Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Vasta
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Minu viis kopikat siis ka siia..
Martin Herem kirjutas:Minu arvates ei ole "kuskil laoplatsil õlitatud" suurtükid relvad vaid kinnine raha, kui neil ei ole:
..
Konkreetset plaani neid kasutada
..järelikult on sitad plännerid - ei muud
Chupacabra kirjutas:Konkreetne plaan neid kasutada tekib täpselt sellel hetkel kui esimene Vene kirsa üle piiri astub. Sellel hetkel on absoluutselt kõigest puudu ja võetakse kasutusse ükskõik mida saab.
..konkreetne plaan võiks muidugi varem olla aga igal juhul hästi öeldud - at the point


Last but not least - taandada kogu meie SA kaudtulevõimekus vaid 24 x liikurhaubitsale tundub niisama jabur soovmõte, nagu seda oli kavatsus norra secondhand CV keredele 120mm miinipildujaid "külge pookida".. halvimal juhul nopitaks enamus neist 24st "imerelvast" ära enemvähem niisama pingevabalt, nagu seda tehti KARABAHHi ÕT ja STV liikurite ning raketikandjatega :|
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
A4
Liige
Postitusi: 1834
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas A4 »

Chupacabra kirjutas:
Martin Herem kirjutas:Minu arvates ei ole "kuskil laoplatsil õlitatud" suurtükid relvad vaid kinnine raha, kui neil ei ole:
Isikkoosseisu
Transpordivahendeid
Laskemoona
Sidevahendeid
Mõõdistus ja arvutusvahendeid
Konkreetset plaani neid kasutada
Kuskilt peavad need tulema.

... ja pealegi need roostatavad seal mõne aastaga ikkagi.
Igasugune laoplats, katusega või ilma, maksab raha. Üle ei ole meil mitte ühtegi ruutmeetrit.
Kui igaks juhuks ladustada veel "natuke" moona ... aga mitte teisi vahendeid, siis võiks need kohe kuskile "linnusesse" positsioonile panna ja loota, et ehk annavad pettetegevusena mingi kasu.

Aga mis ma räägin, ma ju "katkestasin"
Isikkoosseis - väljaõpetatud isikkoosseisu on paarikümneks aastaks.

Transpordivahendid - EKV plaanib osta 2000 uut masinat. Vanadest masinatest ehk saab vajaliku hulga konserveerida. SA on ka rekvireerimisvõimalus.

Laskemoon - Kuna 24 K9 moona on koguseliselt vähem, siis äkki jääb mingi nurgake üle kuskil laos. Värskendada saaks seda ehk soomlaste abiga. Ja kui eriti ülbeks minna, siis vastaselt võtame :)

Sidevahendid - EKV plaanib hankida uusi sidevahendeid, vanad saaks konserveerida koos relvadega.

Mõõdistus ja arvestusvahendid - need on üksustel täna olemas - tuleb lihtsalt alles hoida.

Konkreetne plaan neid kasutada tekib täpselt sellel hetkel kui esimene Vene kirsa üle piiri astub. Sellel hetkel on absoluutselt kõigest puudu ja võetakse kasutusse ükskõik mida saab.

Arvestades raha piiratud hulka, siis pole vast mõtet tõesti säilitada mõlemat tüüpi relvi (D30, FH70) ja kuna 155mm juba on (K9), siis säilitadagi ainult 122mm. Aga see on mõttekoht, kaaluda kas konserveerimisele kuluv raha kaalub üles 2 STV pataljoni SA.
Ei ole skeem kahjuks nii lihtne, et kõike seda oleks võimalik teha null-kuludega või olemasolevaid asju konserveerides või kauem ladudes hoides. Sest:

Isikkoosseis – jah, seni välja õpetatud suurtükiväepataljonide reservväelasi saab põhimõtteliselt tõesti kauem üksusepõhiselt reservis „koos ja alles“ hoida. Aga iga SA-suurtükiväepataljon vajab ka umbes 25 tegevväelast pataljoniülemast kuni patareiülemate ja -veebliteni. Ei ole minu teada neid üleliigseid kaadrisuurtükiväelasi kuskilt kohe võtta, või neid kuskil „kauem hoida“. See u 25 tegevväelast kehtib meie seniste, järelveetavate suurtükiväepataljonide kohta. Seda, kas K9 pataljon saab hakkama väiksema arvu tegevväelastega, mina ei tea. Aga kahtlen, et saab.

Transpordi- ja sidevahendid – jah, Kaitsevägi ostab neid juurde ja/või vahetab välja seniseid, olemasolevaid. Aga seda ei tehta ju mitte suurest lollusest-laiskusest või sellest, et raha oleks kole palju üle, vaid ikka põhjusel, et mingi pidev hulk seniseid transpordi- ja sidevahendeid on amortiseerumas. Muidu ju juurde ei ostetaks, vaid hoitaks alles. St ilmselt siin pole suurt midagi, mida enam konserveerida.

Laskemoon – minu teada on meil korralikust laopinnast juba täna puudus, sinna lähevad endiselt üsna mahukad taristuinvesteeringud. Jah, 12 toruga K9 pataljoni ühe päeva DOS-i suurus on ilmselt väiksem, kui 18 või 24 toruga järelveetava pataljoni oma, aga pigem on siin niikuinii soov ja vajadus suurendada DOS-ide endi arvu, mis kogu selle „vabaneva“ laopinna ära sööb (eeldusel, et seda vaba pinda üldse on).

Ühesõnaga – kindlasti pole 122mm torude ja üksuste alleshoidmine võimatu ettevõtmine, võibolla on see isegi tehtav ja mõistlik. Kuid kindlasti pole see tehtav tasuta või mitte millegi muu arvelt. Näide: hetkel veel kehtiv 10-aastane arengukava nägi iseenesest ette 2026. aastaks 2. brigaadile veel teise, täiendava 122mm pataljoni loomise. Minu teada plaanitakse aga sellest ettevõtmisest uue arengukavaga loobuda, ning olen veendunud, et Kaitseväe planeerijad ei tee seda suurest lollusest või kahjurlusest. Pigem ikka mingitel objektiivsetel põhjustel.
Xender
Liige
Postitusi: 1700
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Xender »

D30 hoiaks alles + mõne päeva moonavaru. Kusagil tavoti sees ja ilma kadeeritud üksuseta. Selline asi ei tohiks väga kalliks minna, käiku läheks siis kui kõik muu on vanarauaks muutunud. FH-70nega teha sama asi.

Mõned neist võiks ka kaitseliidule anda (hoiab mingi osa "oskusteabest" alles).

Neid ümber ehitada vms pole ideed. Peamist probleemi - tänapäeva mõistes madalat lasketäpsust ja kaugust see ei lahendaks (jutt siis D30nest)

Mis puutub K9 siis kui 24 tuleb ära on hea, veel parem oleks kui tuleks 48 tk, ehk siis mõlema brigaadi juures oleks 24 toruline pataljon.

Samas juttu on olnud MLRS süsteemidest ja need mingil määral täiendaks ka kaugtulevõimekust.
ribikardin
Liige
Postitusi: 385
Liitunud: 25 Jaan, 2009 15:13
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas ribikardin »

A4 kirjutas:
Isikkoosseis – jah, seni välja õpetatud suurtükiväepataljonide reservväelasi saab põhimõtteliselt tõesti kauem üksusepõhiselt reservis „koos ja alles“ hoida. Aga iga SA-suurtükiväepataljon vajab ka umbes 25 tegevväelast pataljoniülemast kuni patareiülemate ja -veebliteni. ....
Vabandust lihtsa küsimuse eest, aga enne targutamist täpsustaks igaks juhuks, et mida "SA" antud kontekstis tähendab :) ?
alari
Liige
Postitusi: 1614
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas alari »

SA - sõjaaja
RA - rahuaja
Rabapistrik
Liige
Postitusi: 156
Liitunud: 04 Mär, 2016 9:54
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Rabapistrik »

ribikardin kirjutas:
A4 kirjutas:
Isikkoosseis – jah, seni välja õpetatud suurtükiväepataljonide reservväelasi saab põhimõtteliselt tõesti kauem üksusepõhiselt reservis „koos ja alles“ hoida. Aga iga SA-suurtükiväepataljon vajab ka umbes 25 tegevväelast pataljoniülemast kuni patareiülemate ja -veebliteni. ....
Vabandust lihtsa küsimuse eest, aga enne targutamist täpsustaks igaks juhuks, et mida "SA" antud kontekstis tähendab :) ?
Toome lihtsustatud näite. Rahuajal (RA) on meil üks suurtükiväepataljon (STVP), mis õpetab välja SA-brigaadide STVPdele allüksuseid ja olgu meil kõikide brigaadide peale kokku kolm SA-STVP'd. Kui nüüd toimuks mobilisatsioon, siis selle RA STVP tegevväelased täidavad ära ühe SA STVP tegevväelaste ametikohad (veeblid, patareiülemad, staap, pataljoniülem jms). Ülejäänud kahe STVP vastavad ametikohad tuleb ka täita, aga need inimesed peavad suures osas olema juba enne olemas ja tööl, sest SA-pataljon peab oma ülesannete edukaks täitmiseks tegema kõvasti tööd ka rahuajal.Vaja on arvestada jooksvaid muutusi pataljoni isikkoosseisus (peamiselt reservväelastes), relvastuses, varustatuses, sides, planeerimises, transpordis ja hoolduses jpm.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1763
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas TTA »

Lisaks siia niipalju, et kui teatud asjadega (nt. veebeldamisega, lahingutegevuse organiseerimise jne.) saab asjalik ja terane resevväelasest seersant või lipnik kenasti hakkama kui tahab, siis suurtükiväes (ja ilmselt ka teistes tehnilistes väeliikides) on rida spetsiifilisi erialaseid oskuseid kus lihtsalt ei TOHI teha vigu. Muidu lased lihtsustatult öeldes mööda või omasid. Nagu kõiki oskuseid, saab neid alal hoida vaid igapäevaselt nendega tegeledes ja reservis seda naljalt ei juhtu. Nüüd paljud neid oskuseid nõudvatest ametikohtadest on ju mehitatud reservväelastega? No selleks need tegevväelased ongi, et esimestel sõja päevadel nõu anda ja kätt hoida ning vigu korrigeerida ning need 10% vigu ära hoida. Sest ka 10% on liiga palju.

Kui jalaväes pole väga palju vahet, kas sööstad paremalt või vasakult, siis suurtükiväes võib mõni märgiviga sisestatud andmetes või valesti paigutatud suunavai tähendada tabamispunkti muutumist sadades meetrites.
Xender
Liige
Postitusi: 1700
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Xender »

Asja point on selles, et nii D30 kui FH70 oleks meie potensiaalse vastase vastu veel täiesti arvestatavad relvad. Reaalsuses moodustab vene suurtükkiväest endiselt enamiku 122mm Гвоздика (peal seesama D30), 152mm Акация (FH70nega võrreldav laskeulatus) ja 152mm Мста (K9 on muidugi sellest parem).

Seega neil on olemas endiselt veel arvestatav sõjaline väärtus. Meil on olemas hunnik tegelasi kes on nii D30ne kui FH70nega kokku puutunud ning kui enamik konserveerida ja anda nii D30nest kui FH70nest mõned kaitseliidu käsutusse - jääb ka teatud uuem "know-how" alles.

Muidugi pikemas plaanis ... tuleb K9aid juurde hankida. Kuid sellel vast enne 2030 aastat ideed pole (mõtetu raha panna lihtsalt seisma ), sest alles selleks ajaks on meeskonnad olemas ning muud asjad seoses nende kasutamisega paika loksunud. Kui see juhtub, siis võib vaikselt hakkata järelveetavatest vabanema.

Tundub minu jaoks kõige loogilisem plaan. Kus meil peale kvaliteedi on ka veidi kvantiteeti.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3530
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Chupacabra »

TTA kirjutas:Lisaks siia niipalju, et kui teatud asjadega (nt. veebeldamisega, lahingutegevuse organiseerimise jne.) saab asjalik ja terane resevväelasest seersant või lipnik kenasti hakkama kui tahab, siis suurtükiväes (ja ilmselt ka teistes tehnilistes väeliikides) on rida spetsiifilisi erialaseid oskuseid kus lihtsalt ei TOHI teha vigu. Muidu lased lihtsustatult öeldes mööda või omasid. Nagu kõiki oskuseid, saab neid alal hoida vaid igapäevaselt nendega tegeledes ja reservis seda naljalt ei juhtu. Nüüd paljud neid oskuseid nõudvatest ametikohtadest on ju mehitatud reservväelastega? No selleks need tegevväelased ongi, et esimestel sõja päevadel nõu anda ja kätt hoida ning vigu korrigeerida ning need 10% vigu ära hoida. Sest ka 10% on liiga palju.

Kui jalaväes pole väga palju vahet, kas sööstad paremalt või vasakult, siis suurtükiväes võib mõni märgiviga sisestatud andmetes või valesti paigutatud suunavai tähendada tabamispunkti muutumist sadades meetrites.
Kas ma saan õigesti aru, et kogu kahe reservsuurtükipataljoni küsimus taandub siin 40-50 tegevväelase taha?
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2090
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Viiskümmend »

Praegu pooleliolevas suurekaliibrilise laskemoona koondhankes ju 122mm moona ei ole üldse, mis näitab, et ega pikka pidu sel D30-l ei ole.
ElrikThunderson
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas ElrikThunderson »

Poolteist lehekülge juttu mida suudab või ei suuda reservväelane/reservsuurtükiväelane ning kuidas seda võiks testida reservõppekogunemistel liikus sobivasse teemasse: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=720

Raskema raua teemasse aga sobiks akf Martin Heremi viimane postitus reservväelaste kohta:
Martin Herem kirjutas:

Esiteks ei lõika neid täna ega homme veel keegi.
K9 asendavad neid brigaadis alles 2026 aastal.
Nüüd vana jutt ... nende relvastuses hoidmisel pärast seda, on vaja: täiendada moona, hooldada/uuendada transpordivahendeid ja relvi, hankida sidevahendid, värskendada ja määrata isikkoosseis, hankida neile individuaalvarustus, luua taristu ... raha eest mida täna eelarves ei ole.
Veelgi enam. Täna ei paista meil raha olema ka selle 2. 122mm STVP jaoks aastal 2025, 2026 või 2030.
Sisuliselt on täna otsus: 1. 122mm STVP asemel teeme K9 pataljoni, kasutades tänaseid ülapidamise vahendeid K9 pataljoni jaoks.
Kui on vahendeid, siis võivad need relvad jääda (osaliselt) kasutusse. Näiteks Maakaitses. Kui on perspektiivi, siis ei lõika keegi neid ka seibideks. Kuid tänaste ressursside juures ei ole konkreetsematel otsustel rohkem väärtust, kui vitsaga vee peale joonistatud "Mona Lisal".
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40226
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ülejäävad raskerelvad maakaitsesse - no ma olen selles jätkuvalt skeptiline.
Selle reaalsuseks saamisel peab midagi väga palju muutuma.
Arvan, et lähiaastatel jääbki maakaitse (KL) "raskeks" laeks 81 MP rühm ja 90 mm TT rühm. :oops:
Kui suudetakse välja panna 120 MP patareid (vähemalt 6 relvaga), on lausa väga hästi.

Annan tasuta idee ka, kuidas neid õnnetuid 122 mm kasutada. Nähan neile ette statsionaarsed positsioonid sadamate kaitseks. Tallinn, Paldiski, võibolla Saaremaa süvasadam. Ohu korral annavad tuld otsesihtimisega. Antud tegevus pole kuigivõrd keerukam 90 TT kahuriga majandamisest ja seda on KL iseärasuste juures võimalik rahuldavalt teha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
muhgel
Liige
Postitusi: 155
Liitunud: 11 Juul, 2008 10:30
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas muhgel »

Kapten Trumm kirjutas:Ülejäävad raskerelvad maakaitsesse - no ma olen selles jätkuvalt skeptiline.
Selle reaalsuseks saamisel peab midagi väga palju muutuma.
Arvan, et lähiaastatel jääbki maakaitse (KL) "raskeks" laeks 81 MP rühm ja 90 mm TT rühm. :oops:
Kui suudetakse välja panna 120 MP patareid (vähemalt 6 relvaga), on lausa väga hästi.

Annan tasuta idee ka, kuidas neid õnnetuid 122 mm kasutada. Nähan neile ette statsionaarsed positsioonid sadamate kaitseks. Tallinn, Paldiski, võibolla Saaremaa süvasadam. Ohu korral annavad tuld otsesihtimisega. Antud tegevus pole kuigivõrd keerukam 90 TT kahuriga majandamisest ja seda on KL iseärasuste juures võimalik rahuldavalt teha.
Minu korteri akna alla võiks ühe üles panna, käiks kuus korra õlitamas ja paneks paugu prooviks kahe Pakri vahele.
aj1972
Liige
Postitusi: 924
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas aj1972 »

Mul tuli samuti Trummi mõte, kui kaudtuld anda keeruline siis kasutame neid linnade ja objektide kaitsel otsesihtimisega. Sõjaliselt see vaevalt mängu muudab aga minu meelest on nende 42tk 122 mm plussiks ,et igal pool andmetes kirjas Eestil nii palju kaudtule relvi. Olen lugenud väljamaa foorumeid ja ega nad kuskil aru saa mitu pataljoni meil neist moodustatud. Need relvad toimuvad heidutusena Venemaa tavarahva seas, loomulikult profid teavad mis reaalne seis. Vähem võimalusi,et naerdake Balti riikide ja nende kolme tanki üle.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1763
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas TTA »

aj1972 kirjutas:Mul tuli samuti Trummi mõte, kui kaudtuld anda keeruline siis kasutame neid linnade ja objektide kaitsel otsesihtimisega. Sõjaliselt see vaevalt mängu muudab aga minu meelest on nende 42tk 122 mm plussiks ,et igal pool andmetes kirjas Eestil nii palju kaudtule relvi. Olen lugenud väljamaa foorumeid ja ega nad kuskil aru saa mitu pataljoni meil neist moodustatud. Need relvad toimuvad heidutusena Venemaa tavarahva seas, loomulikult profid teavad mis reaalne seis. Vähem võimalusi,et naerdake Balti riikide ja nende kolme tanki üle.
Eks ta selline ühekordse TT lasu maiguga asi ole, aga ilmselt parem kui lasta laoplatsilt sõjasaagiks võtta (relva meeskond võib jääda eriarvamusele).
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 33 külalist