Eesti raskem juba olemasolev "raud"

[Viiskümmend]

Millise süsteemi väline ma siis olen? Maksa makse ja ole vait

[Walter2]

Tehnika puhul suureneb rikete võimalus võrdelisekt keerukuse kasvu ruuduga. Ehk kaks korda keerukam masin läheb neli korda tõenäolisemalt katki.

Kui nüüd matemaatikaks läks siis kui palju keerukam on see üüberkeeruline FH lolllihtsast D-st? 1,7 korda? Või vahest 2,45 korda? Või 3,34 korda?
Tegelik elu on palju lihtsam: masinad ei lähe ise katki - neid alati lõhutakse, teatud faktori poolt. Suuremal või vähemal kaasabil.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

D30 tegevuse tulemusi nägin 1986 suvel afgaanis. üldjuhul anti tuld neljast torust ja kiirtule korral oli segi taevas ja maa ja kõik mis sinna vahele jäid.

ehk siis--ise ei tahaks mitte sihtmärk olla.

Ülal on hästi kirjeldatud just seda, mis meie maakaitsel elik siis KL "lahinguüksustel" täna puudub.

Elik maakaitsepiirkondade "lahingugruppe" võib ju lõpmatuseni riietada viimase mustri kamosse // varustada viimase malli killuvestidega - suurtükitoetuse puududes jäävad need "grupid" ikkagi vaid vähese võimekusega sissijõukudeks.. millede peale on ebaproportsionaalselt pallu vahendeid kulutatud aga mis ei suuda kunagi (lahingu)pataljonide ülesandeid täita.

42 x D30 ärajagamine nelja MKP vahel // kaudtulevõimekuse viimine KL lahingugruppidesse peaks olema täna juba nii planeeritud kui ka rahastatud - hetkel on selle asemel vaid üks paarikümne KÕU ilma lõputa haip (pluss nutt ja hala, et raha ei ole).

[strateegiline sõdur]

Tegelik elu on palju lihtsam: masinad ei lähe ise katki - neid alati lõhutakse, teatud faktori poolt. Suuremal või vähemal kaasabil.

Ma tagasihoidlikult meenutan oma kesiseid teadmisi füüsikast ja meenuvad mõisted nagu entroopia, termodünaamika ja see, et miks igiliikur ei ole võimalik. Kui igiliikur oleks võimalik, ei läheks masinad ise katki. Paraku nad lähevad. Lõhkumine muidugi kiirendab protsessi.
Isegi see loll-lihtne 122 mm sisseõlitatult vajab mingi hulga pidevat hoolt, teisisõnu füüsikakeeles energiat, et ta püsiks soovitud seisundis.

[nimetu]

42 x D30 ärajagamine nelja MKP vahel // kaudtulevõimekuse viimine KL lahingugruppidesse peaks olema täna juba nii planeeritud kui ka rahastatud - hetkel on selle asemel vaid üks paarikümne KÕU ilma lõputa haip (pluss nutt ja hala, et raha ei ole).

Kas see Maakaitse on üldse valmis ja võimeline nendega tegutsema? Räägitakse palju tehnikast, kuid mitte toimivatest üksustest.

[Kriku]

Seal oli jutt juba kümmekond lehekülge tagasi: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 23#p650723

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Seal oli jutt juba kümmekond lehekülge tagasi: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 23#p650723

..lahenduseta karjuv probleem(-või probleemi eitamine?) sellest ei muutu - mis on sisuta rahatrampimine KL "lahingugruppidesse" ilma neile reaalse lahinguvõime(-loe: kaudtuletoetuse) tagamiseta...

Seega juttu jätkub kauemaks, hea Kriku

Kas see Maakaitse on üldse valmis ja võimeline nendega tegutsema? Räägitakse palju tehnikast, kuid mitte toimivatest üksustest.

..niikaua, kui KVPS selleks kaadreid ei planeeri, muidugi ei ole.
Elik niikauaks, kuni KVPSis on latt "mugavusmadalal" - ei juhtu muidugi midagi

[Kriku]

Seega juttu jätkub kauemaks

Oo jaa - püüan lihtsalt vähendada võimalust, et küsimused või argumendid korduma hakkavad.

Tegelikult peaks selle rannakaitse ekskursiooni siit vahelt minema saatma.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Tegelikult peaks selle rannakaitse ekskursiooni siit vahelt minema saatma.

..ma väljendasin sama mõtet juba 3lk tagasi:
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=405

Elik selle teema käänamine rannakaitsesse vaid aitab maha vaikida põhiprobleemi, mis on kaudtulevõimekuse puudumine KL loodavatel lahinguüksustel.

[Rabapistrik]

Te peate olema ju kursis KLi viimase aja arengusuunaga? Paljudel teist akfidest on pikaajaline planeerimiskogemus ja ehk võiksite avada, kuidas teie nägemuses võiks ühildada KLi HLTle orienteerituse ja suurtükiväe logistilise jalajälje?
Sinna, kas kõikides MKRides oleks võimekus üht või rohkemat tulepatareid üldse mehitada, ma isegi esialgu ei läheks.

Minu tänane vaade ei näe D-30 inkorporeerimist KLi struktuuri, aga palun end ümber veenda, kui eksin. Lahingugruppide ajal oleksin need võtnud, sest rõhk oli konventsionaalil, kuid täna enam mitte.

[Kriku]

3 lk. targutamist rannakaitsest läks õigesse teemasse.

[ssk]

... ja ma olen kindel,et 4 D30t annavad sama efekti kui 2 K9t.

Kuna siin juba läks iseliikuvate ja järelveetavate tule võimsuse võrdlemiseks siis juhiks tähelepanu ühele pisikesele nüansile... kõik see eeldab et relvad suudavad anda _täpset_ kaugtuld piisavalt kiiresti. Dekaad või rohkem tagasi sai nähtud 155mm haubitsate "köögi poolt". Kogu see positsioonide mõõdistamine, relvade positsioonile paigutamine, suunamine ning laskeandmete arvutamine on/oli parjalt ajamahukas täppistöö. Seda osa ei maksa ära unustada.... ja samuti see peaks olema koht, kus minu arusaamist mööda peaks iseliikuvatel suur eelis olema.

[Kapten Trumm]

Meil keskendutakse siin liigselt võhikutele omasele võidu tulistamise kontseptsioonile. Ehk patareivastasele tulele.
Mis idanaabri suurtükiväe arvukust ja selle kasutamise kombeid vaadates (aga ka arvestades muid vahendeid, mis neil on ja mida nad sellesse võidutulistamisse segavad) on kaheldava edukusega.

Väikeriigi väiksearvulise suurtükiväe ülesanne peaks hoopis olema võitleva jalaväe toetuseks kriitilisel hetkel otsustava tulelöögi andmine. Võidu tulistada võib siis, kui ressursse sellest üle jääb. Iga vastase brigaadiga tuleb seal kaasa mitte üks, vaid keskeltläbi 5 kaudtulepataljoni.

[Gideonic]

Meil keskendutakse siin liigselt võhikutele omasele võidu tulistamise kontseptsioonile. Ehk patareivastasele tulele.
Mis idanaabri suurtükiväe arvukust ja selle kasutamise kombeid vaadates (aga ka arvestades muid vahendeid, mis neil on ja mida nad sellesse võidutulistamisse segavad) on kaheldava edukusega.

Kes keskendub? Kas siin teemas? Ma ei ole selle kohta midagi ei siin ega laiemalt lugenud. Tundub nagu mingi oma hernehirmutise püstipanemine mida ülima mõnuga kerge "maha nottida" on.

[Kapten Trumm]

See pidev laskekauguste võrdlemine, positsiooni hõivamisaja minutite lugemine, viitab just arusaamale, et oluline on venelastega võidu paugutada.
K9 omaduste juures unub sujuvalt, kui palju maksab see 155 laskemoon, millega seitsme maa ja mere taha lasta saab ja kui vähe me seda osta jõuame - millest tulenevalt on ka selle "otsustava tulelöögi" võimalused kasinad.

Nüüd on teemas satutud eneselegi ootamatult mugavustsoonist välja - millist relva on võimalik pikaajaliselt hoiustada nii, et ta igal hetkel sealt võttes oleks töökorras, millise relva jaoks suudaks ülejääva raha eest suurema moonahunniku soetada - enam traditsioonilised narratiivid ei näi kehtivat. Siin võivad edukad olla relvasüsteemid, mille TTA-d on täiesti ebaseksikad.

Kui utreerida, siis kõige paremini säilivad Rootsi kunni aegsed eestlaetavad kahurid ja kivikuulid - need konserveerituna säiliks sajandeid. Ainus mure on, kuidas hoida püssirohtu. Ehk siis relva lihtsus ja aegunud disain võivad siin kätkeda üllatavaid eeliseid.