Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

[Poti soldat]

Pitkaga mingite dessantide tegemine kõlab ebareaalselt. Tegemist on ju täiesti korralikes mõõtmetes sihtmärgiga mille puhul panustada et ehk "venelased ei märka" on ülikahtlane ning vahet pole palju sergeisid ja mistrale me sinna peale topime, ühte korralikku õhurünnakut või kasvõi allveelaevatorpeedot ta ikka üle ei ela.

[Kapten Trumm]

Tehniliselt pole mingit vahet, kas radariga avastada Sandowni või Pikat, mõlemad on tüüpilised eelmise põlve sõjalaevad, kus radari eest varjamisele rõhku ei pandud. Lihtsalt Pitka on kiirem, mahutab rohkem ja suudaks ilmselt mõningase leiduritöö tulemusena kanda ka arvestatavat relvastust (mida Sandownile juba füüsiliselt panna ei anna).

Vahe võib olla hüdroakustilises/magneetilises avastamises, kuna Sandown on ehitatud spetsiaalselt miiniväljadel ukerdamiseks ega oma konventsionaalseid sõukruvisid ning kere on klaasplastist. Samas suudab Pitka sõita päris korralikus jääs, mis Sandownidele kättesaamatu on.

[hillart]

Hmm-mm- ...
Pitka pidi ju kohe-kohe maha kantama ja vanarauaks tehtama?

[trafomees]

Pitka kantakse maha ja antakse taanlastele tagasi.

[soesilm]

Ma ei taha kommenteerida konkreetset dessanti ja ma ei taha vastandada mingeid väeliike, vaid ...
Kui mingi JV üksus harjutab EKVs pealetungilahingut, siis üldjuhul on nimetatakse seda jamaks, sest puudub soomus, tulevõimekus jne jne
Kui tehakse dessanti, siis siin hakatakse rääkima rivistusest, intervallidest, madalast liikumisest jne ... Ma ei mõista, kuidas siin kellegil kahtlust ei teki, et tegemist on täieliku arulagedusega (mitte et see arulagedus minu arvates oleks). No mida me ründame? No millega meid transporditakse? No kui kaua see dessant vastu peab? No mis selle dessandi eesmärk on?
Ma arvan, et kevadtormil ongi palju segu treeningust, "piiiaaarist", lollusest, eeskujulikest sooritustest jms. Aga see dessant ja väeliikide koostöö on kindlasti positiivse arengu märk.

[Kapten Trumm]

Kui eesmärk on suitsetada üks kergrelvadega laskurooduke välja mõnest mereäärsest sadamast, siis seda ju kannataks tehagi.
Toetusrelvade maabumise jaoks aga on tarvis sadamakaid, D-30 mingi madala veoki slepis kannataks tänagi kaldale vedada.
Probleem tekib minuarust eelkõige julgeolekuga ülesõidul maabumispiirkonda ja kohmitsemisega mahalaadimisel (mis tulevad mõlemad laevade ebasobivusest).

[andrus]

Pitka kantakse maha...

Te ei saa jälle millesti aru. Pitka on just sellepärast nüüd äkki väga kõva tegija, et ta kantakse kohe maha. Et ikka ilusasti argumenteeritult jõuda selle tavapärase järelduseni

[Poti soldat]

Tehniliselt pole mingit vahet, kas radariga avastada Sandowni või Pikat, mõlemad on tüüpilised eelmise põlve sõjalaevad, kus radari eest varjamisele rõhku ei pandud. Lihtsalt Pitka on kiirem, mahutab rohkem ja suudaks ilmselt mõningase leiduritöö tulemusena kanda ka arvestatavat relvastust (mida Sandownile juba füüsiliselt panna ei anna).

Vahe võib olla hüdroakustilises/magneetilises avastamises, kuna Sandown on ehitatud spetsiaalselt miiniväljadel ukerdamiseks ega oma konventsionaalseid sõukruvisid ning kere on klaasplastist. Samas suudab Pitka sõita päris korralikus jääs, mis Sandownidele kättesaamatu on.

Ega ma ei arvagi et peaksime Pitka asemel Sadowniga dessante tegema. Pigem tuleks arvestada et lähitulevikus jääb meie iseseisvaks laeks mingite väiksemate kaatrite/paatidega kuni rühmasuurune üllatusdessant teha. Midagi vähegi tõsisemat kõlab juba tõsise hasartmänguna sest meil puudub võime mingit reaalset kaitset oma dessantlavastikule pakkuda juhuks kui vastane asjast haisu ninna saab.

[allatah]

Venemaa vastu minnes on täna vast natuke naiivne loota, et nad sellist laeva ei märka. Aga kui vaja mingid tegelased kuskil randa saata, siis ujuvvahendeid on meil sadamates igasuguseid.
Või kui vaenlane hõivab Hiiumaa, siis laadime vanad ujuvvõimekusega pasid praamidele, sõidame Hiiumaa reidile, tõstame praamide visiirid lahti ning pasid kihutavad vette ja ujuvad kaldale. Palun mulle medal sellise suurepärase plaani eest.
Andruse tõdemus on vist õige.

[Kapten Trumm]

Ega ma ei arvagi et peaksime Pitka asemel Sadowniga dessante tegema. Pigem tuleks arvestada et lähitulevikus jääb meie iseseisvaks laeks mingite väiksemate kaatrite/paatidega kuni rühmasuurune üllatusdessant teha. Midagi vähegi tõsisemat kõlab juba tõsise hasartmänguna sest meil puudub võime mingit reaalset kaitset oma dessantlavastikule pakkuda juhuks kui vastane asjast haisu ninna saab.

