Õppuse Siil reklaamvideod

Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Õppuse Siil reklaamvideod

Postitus Postitas Lemet »

Malevast (ja teistest tuntud filmidest),
Lihtsalt faktiline märkus- kuivõrd seda Malevat oma 14 000 vaatajaga isegi Eesti oludes saab tuntud või populaarseks filmiks pidada, näiteks "Detsembrikuumuse" vaatajate arv oli pealt 50 000 ja isegi "Seenelkäiku" vaatas märksa suurem arv inimesi- 34 500.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Õppuse Siil reklaamvideod

Postitus Postitas Kapten Trumm »

https://www.youtube.com/watch?v=_Hksc3JQjUs
https://www.youtube.com/watch?v=tIAj6bWC060

On kõik ära leiutatud, piisavalt mõjuv (minu arust) ja pidulik.
Peab siis mingit komejanti kasutama - oleks võinud parem võtta lõike juba "Mehed ei nuta" jne komejantidest.
Miks mitte "Inimesed sõdurisinelis"?
Ja Trumm räägib diletandi juttu segatuna demagoogiaga.
Demagoogiast peaksid sina küll oma moka maas pidama.
Demagoogiavõte on justnimelt teema kõrvale jätmine ja oponendi millekski tembeldamine.
Nimetatakse "argumentum ad hominem" - kus asjast rääkimise asemel hakatakse rääkima oponendi omadustest (loll, sinine, punane jne).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Õppuse Siil reklaamvideod

Postitus Postitas Fucs »

Jah. Eriti nr.2
Hea kaameratöö.
Sellist materjali oleks lausa lust kokku lõigata :wink:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Õppuse Siil reklaamvideod

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Viimast videot saadab siitpoolt heakskiitev aplaus 8)

Ütleks - et arvestades seniseid videoid - see viimane teeb juba soomlaste omale silmad ette. 8) 8)
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Takishi
Liige
Postitusi: 381
Liitunud: 05 Aug, 2005 22:08
Asukoht: siin-seal
Kontakt:

Re: Õppuse Siil reklaamvideod

Postitus Postitas Takishi »

Mulle see reklaamklipp läbi huumoriprisma ei meeldi. Niigi peetakse ajateenistust ja kaitseväge naljanumbriks.. Puudu on agressiivsetest videotest mis kajastaks reaalset relvastust saavutamas mingit efekti. Siil 2015 ei ole naljategemiskoht. Sitt reklaam mis mu hinnangul ei täida eesmärki. Kpt Trummi jutus on iva sees. Mehed tahavad relvi ja pauku teha. Küsi reservisti käest.
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Re: Õppuse Siil reklaamvideod

Postitus Postitas oleeg »

On küll head. Esteetiliselt nauditavad ja sisu pole ka kuidagi ülepingutatud.
Eksamil annaksin selliste tööde eest maksimumi, 12 punkti.


Igasugu viiksujad ja vääksujad võiksid interneeduse risustamise asemel tööd teha.

terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Õppuse Siil reklaamvideod

Postitus Postitas kaur3 »

Väga hea!
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Õppuse Siil reklaamvideod

Postitus Postitas Kilo Tango »

Takishi kirjutas:Mulle see reklaamklipp läbi huumoriprisma ei meeldi. Niigi peetakse ajateenistust ja kaitseväge naljanumbriks.. Puudu on agressiivsetest videotest mis kajastaks reaalset relvastust saavutamas mingit efekti. Siil 2015 ei ole naljategemiskoht. Sitt reklaam mis mu hinnangul ei täida eesmärki. Kpt Trummi jutus on iva sees. Mehed tahavad relvi ja pauku teha. Küsi reservisti käest.
Kõik peavad enda tegevusalasid ilgelt tõsisteks. Usu mind, sama mõtteviis oli kunagi ka Eesti reklaamitellijate hulgas levinud ärimaailmas - "Minu müüdavad Itaalia soolapulgad on ikkagi suurfirma tõsine toode - nendega nalja ei tehta."

