Martin Herem kirjutas: Võib olla kannab voodiralli endas mingeid Pavlovi refleksi saavutamise vahendeid (käsk - ei teinud - n--s, uuesti käsk - ei teinud - n--s, käsk - tegi - ...?), kuid mina seda eriti ei usu.
Õigesti teete, et ei usu. Täpselt Teie kirjelduse järgi need harjutused toimuvadki, sageli isegi ei vaevuta vahetulemusi kontrollida vaid lastakse tuimalt edasi kuni ettenähtud aeg täis tiksub. Ja kui ka saavutatakse vajalik kiirus/hoolikus/korrektsus siis auhind on see, et see päev ilmselt harjutusi rohkem ei korrata. Kõik.
Ilmselt on see tõesti üks kiireim ja lihtsaim viis õpetada käsu täitmist, lihtsalt reeglina selle arulagedaks pööramine tagab harjutuse läbiviijale teatud maine, millest see sats ajateenistuse lõpuni (ja ka hiljem) järeldusi teeb.
Samuti ei suuda ma aru saada sellest kollektiivsest karistamisest. No ei ehita see mitte mingil määral kambavaimu, kui sinu toas juhtub olema mõni doonor, kes järjepidevalt s***a keerab. Peaks iga hommik ise ta voodi ära tegema? Pesuruumis poolsurnuks peksma? Mis mõtet on olla eeskujulik, püüdlik ja tubli kui niikuinii tõmmatakse sind samale liistule kõige loodrima selliga kompanii peal?
hummel kirjutas:Mis ajateenistuse kestusse puutub, siis edasiminek oleks kõigile 11 kuu kehtestamine, millega oleks võimalik muuta ajateenistuse iseloomu ja eesmärki selliselt, et viimased 5 kuud (JAN-MAI/JUL-NOV) oleks nad praeguse "õppeteenistuse" asemel ka tegelikult nime sisu poolest "ajateenistuses" ehk täidaksid alalise valmiduse ülesandeid. Kui aastas oleks 2 suurt teenistusse kutsumist (a - 1700-2000 kutsealust), saaks nii tagada Eestis juba 10 kuud suurtükiväge, õhutõrjet, pioneeriväge ning veel mõningaid erialasid aastas praeguse fiktiivse 3 kuu asemel. Lisaks langeks hoobilt ära mitmeid muid teenistus- ja õppekorralduslikke probleeme. Viimased kuud oleksid siis koostööõppe, täiendõppe ning õppuste tähe all.
Ainus küsimus on, et kuidas sisustada efektiivselt reasõdurite (1/2) 3-4 teenistuskuu, kui paralleelselt toimuvad NAK ja AJK?
11 kuud kõigile pooleaastase vahega on minuarust normaalne lahendus, aga ainult siis kui seda suudetakse ka süsteemselt sisustada ja kooskõlastada. Murekoht on jällegi ja alati selle maksumus, kui selle arvelt saab vähem moona või metsaaaega siis pole mõtet. Siin on ennemgi räägitud reaalse väljaõppe teostamiseks kaadri puudusest, näiteks kuidas kompanii kaitselahingus on ründavaks pooleks 4-5 nö "lolli mängijat". Sellise kattega teenistuse korral saaks juba väljaõppes (NAK) kasutada
force on force tegevust - osalevatel pooltel peaks olema selleks ajaks juba piisavalt oskust plaani järgi mängida. Sõduritele meeldib. Õpib ilmselt ka kaader. Lisaks annab alati reasõdurite väljaõpet sisutada kompanii relvastuse õppimisega ja drillimisega, iga viimne kui mees oskaks KP, TT ja medpaunaga toime tulla. Miks mitte harjutada ka nö reservrelvadega - meil peaks neid jaguma.
Viimaste kuude väljaõpe võikski olla seeria väikesemahulisi Kevadtorme, võimalikult tõetruud lahingtegevuse matkimist.. aga jällegi, jube kallis on see värk ja keegi peab ju rohkem tööd tegema.