Eesti ohvitserikoolitusest

[Kapten Trumm]

Inseneridiplomit andvate sõjakoolide nimetus oli minumeelest kas "tehniline" või "inseneride" kirjas.
Kui ei olnud "tehniline", siis inseneridiplomit ei kaasnenud (õppeaeg oli ka lühem).
On ka praegu vene sõjalistes õppeasutustes olemas, sh ka akadeemia tasemel (keskaste)
https://en.wikipedia.org/wiki/Military_ ... _in_Russia

Üks põhjuseid selleks võis asjaolu, et tehnilistel erialadel oligi vanemohvitserist edasi saamine suht probleem - kindrali kohad olid ette nähtud sõjapidamise, mitte tehnika erialadele.

[Galileo]

Esiteks võiks kogu Soomuskooli ohvitser-instruktori kandideerimislingist alguse saanud mõttevahetuse uute relvasüsteemide lehelt siia tirida. Kas on vabatahtlikke?
Teiseks ma ei usu, et viidatud töökuulutuses toodud tööülesandeid saaks täita ilma Riia mäel käimata. Iseasi muidugi on, kas täit nn põhikursust ikka on vaja või piisaks, nagu keegi kaasfoorumlane viitas, nn erialakursusest. Samuti ei usu ma, et eelpoolnimetatud tööülesandeid oleks võimalik edukalt täita ilma tehnilise erihariduse ja/või raudse kogemuseta. Sellegi on osanud keegi kaasfoorumlastest ära küsida, et palju meil sellist kvaliteeti evivaid kandidaate on.
Siiras huvi ja B-kat on pisut või isegi pisut rohkem kui pisut vähe.

Suurt tankiarmeed ja kogu reservi katvat "rahvasoomust" juba eilseks unistavad(suured poisid vabandavad sihukse koha peal utreerimise pärast, ma kah) akf-id võiks ülaltoodu mõttega läbi lugeda ja olemasolevale inimressursile selle külje pealt otsa vaadata.

Ja mis paberitega mehi Kõude peale hakatakse otsima? Ja kas otsima hakatakse ka siis kui Kõud juba kohal?

Edit: Staabiohvitseri sõjaline baaskursus

[Kriku]

Palun lahkesti.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

http://www.mil.ee/et/uudised/9846/kõrge ... kandidaati

http://www.mil.ee/et/uudised/9826/kõrge ... -vastuvõtu

..et vaata-kõrvuta nende kahe "teavitusklipi" numbreid kuda tahes - selle aasta konkurss Sõjakooli näikse lahjemast lahjem

Akf HEREM kindlasti täpsustab..

[Martin Herem]

Ei oska suurt midagi kommenteerida. Nii on nagu kirjutatakse. Lahjemast siiski veidi paksem. Päris lahja oli üle nelja aasta tagasi ... kuigi eks ta ole ka praegu lahja. Samas on teada, et ülikoolidesse sisseastujate arv väheneb Eestis kõikjal (kokku vist tuhandetega). Ja kui meil viimastel aastatel ajateenistuse läbinute arv katkestajate tõttu ka väheneb, siis ... saabki number lahjenema.

[Fucs]

Jäi silma...


Päev sõjakoolis (1939)
https://www.youtube.com/watch?v=vUa03P7GJ-4

[Pionjär]

ei tia kas õige koht, aga kas tsiviil kõrgharidusega isik saab kaitseväes allohvitserina tööle asuda?

[zzz-petz]

töötasin kaitseväes aastaid kõrgharidusega allohvitserina, nii et saab küll. seal on aga see "aga", et lõpuks antakse kogu aeg tööülesandeid, mis tegelikult on ohvitseri tööülesanded (sest pole piisavalt ohvitsere, kes nende asjadega hakkama saaks), aga palk ja muud asjad on allohvitseri omad. kõik püüdlused ohvitserikursusele saada surutakse kõrgemal pool vaikselt maha. näiteks ükskord öeldi konkreetselt, et ega kaitsevägi mind ülikooli saatnud, see puha eralõbu. lõpuks kui olin 7 aastat oodanud ohvitserikursusele saatmist, ja sellest ikka asja ei saanud, läksin tsiviili ära. tagantjärele olen ekskolleegidelt kuulnud, et minu poolt tühjaks jäetud koht on jätkuvalt vaba ja seda ei taha keegi, varsti saab juba aasta sellest.

kui oled allohvitser, peaks olema allohvitseri ülesanded. kui ohvitser, siis ohvitseri ülesanded. ajutiselt võib allohvitser küll teha ohvitseri asju, aga kui selline olukord on mitu aastat ja samal ajal teistel samas auastmes kolleegidel on hoopis teised ülesanded ja väiksem töökoormus (ja pärast kaitsväe palgareformi ka sama palk ilma diferentseeringute võimaluseta), ja n-ltn kuppe ikka ei paista kusagilt, siis on jama.

näide erinevatest ülesannetest: näiteks kui antakse käsk kirjutada NATO-kõlbulik 10 lk pikkune ingliskeelne erialane dokument, või kästakse vaadata üle sõjakooli mingi uue õppekava osa. samal ajal teine samas auastmes ja sama palgaga kolleeg väljastab laost pastapliiatseid. mitte et see viimane asi kuidagi alaväärtuslik oleks, logistiline toetus on tohutult oluline, aga need asjad pole võrreldavad, sest see esimene asi on pigem erialase staabiohvitseri ja vastava töökogemusega inimese ülesanne. mina laoarvestusega saaks hakkama pärast väikest väljaõpet, aga laopidaja NATO dokumentide ja õppekavadega ilma töökogemuseta selles vallas ja inglise keele oskuseta kõrgtasemel ilmselt mitte.

[Pionjär]

Kui käsuliin liigub ülevalt alla siis on probleem pigem vahetus ülemas, kes peaks ise selle ära tegema mitte andma alluvale teades, et ta tegelikult ei peaks tegema seda?
aga tsiviilkõrgharidus ei mõjuta kuidagi auastet?

[zzz-petz]

probleem ei ole ülemates, probleem on kvalifitseeritud personali puuduses sellistel ametikohtadel, milleks sõjakool eriti hästi ette ei valmista, või mille jaoks on vaja pikaaegset töökogemust, mida värskel sõjakooli lõpetajal lihtsalt pole.

võiks ju eeldada, et sõjakool valmistab ette noori ohvitsere, kes kohe oskavad seda tööd teha, mida nad sõjakoolis õppisid. aga võta näpust. nüüd viimasel paaril-kolmel aastal tõesti olukord oli veidi parem, et keegi on seal head tööd teinud selles osas, et sõjakooli õppekavad vastaks sellele, mida hilisemal töökohal reaalselt vaja on. aga enne seda oli nii, et pidime kõik sõjakoolist tulnud ise uuesti nullist üle õpetama, sest neid asju, mida töö juures vaja oli, seal ei õpetatud.

minu jaoks tähendas see sisuliselt seda, et õpetasin välja iseenda ülemaid.

näiteks oleks sellise asjana mingi erialase kitsama valdkonna kontseptsiooni koostamine, mida tuleb tutvustada kusagil välismaal nõupidamisel ka teistele liitlastele ja kaitsta seda küsimuste korral. sellise dokumendi koostamist ei saa anda äsja lõpetanud nooremleitnandile, ta lihtsalt ei oska seda, sest puudub põhi, mille põhjal seda teha, pole kogemusi. aga samas sellist asja ei peaks kindlasti tegema ka allohvitser, see väljub täiesti allohvitseri kui sellise eksisteerimise põhimõtete raamest. endalgi oli naljakas istuda samas ruumis kaptenite ja majoritega. heal juhul võiks allohvitser teha sellisele dokumendile keelelist kontrolli ja vormistada tiitellehe ning anda oma ülemale sisendi oma eriala spetsiifikast lähtuvalt, aga mitte rohkem.

