varustus
Seal juttu enam vähem kõigest, mis puudutab praegust Eesti kaitseväge, relvastus, vormid jne....
http://www.mil.ee/index.php?menu=varustus&sisu=varustus
Seal juttu enam vähem kõigest, mis puudutab praegust Eesti kaitseväge, relvastus, vormid jne....
tulles tagasi tankide juurde ...
ajateenijate väljaõppeks oleks täiesti piisav 5-6 suvalist tanki, millel rauad peal ja lindid all. rühmajagu kutselisi või isegi kaitseliitlasi neid teenindama ja aeg ajalt nendega õppustel ringi sõitma oleks piisav. tekiks täiesti piisav ettekujutus sellest, mis loom see tank on ja mida nad hulgana teevad.
kui me tahame tankidelt mingit lahingulist väärtust, siis peaks neid olema nii 40 või 60 tk koos samaväärse hulga jalaväelahingumasinatega. nii oleks tagatud ühe mehhaniseeritud rügemendi/brigaadi relvastus, mida siis saab kasutada vastulöökida andmiseks kohtades, kus vastane on meie kaitsesse kinni jooksmas. päris kena ülevaade sellise üksuse võimalikust organisatsioonist on siin http://home.swipnet.se/~w-42039/testsida.htm
teada on, et ründamata ei ole võimalik sõda võita. sammuti on teada, et pikalt kaitselahingut pidanud jalaväelt on väga julm nõuda rünnakule asumist ilma soomustatud toetuseta. praeguse kontseptsiooni järgi peaks selline soomustatud üksus tulema väljaspoolt, kuid minu nägemuse järgi võiks meil kunagi, kui jalavägi on juba korralikult varustatud, relvastatud ja ka soomustatud, olla ka tanki üksused selliste rünnakute tarbeks.
kuniks aga kaitsevägi on skautspati kõrval nii teisejärguliseks jäetud, ei ole mõtet eriti ründeotstarbelistest oma üksustest unistada.
ajateenijate väljaõppeks oleks täiesti piisav 5-6 suvalist tanki, millel rauad peal ja lindid all. rühmajagu kutselisi või isegi kaitseliitlasi neid teenindama ja aeg ajalt nendega õppustel ringi sõitma oleks piisav. tekiks täiesti piisav ettekujutus sellest, mis loom see tank on ja mida nad hulgana teevad.
kui me tahame tankidelt mingit lahingulist väärtust, siis peaks neid olema nii 40 või 60 tk koos samaväärse hulga jalaväelahingumasinatega. nii oleks tagatud ühe mehhaniseeritud rügemendi/brigaadi relvastus, mida siis saab kasutada vastulöökida andmiseks kohtades, kus vastane on meie kaitsesse kinni jooksmas. päris kena ülevaade sellise üksuse võimalikust organisatsioonist on siin http://home.swipnet.se/~w-42039/testsida.htm
teada on, et ründamata ei ole võimalik sõda võita. sammuti on teada, et pikalt kaitselahingut pidanud jalaväelt on väga julm nõuda rünnakule asumist ilma soomustatud toetuseta. praeguse kontseptsiooni järgi peaks selline soomustatud üksus tulema väljaspoolt, kuid minu nägemuse järgi võiks meil kunagi, kui jalavägi on juba korralikult varustatud, relvastatud ja ka soomustatud, olla ka tanki üksused selliste rünnakute tarbeks.
kuniks aga kaitsevägi on skautspati kõrval nii teisejärguliseks jäetud, ei ole mõtet eriti ründeotstarbelistest oma üksustest unistada.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Eesti kaitsevägi tänapäeval
Lembetu küsib, miks ei võiks olla tangil sama nõrk õhukaitse kui mapatsil.
No mapats ja T-55 võivad küll ühte hinda maksta ja sihtmärgina ka võib-olla sama ihaldusväärsed(sellest ma ei tea eriti midagi) kuid on ka mitmeid olulisi erinevusi. Esiteks ei hakka mapats silma, teda on oluliselt kergem maskeerida. Teiseks on maasturile paigutatud mapats nii mobiilne et teda on tunduvalt raskem tabada. Ohu korral, kui pole kusagile varjuda autoga saab mapatsi väga kiirelt (alla minuti) 4 jupiks võtta: Toru- ca. 12 kg meeskonnaülemale, juhtblokk 25 kg sihturile, traavers ca. 30 kg laadurile, kolmjalg ca 15 kg autojuht- abilaadurile ja igaüks eri suunas liduma panna. Kopter 4 sihtmärki korraga vist ei lase, kui juhtblokk ja traavers tervelt pääsevad ei ole kahju eriti suur. Üldse on mapats võrreldes tankiga väga nähtamatu (kuid samas tugevama ründejõuga, T-55 igatahes). Ja tegelt mapatsit polegi vaja kopteriga jahtida, piisab snaiprist. Selles suhtes, et BMP ja BTR mapatsi sihtmärgid pole on Lembetul õigus. Ise olin ajateenistuses Pärnu patis Mapatsirühmas sihtur niiet tunnen seda riista natuke lähemalt. Eriti meeldis mulle kellegi väljend " reaktiivkahur"
No mapats ja T-55 võivad küll ühte hinda maksta ja sihtmärgina ka võib-olla sama ihaldusväärsed(sellest ma ei tea eriti midagi) kuid on ka mitmeid olulisi erinevusi. Esiteks ei hakka mapats silma, teda on oluliselt kergem maskeerida. Teiseks on maasturile paigutatud mapats nii mobiilne et teda on tunduvalt raskem tabada. Ohu korral, kui pole kusagile varjuda autoga saab mapatsi väga kiirelt (alla minuti) 4 jupiks võtta: Toru- ca. 12 kg meeskonnaülemale, juhtblokk 25 kg sihturile, traavers ca. 30 kg laadurile, kolmjalg ca 15 kg autojuht- abilaadurile ja igaüks eri suunas liduma panna. Kopter 4 sihtmärki korraga vist ei lase, kui juhtblokk ja traavers tervelt pääsevad ei ole kahju eriti suur. Üldse on mapats võrreldes tankiga väga nähtamatu (kuid samas tugevama ründejõuga, T-55 igatahes). Ja tegelt mapatsit polegi vaja kopteriga jahtida, piisab snaiprist. Selles suhtes, et BMP ja BTR mapatsi sihtmärgid pole on Lembetul õigus. Ise olin ajateenistuses Pärnu patis Mapatsirühmas sihtur niiet tunnen seda riista natuke lähemalt. Eriti meeldis mulle kellegi väljend " reaktiivkahur"
Kahjuks see teema siin nii soiku vajunud, püüan siis teda väheke ülesse sulatada.
Päevalehes oli täna selline huvitav lõik,
Eriti meeldiv mulle, et mõeldakse ka võimsamate soomukite ostmisele ja laevad. Merelt me ju praegu kaitseta.
Igaljuhul tasa ja targu, aga asi areneb.
Päevalehes oli täna selline huvitav lõik,
Minul oli seda artiklit küll hea lugeda, üle pika aja on näha, et Eesti riigijuhtide jaoks on kaitse oluline ja, et ei loodeta ainult NATO peale. Kui veab, siis ehk ei ole me tulevikus sama probleemi ees, mis 1939a.Viimased aastad on Eesti kaitseväe arsenali tublisti täiendanud, sest suuri relvastushankeid on pidevalt. 2004. aasta veebruaris toodi vabariigi aastapäeva paraadile 155-millimeetrised Saksa haubitsad, mida on kokku 16. Lünk soomustehnikas sai oluliselt täidetud tänavu kevadel, kui Eestisse hakkasid saabuma Soome päritolu tugevdatud kerega Pasi soomukid. Pärast nende saabumist poetasid kaitseväelased väiteid, et lisaks kergematele soomustransportööridele võiks tulevikus mõelda ka võimsama soomuskaitse ja tuletoetusega jalaväe lahingumasinatele. Juba sügise hakul käivituv õhutõrjerelvade hange parandab maavägede kõige pikaajalisema puudujäägi – tõhusate õhutõrje- ja tankitõrjerelvade defitsiidi. Kahe aasta jooksul ootavad arengukava kohaselt ostmist mereväe laevad. Ehkki nii kaitseministeeriumis kui ka õhuväes mõeldakse arglikult Eesti oma õhuturbelennukeile, ei saa see projekt teostuda enne aastat 2012, sest ülikallile hankele lisaks tuleb sel juhul ka aastaid piloote koolitada.
Eriti meeldiv mulle, et mõeldakse ka võimsamate soomukite ostmisele ja laevad. Merelt me ju praegu kaitseta.
Igaljuhul tasa ja targu, aga asi areneb.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Ehk on mu arvamus võhiklik kuid pakun et rohkem kasu oleks jalaväelase varustuse ja relvastuse parandamisest. Eesti kui eesliinil asuv riik ... mis kasu on meil paarist suurtüki patareist, tankirühmast, kahest lennukist ja laevast? Kas moodsamad käsitulirelvad, kuulivestid, paremad saapad, kiivrid ja lisavidinad ei oleks soodsamad? Mitte rahaliselt vaid praktiliselt.
Lihtsalt need paar lennukit ja tanki ei näeks ühtegi lahingut minu meelest.
Hoopis teine asi oleks Javelin ja Milan tüüpi tankitõrje süsteemid ning õhutõrjeraketisüsteemid jalaväele. Neid oleks küll hädasti vaja ...
Muideks kas ei ole mõeldud viimasel ajal mõningasele isetootmisele nagu seda tegi Arsenal eelmise EW ajal?
Lihtsalt need paar lennukit ja tanki ei näeks ühtegi lahingut minu meelest.
Hoopis teine asi oleks Javelin ja Milan tüüpi tankitõrje süsteemid ning õhutõrjeraketisüsteemid jalaväele. Neid oleks küll hädasti vaja ...
Muideks kas ei ole mõeldud viimasel ajal mõningasele isetootmisele nagu seda tegi Arsenal eelmise EW ajal?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist