www.militaar.net

Poolakad on samuti.

Isegi paarisaja eurosed odavdroonid võivad lennata kuni 7 km. Link kuna olen hobi korras ka ise veidi meisterdanud droonidega siis umbes 3000 - 4000 tuhande eest annab ilusti kokku panna vaatlusdrooni mis lendab 5km kõrgusel ja näeb ka tehnikat. Peamine probleem tulebki obtika hind, et nii kõrgelt midagi näeks.

Neid Mistraliga ei taba ja kui ka tabaks, siis see poleks väga mõistlik.

Seega 23 mm jääb ikkagi väheks veidi.

Eks neid välja peilimiseks vaja signaaliluuret ning abiks tuleb ka korralik enda teleskoop, millel juures tarkvara, et leiaks liikuvad asjad.

Tekitas imestust vastus, et droonide vastu aitaks ZU-23 või isegi 12.7mm.

Kuni tänaseni võis neid relvi kopterite vastu kasutada aga nüüd tuleb relvastatud droon ja muudab relvad kasutuks?

Põhimõtteline erinevus objektide suuruses juba ei ole? Ründe faasis ju enesetapu drooni osas on signatuur ju täiesti olematu võrreldes mi-24-ga nt.
Proovige järgi Rutjal ehk, kihutage drooniga Browningu suunas otse peale

Ma loodan, et neid samu relvi vähemalt Bayraktar TB2 tüüpi drooni vastu Te effektiivseks ei pea...

Minu teada ei ole "need ohtlikud UAVd" eriti palju väiksemad sihtmärkidest mida me laskmistel alla laseme.
Lennukitest ja kopteritest rääkisin ma kui relvastatud ja kiiresti lendavates "sihtmärkidest".

Mis puudutab aga 12,7mm või 23mm ÕT vahendi riski saada Bayraktar TB2 sarnase vahendi poolt rünnatud, siis seda hindan ma alla 50%. Ehk on ikka tähtsamaid sihtmärke

..selge - iga üksikut KÕUd hakkavad õhust katma personaalne Sergei + nii paar tükki 12,7mm-seid ka

Igavesti kihvti KÕUde allüksuse struktuuri saab nii - sellise analooge mitteomava

Soomlased ja poolakad on oma Sergeisid juba ammu parendanud ja neil on ka radarjuhtimisega variandid olemas. Ega meie sellest ka ei pääse. Vaja on teha uuendus, mis automaatselt servode-stepperite abil torud täpselt õigesse kohta keerab. Radari osa maksab seal kõige rohkem, sest igal seadmel peaks ka oma lühikesemaa radar sihtimiseks olema. Saab Giraffelt näiteks ligikaudse asimuudi ja kauguse ning keerab siis ennast automaatselt õigesse suunda ja lülitab oma radari sihtimiseks ja ennetusnurga leidmiseks sisse.
Kuulipildujate jaoks tuleb ka muidugi samasugune alus teha, sest käsitsi ei pruugi jõuda reageerida, kui midagi üle puulatvade välja ilmub ja väikseid elektrimootoriga luuredroone millede tiiva siruulatus on meetri-kahe ringis sa lihtsalt ei näe, ega ka ei kuule kui nad on juba 100-200m kõrgusel. Samas juhivad need suurepäraselt suurtüki ja miinipilduja tuld.

No ma ei tea miks Borja sellist lapsikut jonni ajama peab.
Kui 12,7mm ja 23mm pole droonide vastu vahend, siis ei ole. Minu arvates on need meil täna parimad mis meil on.
Parandame radarite parki, arendame EWd, proovime veel ühtteist. Aga täna on meil see mis meil on.
Meil on ka hulk nn TT relvi, millega päris tanki vastu naljalt ei lähe ... aga kui vaja on, siis lähed. Ja tankist on ka nõrgemaid sihtmärke.
Minu arvates on droonidega sama.

Minu teada ei ole "need ohtlikud UAVd" eriti palju väiksemad sihtmärkidest mida me laskmistel alla laseme.
Lennukitest ja kopteritest rääkisin ma kui relvastatud ja kiiresti lendavates "sihtmärkidest".

Aga teeme sellise katse - järgmiste ÕT lahinglaskmiste ajal laseks selle sihtmärklennuki pihta nii, et seal pole seda soojusmajakat küljes (on ainult selle pisikese sisepõlemismootori soojus) - Mistral ja laseme nii, et Sergei puhul on sihtmärk 1,5 km ja Browningu puhul 1 km eemal. Mistraliga peaks olema min 2 km eemal.

On kohe hoobilt selge, mis on meie droonitõrje võime ja seda pole vaja hakata päris olukorras enda nahal avastama. Pakun praegu, et Mistrali puhul on tabamiskindlus 50/50 ja Sergei/Browningu puhul on jutt ainult häirivast tulest (nendel tingimustel, mis eespool) ja pihta nendega saada ei õnnestu.

Martin Herem kirjutas:Meil on ka hulk nn TT relvi, millega päris tanki vastu naljalt ei lähe ... aga kui vaja on, siis lähed. Ja tankist on ka nõrgemaid sihtmärke.
Minu arvates on droonidega sama.

Selline ÕT // TT võrdlus ei päde üldse.

Tankivastane võitlus toimubki palju piiratumas maismaa dimensioonis - kus pealekauba kinnise maastiku eelised mängivad tankide kui ründerelva kahjuks. Elik siis tankitõrjuja saab kujundada oma lahinguvälja.
Droonivastase võitluse õhudimensioon on aga võrratult laiem - kus ka ründaja šansid on oluliselt suuremad. Ning õhutõrjuja ei "kujunda" selles õhuavaruses samahea kui midagi.

