"Tankid EKV-le"

[tommy]

Mulle küll näib, et liitlaste rasketehnika baseerumise Eestist mööda minek on küll toonud kaasa "uue ja huvitava tarkuse", et tänane harjutusalade lahendus ei kõlbagi.

Iseenda teadmatust ei tasu teistele üldistada..

[Viiskümmend]

Kaaskirjutaja mart. astub ise kohe samasse ämbrisse arvates sama lihtsameelselt, et MAPATSite hoidmisest lihtsalt KV kõige kuivemas ruumis, kõige kõrgemal riiulil, aitab küll.

Ja täiendavalt tuletaksin ka mart.-le meelde, et nii T-55, kui ka CV9035, Leo2A4 ja Leo 2A7 lahinguline väärtus on kõik ühtviisi null. IFVde ja tankide lahingulise väärtuse tagab ikka erinevate võimete pakett ning CV9035-le ei anna lahingulise väärtuse mitte tema tasakaalustatud 35mm kahur ega kehvapoolne soomus vaid ikka BMS ehk liides ülejäänud paketiga.

[Kapten Trumm]

Asi tasub ikka päris pöhjalikult lahti vötta. miline teine yksus, personaliga aprox 50 meest, annab veel samase konkreste söjalise valmisoleku töusu? Trumm... A10 ja F16 loeme löökideks allapoole vööd

Kui me räägime reservüksusest, kelle tehnika asub üldjuhul konserveeritud olekus, siis taolisel puhul valmisolekut ei tõsta.
See 50 või 100 meest vurtsti sinna-tänna kehtib siis, kui üksus on pidevalt formeeritud olekus (kas kutseline või ajateenijatest valmidusüksus).
Kui sa räägid juhtumist ZapVO sheff keeras öösel ära ja otsustas hommikul alustada fashistide likvideerimisega, siis tänases seisus annaks sulle kiireima response territoriaalsed kergejalaväeüksused (keda on relvastatud kustist kangemate relvadega) ja kes omavaid oskusi-võimekusi, mis meil täna asuvad pataljoni või brigaadi tasemel. Need "kõrgemad võimed" on siis äraseletatult kantavad ATGM-id, MANPAD-sid, mingid auto pagassi mahtuvad UAV-d ja lõhkamisvarustus/väljaõpe.

[Fordtransit]

Millised on kuulipulduri brigaadi taseme oskused?

Jahh, jalaväbrigaadi kompott on hea, usun, ei ole vaja tõestada, saan aru miks nii. Kinnine ja poolkinnine 60%, ytleb kaart.
Nyyd oletame et see jama ei alanud eile ja ei lõppe homme. Ütleme et kestab 10 aastat. Venelane vajub isolatsiooni ja vaesusesse, aga ajab oma jonni. Juba täna on nende massimeedia kangesti sõjahysteerline, ehk siis justkui vaömistab ette siseriiklikku avalikku arvamust. Kes usub kes mitte aga. Kas me nyyd keelame 10 aastaks brigaadi liikmete välasõidu riigi piirest? Et ärme siia miskit kirjuta, sid mõtleme kaua läheb aega et brigaad kokku jookseb. Tösiselt, see on julgeoleku seisukohalt nii tundlik teema, et parem mitte siia visata miskit lihtsalt vaidlemiseks.
Igal juhul on äkkrynnaku puhyl vastas need kes seal on. 10 -12 tanki kuluks neile ära. Milline on hind hoida jalaväpataljoni, või brigaadi, alalises valmiduses, vs tankikompanii?
Kui nyyd 50 meest oli aprox 250000 palgafond, siis ytleme et 500 meest on 2,5 milj. Vahe on 2,25 milj aastas. 10 aasta peale saame et vahe on 22,5 miljonit tankide kasuks. Kuipalju on jalaväpatis tehnikat vs tankikompanii? No on vahe olemas.

Vöiks teha eri teema, kus alapunt analyysist oleks yks postitus ja kirjutsks need asjad seal põhjalikult lahti.

[Kapten Trumm]

On olemas mõiste nagu tankidessant, kasutatud on nii idas kui läänes.
Viimane foto rakendusest:


Ühesõnaga, see paljaste tankide kiirreageerimisvõimekus on lihtne likvideerida.
Juba see kamp seal tanki peal muudab asja niipalju, et kahtlases kohas ronib maha ja läheb kontrollib maastikku, et tankid lihtsalt kuskile pihkva meeste pandud miiniväljale ei satu.
Olen fotodel näinud jaotust, et 1 jalaväejagu - 1 tank.