Tegelikult on igas asjas oma huumor olemas. Ei maksa iseendasse liiga tõsiselt suhtuda.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Õppuse Siil reklaamvideod

Postitus Postitas Lemet »

Ühe okkaga pole siilil midagi peale hakata

Siili ja «Malevaga» seostub väga otseselt ka järgmise aasta mais toimuv Eesti kaitseväe suurõppus, sest nimeks on õppusel just nimelt «Siil» ning seda tutvustatakse avalikkusele muu hulgas ka mängufilmist pärit klippidega, mida on sõnumi asjakohastamiseks veidi muudetud.

Kuigi õppus on kõigile kutsutud reservväelastele kohustuslik, ei tähenda see, et «Siili» ei peaks reklaamima.

«Kui mõelda sotsiaalreklaamidele, siis on sealt hea paralleel tuua – turvavöökampaaniad. Tegelikult seadus kohustab inimest turvavööd kasutama, aga et inimestele seda meelde tuletada, on tehtud mitmeid kampaaniaid,» sõnab kapten Arvo Jõesalu kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast.

«Sama lugu on «Siiliga» – seadus näeb ette, et reservväelane on kohustatud osalema, aga meie soov on, et ta saaks aru, kui oluline see on, et ta tahaks osaleda,» võrdleb ta.

Jõesalu ja nooremleitnant Taavi Karotamm on kaitseväest need kaks inimest, kes on «Siili» reklaamikampaania taga.

«Kõik sellest alates, mida peaks tegema, milline sõnum peaks sel olema, milline teostus, kus avaldada, kellele see on mõeldud, on meie peas sündinud ning tehnilise teostuse teeb staabi- ja sidepataljoni teavituskeskus,» räägib Jõesalu.

Nii ongi nad välja mõelnud hüüdlause, plakatite ja filmiklippide sisu ning ka mõte «Malevat» «Siili» raames ära kasutada tuli neil kahel.

«Kaitsevägi on ja jääb konservatiivseks organisatsiooniks ning ka meie kuvand ja igapäevategevus on konservatiivne, traditsioonid on olulised. «Malev» osutus valituks ka seetõttu, et see on tavapärasest teistsugune,» ütleb Jõesalu. Ta lisab, et riigikaitse on tõsine asi ja sellega nalja ei tehta, kuid just selle tõsisust aitab väike huumor ehk paremini mõista.

Karotamm lisab, et «Maleva» puhul on oluline teinegi aspekt peale naljakuse. «Filmis hakkas kaitsetegevus pihta seetõttu, et ühel peategelasel Urul oli visioon ja tahe oma maad kaitsta,» räägib ta.

«See näitab, et suured asjad saavad alguse väikesest - kogu kaitse algab ühest inimesest, igaühest endast,» selgitab Karotamm. «Samamoodi on reservväelaste puhul – kui igaüks mõtleb, et tema ongi see üks, kellest kõik alguse saab, siis me saamegi lõpuks ühe suure siili kokku.»

Lisaks «Malevale» reklaamitakse «Siili» kinos linastuvate klippidega. «Kui «Malev» on vähem traditsiooniline valik, siis kinodesse tulevad traditsioonilisemad, mitte päris ülevoolav või suurtel tunnetel mängiv asi, aga ikkagi midagi sinnapoole,» sõnab Jõesalu.

Jõesalu ja Karotamme sõnul hakatakse kinos näitama kaht klippi, mis rõhutavad õppekogunemise personaalsemat poolt – riigikaitsesse panustamise kõrval annab see osalistele võimaluse tavaelust vaheldust kogeda.

«Õppekogunemine rebib argipingest välja, sest sinna tulles saab midagi huvitavat teha,» kirjeldab Karotamm ühe klipi keskset ideed. «Klipi detailidesse me hetkel väga ei laskuks, aga muuhulgas saab ühes klippidest näha ilusat lahingustseeni.»

Kui üks klipp kajastab argielus pigem rahulikku ja igavat elu elavaid tegelasi, siis teine räägib neist, kelle igapäevaelu on juba küllalt tormiline. Seal näidatakse, et «Siil» pakub võimaluse hinge tõmmata. «Aga just hinge tõmmata, argipingest välja rebida. Puhkuseks ei saa seda aga kindlasti nimetada,» rõhutab Karotamm.

Jõesalu sõnul on loo visuaalne pool selline, et näidatakse erinevate eluvaldkondade inimesi, näiteks tüpaaži, kes ilmselgelt viibib avatud kontori õhkkonnas, kus telefonid pidevalt helisevad ja mingil hetkel tekib tunne, et tahaks sealt välja pääseda.

«Me näitame, et tavaelus oled ümbritsetud mürast ja kogu aeg on kiire, aga õppekogunemine on koht, mis viib sind sellest välja. Kuuled linnulaulu, mitte telefonid ei helise kogu aeg,» ütleb ta.

«Kui inimene on iga päev tööga hõivatud, on palju stressi ja ringijooksmist. Õppekogunemisel on aga teismoodi ringijooksmist,» lisab ta. Väga täpselt ei taha ei Jõesalu ega Karotamm filmiklippe kirjeldada, sest need hakkavad kinodes jooksma novembris.

Kohad, kus kampaaniat tehakse, pole juhuslikud, sest reklaamid nii kaubanduskeskuste ekraanidel kui ka kinos rõhutavad, et ilma vaba riigita poleks olemas ka sellist valikuvabadust, mis eestlastel praegu on.

Nii näiteks pannakse «Siili» reklaamimiseks Tallinna lennujaama äralendude koridori – kohta, kus tavaliselt seisavad peened sõiduautod – üles ehtne militaarmaastur. «Me üritame inimestele selgeks teha, et kõik need hüved, mida me praegu naudime, ei ole iseenesestmõistevad. Hüved on ainult need, mida me saame ainult vabas riigis nautida,» ütleb Karotamm.

Jõesalu ütleb, et riigikaitsevajadus võib inimestele tunduda kauge ja abstraktne. «Õnneks ei ole me pidanud seda tõestama. Õnneks me elame rahuaegses Eestis. Kuid me kipume unustama, et meie heidutusvõime on väga oluline. Meie oleme tegelikult nagu siil – sõbralikud, kuid kui keegi tuleb torkima, ajame okkad püsti,» sõnab ta.

Karotamme ja Jõesalu kampaania soovibki keskenduda sellele, et paljud vabadused tagab see, et meil on vaba riik, riigi vabaduse tagab aga riigikaitse, mis Eesti puhul toetub reservväelastele.

«Kui tuua hästi lihtsaid näiteid, siis okupatsiooniaega mäletavad inimesed teavad, kuidas oli importkaupadega banaanidest teksapüksteni. Banaani Eestis ei kasva ja et me saaks seda sisse tuua, peamegi vabal maal elama,» selgitab Jõesalu.

Nii võibki kaubanduskeskuste ekraanidel varsti näha reklaami noormehest ja neiust, ühel jalas põlve kohal olevate taskutega teksapüksid ja teisel pleegitatud teksariidest miniseelik. Pealmine kiri teatab «Importkaupa on võimalik nautida vaid vabal maal» ning alumine lisab: «Reservväelased on selle vabaduse alustala».

Lisaks on juures «Siili» logo ja hüüdlause «Iga okas loeb». Reklaamile on lisatud ka QR-kood, mis viib otse «Siili» õppuse Facebooki lehele – just viimase loomisega saigi Karotamme ja Jõesalu teavituskampaania avapaugu.

Teisel plakatil on noor kahe lapsega perekond ning vanematel on käes paberist poekotid, mis on täis laotud välismaist puu- ja juurvilja. Kiri ülal tuletab meelde, et ainult vabal maal saab nautida rikkalikku kaubavalikut.

Et Jõesalu ja Karotamme sõnul pole kampaania suunatud vaid reservväelastele, vaid ka nende lähedastele, on plakatitel välja toodud seegi, et nii perekond, sõbrad, õppejõud kui ka tööandjad saavad üritusse panustada omapoolse reservväelast toetava suhtumisega.

Kolmas reklaam pakub samastumisvõimet tõenäoliselt eelkõige reservväelase tüdruksõbrale, sest just selline prototüüp seal peakangelaseks ongi. Fotol näeme kaunist blondi neidist, kes demonstreerib nutitelefonist laigulises riietuses noormehe pilti. Juures seisab kiri «Minu turvalisuse tagab minu reservväelane».

«Me tahame saavutada selle, et nii tööandja kui ka pereliikmed suhtuksid õppekogunemisel osalemisesse kui ühte loomulikku osasse, mida tuleb teha. Õppekogunemise ajal on inimene küll eemal oma tavapärasest elust, aga aastas on 52 nädalat ja kaks nädalat sellest võib panustada riigikaitsesse,» kommenteerib kampaania sisu Jõesalu.

Ta lisab, et suhtumine «Siilile» mineku kohta võiks olla sama loomulik kui näiteks lapsehoolduspuhkusele minek. Kui naine teatab, et ta läheb lapsehoolduspuhkusele, siis vaevalt selline soov kedagi üllatab.

«Siili» õppuse hüüdlause «Iga okas loeb» mõtlesid välja Karotamm ja Jõesalu üheskoos, teiste variantide hulgas oli ka näiteks «Okkad püsti» või «Okkad teravaks», kuid «Iga okas loeb» leidis neist suurima poolehoiu.

Miks siili ja okaste idee neile südamelähedane on, selgitab Karotamm. «See kisub küll väga teoreetiliseks, aga siilil on kogu kaitse ühtne, kõik okkad panustavad omamoodi. Tal töötavad kõik okkad korralikult koos, ja samamoodi peaks kogu Eesti koos töötama,» sõnab ta.

«Ühe okkaga ei ole siilil mitte midagi peale hakata ja ka ühe reservväelasega on väga raske riiki kaitsta. Oluline on ikka see, kui kõik reservväelased on kokku tulnud – siis on see okkavaip koos,» lisab Jõesalu.

http://riigikaitse.postimees.ee/2975553 ... ale-hakata
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Õppuse Siil reklaamvideod

Postitus Postitas hummel »

Mulle pakuvad need videod ning nende jagamine pisut nalja, aga tunnistan ausalt, et ei ole plaaninud nende vaatamisele oma ajakest raisata. Ühte lõiku vist natuke nägin, kuna FB-s hakkas automaatselt jooksma. Idee poolest on mul üsna ükskõik, mida seal näidatakse, aga ootan huviga, mis nimetet üritusel reaalses elus toimuma hakkab.

PR-i tegemisest võib aru saada, sest reservväelaste tüüpiline vilets osalusprotsent võiks püha ürituse, mille nimel kaitseväes juba aasta-paar kurja vaeva nähakse, kergelt kogu ühiskonna silmis farsiks muuta. Kui inimesi ikka ei tule, ei tule ju midagi. Kui aga sinna tulebki niipalju rahvast kohale, et kõik ametikohad täis panna, on vaja selle inimhordiga ka korralikult tegelema hakata ja see saab olema kaitseväele juba oluliselt kõvem pähkel, kui klipikeste valmistamine. Põhjuseid on mitmeid.

Esiteks kaitseväe ohvitseridel puudub varasem kogemus nii suure üksuse formeerimisel ja tegevuse korraldamisel. Paberil on asi ilmselt ilus, kuid mis reaalselt saab, saab alles näha. Seni on korraldatud (reservistide arvates tavaliselt üsna ligadi-logadi planeeringutega) vaid pataljoni-RÕK-e. Pole välistatud, et kõiks suudetakse isegi formeerida ja toimima panna, kuid tõenäosusteooria alusel teeks panuseid pigem vastupidi.

Teiseks. Kaitseväes, kus tegelikult aastaid pole olnud ühtegi RA JVP, puudub pataljoni taseme juhtimise ja organiseerimise kogemus. Kevadtormid, kus 1 JVP kõrgema juhtkonna näpunäitamiste saatel õppuse lõpuks suure surmaga kokku töötatakse, ei lähe arvesse. Puudub ka struktuuri ja varustuse järjepidev ning adekvaatne analüüs - kas see üldse on jätkusuutlik? Probleem on, et by the book formeeritavad JVP-d ei saa enam rippuda de facto konkreetse admin-linnaku küljes (kust saab vaikselt midagi ära lappida), vaid peavad üsna iseseisvalt hakkama saama nii koondumisalal elades, kui operatsioonil sõdides. Ja tagatipuks - kuna neid JVP-sid on tehtud üle KV hajutatuna, ei kujuta keegi ette, mis statistiline seltskond reaalselt kuskile personaliprogrammi alusel formeeritavasse üksusse kokku on sattunud. Teine lugu on erialaväeosadega, kus oma reserviste (eriti reservallohvitsere-ohvitsere, kellest sõltub väga palju!) käsitletakse sageli nimeliselt, mitte vaid statistiliselt. Sünergia loeb palju.

Kolmandaks on seoses enneolematu trummilöömisega antud õppus väga suure tähelepanu all nii ühiskonna, kui osalejate poolt. Et seal toimunust pärast meedia mõnegi nädala kihab, on juba ette garanteeritud. Eelmine kord, kui Kevadtormile üks JVP reservist välja kutsuti, materdati pärast kaitseväge (et bardakk) omajagu. Seekord lähevad inimesed (alates lihttöölisest kui ajakirjanikeni, poliitikuteni ja prominentideni) pühale üritusele ikka eriti üles köetud ootustega ja kui asi on nagu tavaliselt, siis oi seda seakisa, mis pärast tuleb. Sedakorda ei õnnestu vist ka juhtkonnal kinni mätsida ega välja vabandada.

Kokkuvõttes on propaganda kindlasti tore (huvitav, palju see maksma läheb ja kas selle eest annaks tõsta KV teenistuse kvaliteeti), aga ees ootav karm reaalsus ei lase minul neid asju väga tõsiselt võtta.
P.S. Arvestades, missugune vaev ja aeg kulub ainuüksi antud brigaadi ürituse ettevalmistamisele kaitseväes (reklaamitava kontsepti järgi peaks olema ju vile ja reservkoondis valmis), siis tänase seisuga minul isiklikult küll väga suurt usku arvuka reservväe operatiivse formeerimise ja rakendamise võimekusse ei ole tekkinud. Aga vähemalt saab lõpuks asjad enam vähem paika ja tulemuse nähtud. Ja vb kutsub see esile ka ammu vajalikke muudatusi organisatsioonis/personalis. 8)
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Õppuse Siil reklaamvideod

Postitus Postitas Martin Herem »