Ka on EKV tankitõrje "lehvik" (loe: relvade ampluaa) juba päris hea - samas kui õhutõrje "lehvik" on meil täiesti puudulik.. näit kordades keffem Leedu omast.

Borja kirjutas:

Martin Herem kirjutas:Meil on ka hulk nn TT relvi, millega päris tanki vastu naljalt ei lähe ... aga kui vaja on, siis lähed. Ja tankist on ka nõrgemaid sihtmärke.
Minu arvates on droonidega sama.

Selline ÕT // TT võrdlus ei päde üldse.

Ma ka ei saanud sellest aru. Nn. TT-relvaga on lootust tankile vähemalt pihta saada.

Jätkame droonide küttimise arutelu siin.

Kriku kirjutas:

Selline ÕT // TT võrdlus ei päde üldse.

Ma ka ei saanud sellest aru. Nn. TT-relvaga on lootust tankile vähemalt pihta saada.

Jätkame droonide küttimise arutelu siin.

Ka tankide avastamine ja tankitõrjujate sihtmärgini juhatamine on kordades kergem ülesanne.

Tahaks ikka loota et Eestil on droonitõrjeks mõned ideed mis ulatuvad kaugemale praeguste sihikutega Browningu ja Sergei kasutusest ilma laiema avastamise suunamise ja tulejuhtimise süsteemita.

Olukord ikka oluliselt kehvem kui tankitõrje isegi M69 + GC ajastul.

Tankitõrje kontekstis oleks meie droonitõrje võrreldav mitte kusti ja M-69, vaid WWII ajastu tankitõrjegranaadiga.
See on siiski parem kui mitte midagi, aga põhiliselt tuleb meil siiski loota passiivsetele kaitsemeetmetele (nagu ka õhutõrjes on).
Varjumine, maskeerimine, eksitamine, hajutamine.

Ise küsimus on ka, kas meil olemasolevad Giraffe radarid suudavad neid pisidroone avastada (Reaperi suurust avastavad kindlalt), piiriks kipub olema maismaa lähedal tulev tiibrakett, mille efektiivne peegelduspind ei ületa 0,5 m2. Küsimus pole isegi mitte elektromagnetilises avastamises, vaid selles, et igasugu kribu-krabu puulatvade kohal võidakse arvuti poolt lugeda automaatselt häireks või linnuks ning välja filtreerida. Kõike sodi aga operaatorile pole mõttekas lasta, sest see muudaks süsteemi haavatavaks igasugu jama poolt. (Serbias F-117 alla tulistanud S-125 "hind" on selles, et see on lihtsalt segatav).

Aga selge ehk on, me peaks vast ÕT-s rohkem tähelepanu pöörama pisimärkide avastamisele ja tabamisele. Prognoosin seal üllatusi, võib selguda, et relv mis on tõhus Mi-24 vastu, ei pruugi olla tõhus Phantom IV drooni vastu. Elektrimootoritega pisematel droonidel on see soojussignatuur päris olematu.

Põhiprobleem saab olema ikkagi avastamine, eriti just madalal lendavate pisidroonide teemal. Nad on valmistatud üldiselt kehvasti peegeldavatest materjalidest (radar näeb pahasti) ja kui on tegemist multirootoriga (st horisontaalsete propelleritega), siis ei aita ka propelleri tiirlemine (mis enamasti peegeldab).

Prognoosin, et raadiojuhitavate hävitusdroonide (kasvõi ühekordselt rammimiseks mõeldud) on perspektiivikam kui kihutada nende pihta 200 tuhat eurot tükist maksvaid rakette. Teades seda, saadab vastane meile neid palju (sh hulgaliselt ohutuid libamärklaudu) ja peagi oleme rakettidest ilma. Tänapäeval on juba olemas ka mudelitele mõeldud turboreaktiivmootorid ja kiirused hakkavad lähenema helibarjäärile. Sellise eest ei põgene ka 250 kmh lendava Reaperiga kuskile.

Kas ei võiks droonitõrjeks kasutada EW vahendeid nagu eesrindlikule itiriigile kohane?

Taibukamad droonid suudavad ka ilma sideta pildistada ja tagasi pöörduda. EW seadme halb omadus, et ta karjub vist piisavalt kõvasti, et tema asukoht kindlaks määrata ja siis maaduvad sinna asukohta juba 120mm või 155mm laengud. Äkki EMP aitaks? Aga kui kaugelt see suudab varjestatud elektroonikat läbi kärsatada? Mistralidega droone küttida... Nujah, Trummi mainitud DJI Phantom IV maksab ca €1300, kui vastane avastab, et me neid õhutõrjerakettidega jahime, siis saadavad nad meile neid rõõmsalt hävitamiseks. Võib-olla õnnestu isegi mõni Sergei varjest enda asukohta reetma panna.

Kindlasti mitte EWd, tuleb ikka rammida need kaasaegsed ja targad C-UAS võimekusega 3D radarid on targad (suudavad drooni linnust eristada) u. 1 kmi kaugusele ja maksavad miljoneid.

Radarid ju ka kiirgavad nii, et väha aga ometi arvame, et neid on vaja? Võiksime ju ka siin targemad olla ja tarkade optiliste vahenditega õhuruumi jälgida.