[Fordtransit]

Toetudes kyynarnukiga kirkjutuslauale, mitte syvaanalyysile, ilma igasuguse reaalse alusetta, prooviks asja läbi närida selliselt suunalt:

1. Esmane julgeoleku probleem meie jaoks on geopoliitiline asukoht. Mõttestatud vastupanu osutamiseks ja riikliku terviklikuse säilitamiseks on ainuke variant ajateenistusel pöhinev laiapõhjalise mob reserviga ja suure maaväkontingendiga kaitsevägi.

2. Mobilisatsioonille põhineva kaitseväe suurim oht oli on ja jääb varjatud kutusrynnak eesmärgiga vahetada välja seaduslikult valitud institutsioonid marionettreziimiga.

2. Laiapöhjaline ja aktiivne Kaitseliit tagab juba täna reaalse valmiduse esmaseks vastupanuks, muutes igasuguse välkrünnaku ilma mastaapse maavägede toetuseta küsitava edukusega ettevõtmiseks.

3. Pöhiliseks puuduseks võib lugeda Kaitseliidu esmaste reageerivate yksuste mobiilsust ja tulejõudu, peatamaks mastaapne maismaad pidi toimuv sissetung kas eraldi või koos erivägede kasutusega.

4. Cv90 ja javelinide hange töstab märkimisväärselt esimese brigaadi yksuste tulejõudu ja manöövrivõimet, kuid brigaadi yksuste toetumisel mobiliseeritaval koosseisul vähendab see nende reageerimise kiirust.

5. Käesoleval hetkel saab lugeda seega ohtlikuimaks ajapweioodi, millal esimene brigaad ei ole veel saavutanud täielikku valmidust ja äkkrynnaku korral on sissetungivale vastasele vastupanu osutamas Kaitseliidu malevad ja kodus viibiv Scouts.

6. Klassikaliselt kaitstelahingutega ylekaaluka vastase vastu loovutatakse territooriumi aja vastu, kuni on loodud eeldused murdepunkti saavutamiseks ja vastase väljatõrjumiseks riigi territooriumilt. Kriitiliseks võimekuseks võib seejuures pidada vastase mobiilsuse eelise elimineerimist.

7. Seega võib esmast sõjalist kaitset tagava yksuse kriitilisteks kriteeriumiteks pidada enne brigaadi põhikontingendi täielikku lahingvõime saavutamist, jägnevaid osategureid:
a. Väike või täielik sõltuvuse puudumine mobilisatsioonist, pysiv lahinguvalmidus ja lahingvõimekus väheste tehniliste vahendite ja isikkoosseisuga
b. Mobiilsus reageerimaks kogu riigi territooriumil, va saared.
c. Piisav tulejõud ja lahinguline kestvus peatamaks kohtumislahingus vastasega vähemalt esimese laine pataljonid. Peaeesmärgid: lyyes rivist välja tehnika, võtta ära eelduseks riigi territooriumi kiireks hõivamiseks sygavuses, luues eeldused eduks Kaitseliidu kohalikele malevatele, kaitsta territoorium millel firmeeritakse esimene brigaad.

8. Arvestades asjaoluga, et vastase õhutõrje ulatub saarte taha lähtealuselt ja isegi täieliku ylekaalu saavutamine merel ei mõjuta otseselt Haanja kõrgustike koridori, peab antud ylesnde lahendama määväe kontingendiga.

9. Klassikaliselt loetakse maavägedes suurimat tulejõudu, mobiilsust ja kaitset omavaks komponendiks tanke. Kiirusega kuni 60 kmh liikuv tankiryhm , kompanii suudab reageerida kesk- eestist igasse riigi nurka umbes 4 tunni jooksul, omsb piisavat otsesihtimis tulejõudu peatamaks vastane kohtamislahingus kitsaskohtadel ja omab piisavat soomuse kaitset lahingulise kestvuse säilitamiseks.