Ei maksa nii umbisikuliselt Hummel. Näitame ikka konkreetsete inimeste peale sõrmega.
Kui maikuus midagi kehvasti läheb on selles süüdi ... Hummel ja Herem. Teised KV-lased muidugi ka.
Näiteks:
Mida me oleme teinud, et reservväelased tuleksid kohale oma üksustesse? Kas meil on nendega mingit kontakti olnud viimaste aastate jooksul? Näiteks jao või rühmaülemate mõnepäevaste RÕKide näol?
Kas me oleme ajateenijatele õpetanud, mida teha formeerimisel? Mis on nende ülesanne alates kogunemispunktist, lõpetades allüksuse koondumisala ja väljaõppega.
Kas me oleme jao- ja rühmaülemaid kasvatanud (korraldanud kasvamist) nii, et nad tunneksid end ülematena ja vastutavatena?
Kas me ise Hummel oleme aru saanud, mis on õppuste eesmärk ühe või teise üksuse puhul ja kas me tegutseme just selles suunas?
Kas me selgitame seda ka reservväelastele, et neil ei oleks valesid ootusi?
Üks nendest reservväelastest, kes 2012 ajakirjanduses õppust negatiivselt kommenteeris, oli nõus kõige peamise probleemiga - MEIE ei ole reservväelasi kasvatanud. Õpetanud oleme küll. Aga vastutust ja kohustust, õigust sealhulgas, MEIE neis arendanud eriti ei ole.
Aga ma olen näinud suurepäraseid tulemusi TT, ÕT, STV(!) üksuste reservväelaste juures. Seda küll mitte niivõrd ajateenistuse tulemusel, kui RÕKide käigus kujundatud "kasvatustöö" tulemusel. Muuseas enamus KT 2012 osalenud KRK staabikompaniist olid reservväelased. Üks põhjus, miks siin foorumiski tegutsevad VG/SOF mehed KRK Põhi JuPule pihta ei saanud, oli just nende teene. See "viletsalt varustatud, kehvasti komplekteeritud, puuduliku väljaõppega jne" allüksus, suutis hüpata 1x24h ja nii 7 päeva. Ja mitu päeva nad enne seda väljaõpet said? Vist kaks päeva. Muuseas nende hulgas oli ajateenijaid aastatest 1998 - 2008.
Aga paari asjaga ei ole ma üldse nõus.
Kaitseväes, kus tegelikult aastaid pole olnud ühtegi RA JVP, puudub pataljoni taseme juhtimise ja organiseerimise kogemus. Kevadtormid, kus 1 JVP kõrgema juhtkonna näpunäitamiste saatel õppuse lõpuks suure surmaga kokku töötatakse, ei lähe arvesse.
- mille põhjal sa siis hindad neid pataljoni ülemaid? Puhtalt teoreetilise arutluse põhjal? Või oled ühe SA pataljoni ülema teenistust analüüsinud, sünteesinud ja hinnanud? Paraku me mõõdame erinevate vahenditega ja erinevaid asju.
Puudub ka struktuuri ja varustuse järjepidev ning adekvaatne analüüs - kas see üldse on jätkusuutlik?
- lihtne on öelda, et puudub järjepidev ja adekvaatne ... mis selleks siis oleks? Alustaks käesoleva varustuse elementaarse haldamise ja arvestamisega ... ja kompanii tasemel on selles üsna suur roll.
Kuid tõepoolest, maksku mis maksab, SIILile on vaja maksimaalset osavõttu, sest siis me näeme, mida me suudame ja ... mis on meil puhta .....s. Kahjuks ei ole seda teoreetiliste arutlustega võimalik selgitada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Õppuse Siil reklaamvideod

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kotkad

Probleem pole selles, kas Siilil läheb muidagi nihu või mitte (kindlasti läheb, ikkagi esimene kord taoliselt), vaid selles, MIKS Siili mastaabiga üritus toimub alles 2015. aastal, mil:
a) Kevadtormi maastabis (4-5 tuhat meest) üritused on käinud üle 10 aasta, seega ei saa ajada juttu, et "pole üksusi, pole mehi jne".
b) julgeolekuolukord Euroopas on kärsanud pea aastapäevad ja Siil EI OLE UKR kriisist kuidagi tingitud.

Siil 2015 tekkivad probleemid pidanuks olema läbi elatud juba 2005-2008, mitte 2015.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Õppuse Siil reklaamvideod

Postitus Postitas hummel »

