www.militaar.net

Kuna alatasa on väike segadus tehnika kogustega, siis paneks siia viimase IISS The Military Balance 2010 andmed. Niisiis raskemad relvad ja tehnika:

Soomustransportöörid
Mamba - 7 tk
Sisu XA-180- 58 tk
BTR-80 - 20 tk
BTR-70 2 tk
BTR-60 1 tk

Kaartulerelvad
Järeleveetav suurtükivägi 104 tk
Miinipildujad 230 tk

Suurtükivägi
105 mm M61-37 - 38 tk
122 mm H63 - 42 tk
155 mm FH-70 24 tk

Miinipildujad
81 mm - 51 tk, sh B455 (Iisrael), NM10 10 tk
120 mm - 179 tk (!!!), sh 2B11 14 tk (Vene), 41D 165 tk (Rootsi).

Milani arvu ei nimetata
Mapats on üldse puudu

Tagasilöögita TT kahurid 160 tk (!)
106mm M40A1 (Iisrael) - 30 tk
90 mm PV-1110 (Rootsi) 130 tk

Laevu ja "lennukeid ei hakka nimetama, liiga huumor

See artikkel (ilmunud 2006. aastal) väidab MAPATSite arvuks olevat 10.

meh...suurtükivägi...pole ju...haubitsad vaid.

Tänud Trumm, oluline vahekokkuvõte üleüldse teemadele siin foorumis.
iseenesest võiksid olla ka Zu-23-2 Sergeid siin kirjas.

Kui neid 120 mm MPsid sellises koguses on, miks KL ainult 81mm haruharva harjutab?

Kas 120mm tõeti nii palju?

Ma ei usu, et me nii palju töötavaid Mambasid kokku saaks, kindlasti ka BTR-80'id. Aga see-eest on olemas BMP ja ZSU-57

Mina mäletan, et omal ajal saadi 10 BTR-80, mitte 20. Aga paistab, et ma eksisin. Muide, miks neid Mambasid alla 7 sõidukorras on, kas osa osteti siis kohe vanarauana või on nad nende resurssi Afgaanis ära kulutanud?

Hehh, selles "balansis" on tubli annus isase lehma väljaheidet ka, näiteks VF tankide arvuks ütleb allikas ca 23 000 (!), ma söön oma püksid ka ära kui neist reaalselt rohkem kui 2000 sõidukorras on.

Aga väike kiire kokkuvõte ka lõunanaabrite raskest rauast

Läti (nutt tuleb peale )

T-55 3 tk
BRDM-2 2tk

Kaartulerelvi 121, sh suurtükke 26 tk (100 mm suurtükid) ja miinipildujaid 95 tk (sh 40 tk 81 mm, 5 tk 82 mm (vist vene omad), 50 tk 120 mm)

TT rakettidest ei räägita. TT relvad muidu kirjas RPG-7 ja AT-4.

Leedu (mitte just parem)

BRDM-2 10 tk
M113 187 tk

Kaartulerelvi 133 tk, sh haubitsaid 72 tk (105 mm) ja miinipildujaid (120 mm M43-Rootsi) 61 tk

TT vahenditest märgitakse Javeline 28 tk, sh Hummeritel 10 tk ja kantavaid 18 tk. Kergematest ei räägita.

Kõik andmed avalikust allikast, Rahvusraamatukogus riiulik.

Praeguse seisuga outgunn'ib Eesti kahte lõunanaabrit ka korraga.

Mis silma mulle jäi

1. 81 mm MP-de poolest on meie struktuurid unenägu, sest kompanii MP-d on ju ainult 5 pataljoni jaoks. . Samas 120 on nagu ülearugi - võiks osadele kompaniidele siis anda 81 mm asemel või suurendada pataljoni MP komponendi 2-3 patareiliseks ja jätta kompanii MP üldse mehitamata.

2. Tohutu kogus TT kahureid - arvestades nende hääbuvat rolli TT-s võiks neile olla suuremas koguses miskit kildmoona, millega kõrvetada vastase jalaväge. Või laiali jagada nt KL üksustele rannakaitseks.

Mina mäletan, et omal ajal saadi 10 BTR-80, mitte 20. Aga paistab, et ma eksisin. Muide, miks neid Mambasid alla 7 sõidukorras on, kas osa osteti siis kohe vanarauana või on nad nende resurssi Afgaanis ära kulutanud?

Jutt või asi. 90-ndate keskpaiku oli mul kompaniis neid juba üle 10. Ja neid BTR-idel kompaniisid oli 3. Nii, et arvuta ise! Paar tükki kanti neist minu Kalevis oleksu aja jooksul erinevatel põhjustel ka maha.
Mambad? Just nii, vanarauaplatsilt nad ostetigi, sest nad sinna juba ümbersulatamiseks kohale toodud, siis kui meie soomuseihalejad sellele protsessile suht odava raha eest käe ette said. Ja näe, mis välja tuli. Päris head aparaadid. Sai isegi teisega tükimat aega ergava kõrbepäikese all ringi raputud. Mulle meeldis igatahes.
Nii, et ära mingist ressursist siin üldse räägi masinate puhul, missugused enne sulatusahju kõrvale veeretatud on! Tegelikkuses aga tehti kõigile neile kap-remont. Ja saigi praktiliselt uus masin valmis. Mis siis, et vana mudel (kuigi seda tüüpi, kuid erinavas vanuseastmes, masinaid kasutavad Afgaanis nii mitmedki riigid). Eesti mehele tema piiratud võimaliste juures väga hea sõjariist - Unimogi baasil ja lihtsalt teenindatav.

BMP ja ZSU on siiski sõjamuuseumi balansis vist .
Aga, unustatud on veel BTR-152 millega vist Jõgevas ringi sõideti KL poolt.

Leedu puhul on siiski ju terve brigaad mingi soomuse taga?
Ei julgeks just öelda, et Leedu niiväga nõrgem oma tehnika poolest oleks.
Suurtükiväe osas on meil ehk tõesti eelis, aga neil on jälle nt Javeline.

See Leedu brigaadi soomus ongi see 187 tk M113. Ühe pataljoni komplekt on muidu kuskil 60 masinat. Ühed lõunanaabrid olevat meie BTR-e ka noolimas käinud.

Lätile nende 105 mm andmine on iseenesest õige tegu, sest nende 100 mm on miskid tankitõrjesuurtükkide moodi asjad, mitte haubitsad. Lätile oleks meie 90ndate mant suur kvalitatiivne samm edasi.

aga neil on jälle nt Javeline

Eestil on seevastu päris palju Milaneid (mis saavad vasti moderniseeritud ja moodsama moona). Mina nt kahtlen, kas see tühine kogus Javeline mingit eelist leedukatele annab.

Mida Soomelt õppida (ja Eesti on natuke õppust võtnud) - et väikeriigi odavaim tulejõud on PALJU järelveetavaid haubitsaid koos hea väljaõppe ja logistikaga. Kui Eestis oleks bilansis näiteks neli FH-70 pataljoni (96 relva), siis võiks juba rahule jääda. Aga maagilise 100 toru piir on ületatud.

Mida Soomelt õppida (ja Eesti on natuke õppust võtnud) - et väikeriigi odavaim tulejõud on PALJU järelveetavaid haubitsaid koos hea väljaõppe ja logistikaga.

Üks tagasihoidlik küsimus minu poolt.
Mida me õieti siis nende järelveetavate haubitsate näitel, milliseid meil palju on (või siis - saab olema), Soome KOGEMUSEST õpime? Soome pole ju paraku 65 aastat juba sõdinud. Kust kohast see suure hulga järelveetavate jämedate torude omamine soomlastel rahuaja tingimustes nii positiivse kogemusena välja paistab?
Mitte, et ma soomlastest, nende rahvustundest ja rigikaitsest lugu ei peaks, aga ikkagi? Lihtsalt küsimus spetsialistidele, keda mina mitte ei ole.

TT-tagasilöögita M40 vms mudelid on kasutust leidnud briti vägedes A-stanis, kus nad on 3e teljelistel ATVdel - arvatavasti seal ongi kasutusel kildmoon taliibide positsioonide pihta tule andmisel. Elik. näed väikese pingutuse nimel lõpuks leiab ka seda "teavet" mida kõrbesõdadest kodumaa kaitse tarbeks on rakendada võimalik. Kunagi sai jonnatud ka üks näit kildmoonaga M40 RWS MG lahendus (combatile), kuhu saaks ta lihtsalt juurde keevitada, ilma mingi tehnoloogia suurarenduseta. Aga RWS-lahendusi meil ei ole, ega tulegi. Seega väga tervitatav hankeidee. Rannakaitse...nojah, linnukese saaksid kastikesse tõmmatud. Koos TT ja kildmoonaga kombineerituna näiteks veel ka vajadusel distantspäästikutega oleks juba arvestatav edasiminek.

P.S: ma natuke kahtlen, et SWE andis EKVle 165 tk 120mm miinipildujat. Tavaliselt toimib põhjamaade võrdsus, elik 65 tk eestile; 50 tk lätile ja 61 tk leedule

Kapten Trumm kirjutas:Leedu (mitte just parem)
Kaartulerelvi 133 tk, sh haubitsaid 72 tk (105 mm) ja miinipildujaid (120 mm M43-Rootsi) 61 tk.

81-m. miinipildujad on leedukatel ka täitsa olemas....

hillart kirjutas: Üks tagasihoidlik küsimus minu poolt.
Mida me õieti siis nende järelveetavate haubitsate näitel, milliseid meil palju on (või siis - saab olema), Soome KOGEMUSEST õpime? Soome pole ju paraku 65 aastat juba sõdinud. Kust kohast see suure hulga järelveetavate jämedate torude omamine soomlastel rahuaja tingimustes nii positiivse kogemusena välja paistab?
Mitte, et ma soomlastest, nende rahvustundest ja rigikaitsest lugu ei peaks, aga ikkagi? Lihtsalt küsimus spetsialistidele, keda mina mitte ei ole.

Noh, et 9. korruse aknast surnuks kukub, ei pea seda ise järgi proovima.

Mina ei saa sellest jalaväehaigusest Eestis aru. Vene armee pole ju mooniumas kaltsupead kergerelvadega, kellele laseme kaks kusti kildu ja tiibame. Miks on vaja inimesi ohtu seada ja asutada ülekaaluka otsetule võimega vastasega üldse kontakti, kui kuskilt piilub tulejuht, üks klõps Leica Vectoril, sidemees annab Harrisega koordinaadid edasi ja edasist oleks vist ropp kirjeldada kui taevasse lendab maapind, inimeste jupid ja soomusmasinate osad. Ja jalavägi läheb pärast vaatama, kas midagi terveks jäi. Ei mingit jalaväelahingut, tääginünnakut ja söösthüppeid. Vastane lihtsalt ei jõuagi kontaktini, ta hävitatakse enne hargnemist. Milleks inimesi tapale saata?

See jalaväehaigus paistab muide välja ka KV 10 aasta plaanidest - toodame aga jalaväge, aga kaartulerelvi tutkit.