10. Tankikompanii eelarve on.. jätkan lauarvutil. Räägikd need asjad läbi või ootame ersldi teemat?

[Kapten Trumm]

c. Piisav tulejõud ja lahinguline kestvus peatamaks kohtumislahingus vastasega vähemalt esimese laine pataljonid

Kas meil on piisavalt ressursse (inimesi, laskemoona, tulejõudu), et pidada taolist apokalüptilist kohtumislahingut? Et kui see ebaõnnestub või pole vastase põhipingutus seal, mis siis saab....?
Soomlased olid ennevanasti edukad venelase vastu sedasi, et ei üritanudki põhipingutust teha kolonni pea peatamiseks, vaid lõikasid selle teid mööda välja veninud vastase tiivalt (teeäärsest metsast) juppideks ja tegelesid nende juppidega ükshaaval. Võibolla kinnitab seda loogikat ka asjaolu, et soomlast mehhaniseeritud lahingugrupid asuvad piirist kaugel-kaugel? Seevastu jäägri- ja jalaväeosad on päris piiri ääres.

Minuarust on meie parim tankilahing see, kui meie ja vastase tankid ei kohtugi (meie tankid kohtuvad vastase supiköökide ja staapidega) ning esisoomuse paksuse ja kahuri soomustläbistavuse asemel tuleb KA mõelda asjadele läbivus, mobiilsus, kiirus, kättesaadavus, luure jne. Vastase tankid aga kohtuvad iga natukese aja tagant meie tankitõrjerelvadega.

[Fordtransit]

Pöhikysimus on millal. Kas me saame järgnevad 10 aasta istuda pioneerid masinatega kövakattega teede lõhkumiseks, metsa all ja pataljon jalaväge valmiduses igas suunas? Kui ivangorodist või phkvast masinad eesti poole pööravad on ettehoiatusaeg 30 min , edit: see on metallroomikute lögin asfaldil, mis kostub piiripunkti ja sõiduaeg Tartu või Rakverre on mõned tunnid. Geograafia on geograafia.

[Lemet]

Isand Fordtransit läheb selle 30-minutilise ettehoiatusajaga vääääga libedale jääle, siinsed korüfeed on juba aastaid kui rauda raiunud, et midagi sellist on võimatu ja et me saame kõigest piisava ajavaruga (noh, nii paar kuud kuni aasta vähemalt )teada, et atra sättida

[Fordtransit]

Olen nöus, olen libedal jääl.
See on köige hullem variant igale vöimalikule riigikaitse mudelile. Ootamatus on vördeline 5 kordse ylekaaluga tulejöus.

Samas, oleks keegi pakkunud aastal 2012 et piirilit röövitakse kaitsepoliteinik, algab söda Ukraina ja Venemaa vahel, öhupiiri rikkumised, rootsi merevägi kammib skvääre läbi nagu segane, vene siseriikklik propaganda töötab nagu hullumaja puhvet.

Klassikaliselt loetakse relva konflikti tekkes kolm etappi:
1. Esimene etapp on rahvusvaheliste pingete kasv, diplomaatiline kisa, avaldused, see ei ole iial peatunud vene suunalt.
2. Teine etapp on pingete kasv, piiriintsidendid, piiratud ulatusega söjategevus ja tulevahetused. Intsident oli, hea et rohkem pole olnud.
3. Kolmas etapp on laiaulatuslik söjaline konflikt.

Ajaloos on mitmeid kordi piiriintsidendid taandunud tagasi lihtsalt pingeliseks seisuks, parim näide on vast Korea poolsaar, India Pakistani piir, Vene Hiina piir, näiteid jagub.

Aga kui libedast jääst rääkida, tänapäeva maailmas konteinerveod on massilised, liiguvad tuhandeid merekonteinerid, oletame et kolm merekonteinerit kuskil Tallinna salaviina ymberlaadimislaos ootavad, et Shengeni ruumist siseneb 300 isikut. Mitte Vene poolt, kus liiklejatel peetakse silm peal, vaid just nimelt Shengeni suunalt saabub 300 isikut, avavad viinalaos konteineri ja sellisel juhul on ettehoiatusaeg null.

Kui nyyd veel libedamale jääle minna, siis 1953 aastal väljaantuyd eestikeelses söjalise algöpetuse öpikus on pilt, kuidas rongitäis tanke ära peidetakse. Laotakse saematerjal ymber ja kogu lugu. Ma ei usu et venemaal pole yhtegi pealelaadimisjaama, mis oleks katuse all ehk siis sateliittide eest peidus.

[Kapten Trumm]

Aga kui libedast jääst rääkida, tänapäeva maailmas konteinerveod on massilised, liiguvad tuhandeid merekonteinerid, oletame et kolm merekonteinerit kuskil Tallinna salaviina ymberlaadimislaos ootavad, et Shengeni ruumist siseneb 300 isikut. Mitte Vene poolt, kus liiklejatel peetakse silm peal, vaid just nimelt Shengeni suunalt saabub 300 isikut, avavad viinalaos konteineri ja sellisel juhul on ettehoiatusaeg null.