Mõned vastused.
Mida me oleme teinud, et reservväelased tuleksid kohale oma üksustesse? Kas meil on nendega mingit kontakti olnud viimaste aastate jooksul? Näiteks jao või rühmaülemate mõnepäevaste RÕKide näol?
Meie oma relvaliigis oleme tegelenud sellega, sest meie reservistid on koos välja õppinud punt. Aga iseasi, kas ja kuidas seda mujal on suudetud.
Kas me oleme jao- ja rühmaülemaid kasvatanud (korraldanud kasvamist) nii, et nad tunneksid end ülematena ja vastutavatena?
Ajateenijatega on saanud tegeleda palju ja julgen väita, et ajateenija-juhi initsiatiiv ja soov vastutada tulenevad peamiselt motivatsioonist. Kuigipalju ka kasvatusest. Loomulikult isikuomadustest. Viimasega pole aga kiita, sest juhtideks oleme sunnitud valima neid, kes autojuhtidest üle jäävad. Diferentseeritud ajateenistusega kannab riigikaitse samapalju sõjalist ja ainelist kahju, kui põhikutse 3 kuud lühema teenistusega võidab.
Kas me ise Hummel oleme aru saanud, mis on õppuste eesmärk ühe või teise üksuse puhul ja kas me tegutseme just selles suunas? Kas me selgitame seda ka reservväelastele, et neil ei oleks valesid ootusi?
Arvan, et mõistan, mis õppuse eesmärk on... Aga arvan, et lihtne reservist selliste asjade peale detailselt ei mõtle. Tema jaoks on olulisim, et õppus sujuks igas mõttes hästi. Küllap ta mäletab, miks aega teenis.
Aga ma olen näinud suurepäraseid tulemusi TT, ÕT, STV(!) üksuste reservväelaste juures. Seda küll mitte niivõrd ajateenistuse tulemusel, kui RÕKide käigus kujundatud "kasvatustöö" tulemusel.
Minu seisukoht on, et nädalaga 25-30 a inimest ümber ei kasvata. Põhitöö kasvatuse, sünergia, väljaõppe ja drilli alal tuleb teha ära ajateenistuse ajal. Lt relvaliikide eeliseks on allüksuste paiknemine ühes linnakus ja sellest tulenevalt head võimalused eelnimetatud tegemisteks. Samuti on oluline osa RÕK-ide ladusal korraldusel ja projektipõhisuse asemel vastava süsteemi juurdumisel. Samas ei oleks üldse nii kindel, et sama toimib JVP-de puhul. Sinna kraabitakse allüksusteks kokku igasugu seltskonda nii reservistide, kui tegevväelaste, kui instruktorite mõistes. Jne.
- mille põhjal sa siis hindad neid pataljoni ülemaid? Puhtalt teoreetilise arutluse põhjal? Või oled ühe SA pataljoni ülema teenistust analüüsinud, sünteesinud ja hinnanud? Paraku me mõõdame erinevate vahenditega ja erinevaid asju.
Kirjutasin pataljoni taseme juhtimisest ja organiseerimisest, mitte pataljoniülematest. Pataljoniülem isiklikult on kindlasti selle juures oluline persoon, kuid teda peavad juhtimisel ka toetama pädevad ning kogenud inimesed. JVP koostoimimise ja juhtimise pädevus (õigemini selle puudumine) kaitseväes on mul "hammaste vahel" olnud juba aastaid ja olen sellest üritanud võimalusel diskuteerida ning arvamust küsida mitmetelt kauem teeninud ja võrdlemisi tuntud ohvitseridelt. Algul on kiputud ajama üldist kaitseväelist mantrat, aga mõned on peagi tunnistanud, et põhimõtteliselt on mul jah kahjuks õigus. Nimesid-ameteid ei maini.


Mis produtseeritavasse videomaterjali puutub, siis huvitav miks pole üllitatud uhkeid videoid esmalt sellest, et üks normaalne noormees peaks pürgima kõigepealt ajateenistusse?
Kas on olemas kompaktne näidis-PR/õppe-video, missugune näeb päris elus välja üks ajateenistustsükkel maaväes või ... üks RÕK?
Meil käib siiski elu projekti-, mitte süsteemipõhiselt: praegu on vaja kuidagi ära teha Siil.
Mida lähemale riigikaitse igapäevast tegevust korraldades jõuame aga süsteemipõhisusele ja mida vähem on tegevus korraldatud projektipõhiselt, seda paremaks muutub meie riigikaitse tervikuna ;)

Mul on selline tunne, et meie ajateenistuse keskmine (ehk on nii häid, kui halbu) kvaliteet (teenistuskorraldus, vahendid, õppeprotsess) on kahjuks üsna vilets ja sellest tulenevalt on ka KV RÕK-ide keskmine osalus olnud üsna vilets. Mida üriatatakse nüüd PR-videotega kergitada, lootuses, et reservist on ajateenistuse elamused unustanud. :)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist