toomas tyrk kirjutas:kirjutad Sa asjast, või ajad mingit oma soov-mõtlemise rada?
Sa ei pea sellisel toonil esinema, kui sul paremaid ideid pole.
Kusjuures kõik olid mehitatud, päevase varustusega ning positsioonidel. Mitte reservis, konserveeritud ega mobiliseeritavad...
Grusiinide sõda pole just teab-mis hea näide väikeriigi sõjapidamisest. Ma arvan, et "konserveeritud ja mobiliseeritavast" Soomest oleks venelased sellise rünnaku järel saba jalge vahel pagenud. Sellest on ju siin sada korda räägitud, aga ikka ilmub "argument" - Gruusia.
On ka näited Lähis-Idast, Iisrael on ka konserveeritud ja mobiliseeritava armeega nii mõnegi armee purustanud.
Kui me vaatame "rinderiikide" suurtükiväge, siis
-Soome suurtükivägi on ca 770 ühikut (enamus veetavad)
-Gruusia suurtükivägi oli paarisaja ringis, suurem osa veetavad.
-Iisraeli suurtükiväes on liikursuurtükke ainuüksi üle 1000. Võib arvata, et veetavaid on sel teist samapalju.
Kuhu siin platseerub siis geniaalse väikeriigi sõjaplaaniga Eesti? Lahinguvõimelisi on 24 ühikut, teatud tingimustel lahinguvõimelisi 42 ühikut ja ülejäänut võid mitte arvestada. Lisaks õpetame usinasti miinipildureid ja joonistame kaste - endal laos ca 40 kompanii miinipildujat, kui seda allikat uskuda.
Lõuna pool on Läti - kellel pole üldse võitlusvõimelist suurtükiväge ja Leedu - oma 105 mm (mis meil on maha kantud). NÕRK.
Kui tuletaks värsket sõjakogemust meelde. (mitte Punaarmee vs Soome armee Talvesõjas
) - kas grusiinidel ei olnud 080808 olemas nii suurtükivägi, tankid kui ka lennuvägi?
Miks sa ei tuleta meelde I Tsetseenia sõda, kus Tsetseenia käsutuses oli kaartulerelvastust umbes Eesti suurusklassis ja sõda viis selleni, et venelased pidid istuma läbirääkimiste laua taha. Tsetseenia armee relvastus ei koosnenud ainult RPG-dest ja käsirelvadest, vaid seal oli arvestatav kogus ka suurtükke, miinipildujaid, ÕT rakette jne. Eriti ebameeldivaks osutusid linnalahingus veautode kastidesse pandud miinipildujaid. Ja polnud seal ka mingit kõrgvalmiduses regulaararmeed.
Seepärast sa ei tuleta, et see ei toeta su agendat.
Mis Grusiinide lennuväge puudutab, siis kas mitte ühe suremates hävitajate teemas polnud lennukite vastaste põhiline argument, et venelane hävitab lennukid nagunii kohe? Tohib siis küsida, mitu lennukit siis ülekaalukas vene õhuvägi ja õhutõrje hävitas? Ja mitu lennuvälja "loetud minutitega" siis kasutuskõlbmatuks muutis?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ei teagi mida nüüd teha? Kas nutta või naerda? Kas on see tingitud Eesti riigi ja inimeste mõtlemises tekkinud 60 aastasest seisakust (seda ka militaarses mõtlemises) või lihtsalt võimaliku vastase lausa lapsikust alahindamisest (mis on vahest ohtlikumgi tendents, kui ülehindamine)?