Tegelikult ju puudub ka tõsiseltvõetav kaitse paiknemisalale liikuvatele kergjalaväepataljonide autokolonnidele.
See käputäis brigaadi Mistraleid (isegi koos juurde ostetavatega) suudab julgestada kokku mingi 50 km maanteed, aga Tallinast Tartu on ainuüksi 180.
Ega muud kaitset polegi kui kodumaa kuuskede-mändide tüved ja kiired jalad sinna alla jõudmiseks.

Muidu see "meil on sadamas igasugu laevu, kui vaja siis teeme" ei ole teab mis realistlik.
Selle realistlikkus on umbes sama, et meil on igasugu veoautosid tsiviilis, kui vaja siis võtame.
Asja võti on kiirus ja kokkuharjutatud ladus tegevus, sedasi päeval x improviseerima asudes juhtub kergesti see, et ühel masinal on võtmed ja juht kadunud, teisel on kellegi kuri käsi saboteerinud (kasvõi igati eestmeelse poolt, kes lihtsalt ei soovi oma tehnika kasutamist võõraste poolt), kolmandat ei leita üles jne jne. Täpselt sama puudutab seda meredessanti kah, kuskil reidil asuda tsiviillaevaga kohmitsema võib tähendada surma osalistele (vastutegevuse tõenäosusus suureneb iga minutiga, mil dessant on "exposed" olekus - st faasis laevade ilmumisest kuni meeste jõudmiseni kaitsvale maastikule (ehk rannametsa).

See nüüd ei tähenda, et see võimekus oleks täna elu ja surma küsimus, maismaal tähtsamaidki asju.
Lihtsalt üks mõte, mis tekkis, võibolla paneb KT2013 nähtu ajud liikuma ka kõrgemal pool.
Näiteks see 100 miljonit krooni, mis käis ka siit läbi eelmise SKAK versiooniga (enne kärpeid) koos MV kiirlaevade soetamiseks, on ekvivalentne umbes 250 10-kohalise päramootoriga RIB paadi hinnaga (hind ca 400 000 kr koos treileriga) ja nende asjadega on mõni km mööda rannajoont suure kiirusega (30+sõlme, lainekõrgus kuni 2m) liigutada 2 pataljoni koos oma toetusrelvadega. Iga jagu paneb oma paadi oma Unimogile sleppi ja oma meeste jõududega läheb see vette pea igas rannas. Selleks, et muretseda sellised ujuvahendid 1 pataljoni tarbeks ei kulu isegi seda summat, mida kulutatakse nt ajateenijate "palgaks" igal aastal. Selliseid asjakesi on lainetava mere foonil radariga märksa keerukam jälgida ja 70-80 kmh tuiskavat paati pole ka tabada niisama lihtne (eriti kui korraga 100 tk tuleb).

[Lupus]

Ilus unenägu

[Kapten Trumm]

Ma pole sugugi esimene, kes sellele mõttele tulnud, vaja on kursis olla toimuvaga ehk kuidas USA laevastik staabiõppusel Pärsia lahel lõuga sai:
http://www.nytimes.com/2008/01/12/washi ... .html?_r=0

In a telephone interview, General Van Riper recalled that his idea of a swarming attack grew from Marine Corps studies of the natural world, where insects and animals — from tiny ant colonies to wolf packs — move in groups to overwhelm larger prey. “It is not a matter of size or of individual capability, but whether you have the numbers and come from multiple directions in a short period of time,” he said.

“The sheer numbers involved overloaded their ability, both mentally and electronically, to handle the attack,” said Lt. Gen. Paul K. Van Riper, a retired Marine Corps officer who served in the war game as commander of a Red Team force representing an unnamed Persian Gulf military. “The whole thing was over in 5, maybe 10 minutes.”

Omalt poolt lisaks, et tarvitada võiks mittejuhitavate rakettide ja kuulipildujate asemel hoopis 5+ km laskekaugusega tankitõrjerakette (see võimaldaks jääda väljapoole ÕT kiirlaskekahurite ja KP-de laskekaugust), millel oleks vastavalt kohendatud lõhkepea. Meie kultuuris Allahi karja ei kiputa ning seetõttu pole ÕT kiirtuleseadmete ja kuulipildujate tuleulatusse ronimine sobilik tegevus.

[andrus]

human/boat wave rünnakud võivad olla edukad kui vastase tulejõud on väiksem kui selle hulga mahasurumiseks vaja ja kui ründajad on valmis kandma suhteliselt suuri kaotusi.
KT siis Eestile sellist taktikat soovitamas? Loodame siis teda ennast ka ründajate esiridades näha, mitte pärast Rootsist tagantjärgi tänitamas

[Tundmatu sõdur nr. 4]

See arutelu siin näikse rappa minevat juba sel lihtsal põhjusel, et see müstiline mõiste "meredessant" on muutumas asjaks iseeneses elik siis miskiks taustaväliseks hüpereesmärgiks

Samas on ju lihtne tõde, et meie suht väikeses kompaktse kuju ja hea teedevõrguga Eestis (lisandub veel kodumaastiku tundmine) jõuame me enam-vähem alati ja enamasti igale poole ka ilma nende komplitseeritud veemängudeta... Niipalju veel ka, et meie kaitsetegevuse saatus otsustatakse igal juhul ida- ja mitte lääne pool Tallinna - sestap pole ka Saare-Hiiu dessantide vajadust siin mõtet argumendiks tuua (ja igasugustest human boat laevastikest fantaseerida)

[Lupus]

Kodumaastiku tundmine on suhteline. Keerame natuke võsavahele ja võibki pees olla . Ja on korduvalt olnud ka