Lisaks võib sulle mõnda sadamasse tulla konteinerlaev (või muidu kaubalaev), kust vajub terve pataljon maha.
Täiesti seoseta venelaste väidetava null-amfiibvõimekusega, lihtsalt maaväe pataljon istub õhtul Ust-Lugas tsiviil-laevale (meenutame tsiviillaeva sekeldusi viimases Rootsi allveelaeva loos) ja päiksetõusul maabub Loksal, Kundas, Sillamäel (kasutage fantaasiat). Eelhoiatus max tund aega (niikaua kui kaubalaev tossutab 12-miili kaugusel rannikust asuvast piirist sadamasse).

[Lemet]

Isand Fordtransit võib kuskilt aasta-poolteise tagustest postitustest minu poolt vaata et üks ühele kirjeldusega postituse ja reaktsioonid sellele leida. Süüdistati vaata et riigireetmises... Ja väideti, et olla võimatu. Enamuses põhjendusega, et olla võimatu. Nii et ettevaatust, riigireetmine või kergemal juhul süüdistus vingumises ja oma riigi halvustamises paistab...

[Fordtransit]

Tasuta reis siberisse mulle siis kirjas? Ou jee saab koos perega jahh Täitsa tasuta

[Veiko Palm]

teen ettepaneku ümber kolida eraldi teemasse - võimearendus tankide näitel. Igal juhul läheb vestlus kahtlemata õiges suunas, aga jätkame seal ...

Oleksin tänulik, kui moderaator Borja oma äranägemise järgi viimased postitused sinna ka liigutaks.

[Kapten Trumm]

Ei tahtnud võimearenduse teemat edasi solkida, et paar asja, mis eespool kirjutatust jäi hinge kriipima.
Teen lühidalt.
1. nende Poola või mis iganes õppe- demo vms tankide äratoomisest või mitteäratoomisest ei jäänuks me ei rikkamaks ega vaesemaks (rahaliselt). Kõik, mis oli tollal mingit lahingulist väärtust omav (alates T-72M Ida-Euroopast) oli juba mingite hinnalipikutega (st tulnuks osta). Esitada asja nii, nagu oleks nt Soome haubitsad jäänud seepärast seisma, on pooltõde. Minuarust hinnalipik oli seal piisavalt soodne, et käeharjutamiseks võinuks need ära lohistada.
2. see konserveerimis- ja säilitamisproblemaatika (kiletamine, Leopardi pabertihendite kuivamine, hallitamine) on ületatav insenertehniline probleem. Saate aru, et 2000ndate keskpaigas olid täiesti vabalt saadaval taolised materjalid antud probleemi lahendamiseks ja need ei maksnud mingit imeraha. Näiteks 2000ndateks olid paljud autofirmad loobunud nendest ebakindlatest pabertihenditest ja asendanud selle anaeroobsete hermeetikutega. See, et sõjaväeinseneridega on/oli KV-s nagu parasjagu oli, on tegelikult kehva strateegilise planeerimise nõrkus (näiteks meie idanaaber koolitab taolisi kohe eri sõjaväeakadeemiates).
3. mingid spetsiifilised tükid, mida poest osta ei saa (vähemalt kui asi ei puuduta relvastust) on tänapäeval (ja oli ka 2000ndate alguses) CNC ajastul rohkem insener-tehnilise lahenduse ja CADi jooniste küsimus. Tihendid, kolvid, klapid, roomikulülid on CADi jooniste ja materjalide valiku teema (mida ka kinnitab taolise sõjaraua kasutus eraomandis), igasugu "seiklusparkides" pole vastavad vanad masinad teps mitte seisma jäänud, vaid oma funktsiooni säilitanud.
4. jutt, et vanade masinatega saadud kogemustega pole midagi moodsamate masinate juures peale hakata, on kah jama. Üldiselt käivad mutrid ikka samapidi lahti, 95% tööriistu on samasugused ja töövõtted kinni roostetanud poltide avamisel on ikka ühesugused nii 1960 või 1990 aasta tehnikal.

Mida aga maksab p3 toodud küsimuste lahendamisel 10a kogemus, pole vist ühelegi tehnikat näppinud inimesele mõtet pikemalt selgitada, selle asja "tuleviku tulu" on paremini kandev kael, mis võimaldab kindlasti osasid probleeme lahendada ilma tootjariigi tööstusele übersummasid maksmata.