teine eriti kurioosne näide, kus oli õppuse raames üks koht (selline pigem tehnilisemat laadi), kus oleks pidanud istuma major, aga konkreetne major ei saanud muude tööülesannete tõttu seda kohta täita, nii et mult küsiti, et kas sa saaks. käsku seekord küll ei olnud ja oleksin saanud ka keelduda. aga muidugi ma sain ja tegin asja ära ka, aga see ikkagi ei ole õige, kui asjad nii toimuvad. muidugi tekitab ka küsimusi, et kui allohvitser suudab selle koha ära täita, siis miks seal üldse peaks vanemohvitser olema ette nähtud. loomulikult ma selle aja eest majori palka ei saanud ja aasta lõpus preemiate määramisel ega ka järgmisel tänukirjade jagamisel ei tulnud selline asi ka ülematele meelde.

üks probleem sõjakoolis tulnutega oli ka nende keskpärane inglise keele oskus ja olematu erialane ingliskeelne sõnavara. hästi tihe koostöö NATO-ga on selline,et ALCPT 85 või STANAG 6001 tasemel 2222 pole reaalsuses tihti lihtsalt piisav, et koostada isegi lihtsamaid kvaliteetseid dokumente. oli küll häid näiteid, kus silmnähtavalt oli näha, kuidas selline sõjakooli lõpetaja enda keeleoskuse paari aastaga oluliselt paremale tasemel viib ja ise on püüdlik selles osas. aga see võtab jällegi aega.

auastet mõjutab haridus selliselt, et põhiharidusega üle kaprali auastme ei saa. seersandi ja veebliauastmetes peab olema vähemalt keskharidus, n-ltn kolonelini vähemalt kõrghariduse diplomiõpe ja kindralitel vähemalt magistrikraad. suurem võib haridus alati olla.

[Kapten Trumm]

näiteks oleks sellise asjana mingi erialase kitsama valdkonna kontseptsiooni koostamine, mida tuleb tutvustada kusagil välismaal nõupidamisel ka teistele liitlastele ja kaitsta seda küsimuste korral. sellise dokumendi koostamist ei saa anda äsja lõpetanud nooremleitnandile, ta lihtsalt ei oska seda, sest puudub põhi, mille põhjal seda teha, pole kogemusi. aga samas sellist asja ei peaks kindlasti tegema ka allohvitser, see väljub täiesti allohvitseri kui sellise eksisteerimise põhimõtete raamest. endalgi oli naljakas istuda samas ruumis kaptenite ja majoritega. heal juhul võiks allohvitser teha sellisele dokumendile keelelist kontrolli ja vormistada tiitellehe ning anda oma ülemale sisendi oma eriala spetsiifikast lähtuvalt, aga mitte rohkem.

Olen sellist fenomeni ka ise kohanud. Üritades seda lahti mõtestada, miks see nii on, võiks arvata, et põhjus on nõrk spetsiifiline ettevalmistus igapäevateenistusest (a'la jalaväerühma või kompanii ülem) kõrvale kalduvates küsimustes Kaitseväes, mis sunnib lahendama probleeme meetodil "kuvaldaga sääse vastu" ehk vanemohvitseride selline silmatorkav kaasamine suhteliselt pisikeste probleemide lahendamiseks tuleneb viimaste paremast kogemusest (kuid mitte paremast ettevalmistusest) - et kui on 20 aastat teenistuses on, järelikult on kokku puutunud ja teab vastuseid.

Sestap minu küsimused siin ja varem teemal, et miks meil ei koolitata KSK-s tehnikale, pioneeriasjandusele, LTT-le jne spetsialiseeritud ohvitsere, pole päris tuulest võetud. Läbi pullikursuste saadud ohvitsere aga ei pruugi "päris" sõjakooli lõpetajad tõsiselt võtta (eks muidugi sõltub mehest). Sest minuarust kirjeldatud "kuvaldaga sääste vastu", kus veebli või leitnandi pädevuse küsimusi lahendavad majorid, tekivad minu tähelepanekul just igapäevaelust natuke eemale kippuvatest asjadest. Või siis kui midagi uut ja huvitavat tulemas on.

[mart2]

... Sestap minu küsimused siin ja varem teemal, et miks meil ei koolitata KSK-s tehnikale, pioneeriasjandusele, LTT-le jne spetsialiseeritud ohvitsere, pole päris tuulest võetud...

Ideede genereerimisega saame kõik vabalt hakkama, kuid raha lugemine on paljudele kurjast!
- Kui suur oleks erialase õppe maht KSK-s kohapeal?
- Kust tulevad õppejõud? Alaliselt tööl hoida kogu aasta jooksul ei ole rahaliselt otstarbekas, kuid osalise koormuse võimaluse määrab nende õppejõudude põhikoha nõuded/tunniplaan.
- Miks ei kõlba see, kui erialane õpe ostetakse sisse väljaspoolt, s.t. et käiakse vastavat õpet tegemas teistes kõrgkoolides (nagu praegu toimubki)?
- Mitte üheski eluvaldkonnas ei ole värskelt kooli lõpetanu nii pädev kui juba töökogemust omav tulevane kolleeg. Sõltumata auastmest või tsiviilpositsioonist.

PS. Ksf zzz-petz tõi näite - "... mingi erialase kitsama valdkonna kontseptsiooni koostamine...". erialast kontseptsiooni (eriti veel mingi kitsa valdkonna oma) ei saagi väikese kogemusega inimesele anda.

[Kapten Trumm]

Nüüd ajad sa jama, mart2.
Suvatse tutvuda mereväe tehnikaohvitseri õppekavaga.
Mereväel sunnib seda vajadus, kui laeval masin jääb kesk merd seisma, pole võimalik tellida soomukite elutsükli mugavusteenust, vaid probleem tuleb lahendada ise.
Puudub vajadus jalgratast leitutada, merelised ained omandatakse Mereakadeemias/vastavas TTÜ allasutuses.

Kui nt kapteni auastmes logistika eest vastutav inimene teeb ahhaa kui nutikas, kui seletada, et veoauto kardaani tavotiniplitele pääseb ligi nii, et tuleb tungrauaga ratas üles tõsta ja rattast keerates sättida kardaan õigesse asendisse, tundub olevat probleemiks justnimelt nõrk tehnikaõpe (juhtum praktikast). Sellise nõrga tehnilise ettevalmistusega inimesed ei suuda adekvaatselt kontrollida tehnikute (keda tihti etendavad sõdurid) tegevust ja selle tulemusena ongi tehnika seis nagu ta on (praktiline näide - halvasti ligipääsetavatesse niplitesse määret ei panda, tulemuseks on määritamata jäävate sõlmede kiire riknemine). Ja mis veel hullem - kui taolise pädevusega seltskond panna kuskilt erafirmast remondi mugavusteenuseid ostma, ei suudeta ka kontrollida, mida erafirma teeb ja kas see, mis arvel on, on ka realistlik. Sest kuidas sa kontrollid ikka käigukasti mahavõtmise töötundide kulu, kui pole halli aimugi, mida see tähendab. Tulemuseks on seal lihtsalt hüppeline kulude kasv.

[hillart]

Ideede genereerimisega saame kõik vabalt hakkama, kuid raha lugemine on paljudele kurjast!
- Kui suur oleks erialase õppe maht KSK-s kohapeal?
- Kust tulevad õppejõud? Alaliselt tööl hoida kogu aasta jooksul ei ole rahaliselt otstarbekas, kuid osalise koormuse võimaluse määrab nende õppejõudude põhikoha nõuded/tunniplaan.
- Miks ei kõlba see, kui erialane õpe ostetakse sisse väljaspoolt, s.t. et käiakse vastavat õpet tegemas teistes kõrgkoolides (nagu praegu toimubki)?
- Mitte üheski eluvaldkonnas ei ole värskelt kooli lõpetanu nii pädev kui juba töökogemust omav tulevane kolleeg. Sõltumata auastmest või tsiviilpositsioonist.

Kas tõesti NII LIHTNE ASI on nii raske meelele tulema. Vastav praktika on meil juba ju olemas ja väidetavalt töötavat suurepäraselt.
Nimelt meditsiinilises tagamises.
Miks peaks neid igat sorti spetsialiste koolitama KSK-s? Tulevad erinevatest tsiviilõppeasutustest, värvatakse tsiviilist, läbivad KSK-s oma kuu-poolteist kursuse, tehakse nullist ohvitserideks ja - andke tuld! Ja missugune rahaline kokkuhoid pealekauba!
Sama metoodikat saab ju veel suurema kokkuhoiuefektiga rakendada valdavate ametikohtade täitmiseks KV-s. Meil on vaja staabiülemaid, S1 ülemaid, S4 ülemaid jne., jne. Need kõik ju puha ametikohad, kus pole vaja mingit sõdurioskuste või isegi nooremohvitseri taseme allüksuse juhtimise oskusi ja kogemust. Tulevad samamoodi tsiviilist värvatutena, konkursi korras. Saavad KV juures oma lühikursused, suured tärnid peale ja - oma kitsa eriala raames usinasti tööle. Analoogselt meditsiinilise tagamisega peaksid kõik saama kangesti rahul olema ja oma erialalõigus tohutu professionaalsusega toimetama, või kuidas?
Asja võib ju veel edasi arendada. Vaja on erinevaid pataljoniülemaid? Ka neid saab tsiviilist värvata, konkursi korras. Juhtimiskogemusega persoone peaks Eestis ju ikka olema. Kui erasektor neist pungil, siis miks mitte ei peaks neid ka KV juhtivatele kohtadele jaguna? Milleks peab ühe nii lihtsa ametikoha täitmiseks, nagu seda on pataljoniülem, riik aastaid ja aastaid raha kulutama ning krt teab milleks kedagi õpetama, ja õpetama, ja õpetama, kui tegelikkuses selle konkreetse ametikoha peal talle kogu seda teadmisteballasti (sõdurioskused, nooremallohvitseri väljaõpe jne., jne.) hoopistükki vaja ei lähe?
Sama põhimõtet, analoogselt meditsiinilise tagamisega, võiks ju edukalt ja grandioosse kaitse-eelarve kokkuhoiuga rakendada ka mitmete erialaüksuste-allüksuste juures. Mitte ainult komplekteerimisel, vaid nende ülalpidamisel üldse. Tooksin näiteks - SP, Pioneeripataljon, erinevad logistikaüksused jne. Kõik puhta tsiviilsektoriga analoogsed tegevused, millist nad sõja ajal täitma määratud on. Ja rahu ajal pole neid üleüldse vaja palgal hoida, sest kõiki neid tegevusi saab ju edukalt tsiviilist sisse osta (näiteks ikka see samune meditsiiniline tagamine, kus asi ju väidetavalt üliedukalt toimimas) või siis, kui tegu riikliku struktuuriga (PPA), seda tegema määrata.




P.S.
Ärge nüüd väga palju õhku ahmige - Tegu on muidugi minupoolse naljaga, et näidata kui lolliks on oma põhjendustega mindud (ikka näiteks see sama meditsiiniline tagamine). Ja pole oluline kui kõrgel tasemel taolisi "argumente" kuuldavale tuuakse - lollus jääb lolluseks ikkagi.

[mart2]

Milles mu jama on?
Ei lähe üheski laevas kapten või tema otsesed alluvad kättpidi mootorisse - selleks on laeval eriala spetsialistid - allohvitserid.

Vaat eriti loll oleks kasutada kapteneid-majoreid käigukasti remondiks. Selleks on erialaspetsialistid, keda õpetatakse tehnikakoolides.
Erialaseks planeerimiseks ja koordineerimiseks ei pea olema lõpetanud autoehituse eriala. Samas kitsalt erialale keskendunud spetsialistid kipuvad muutuma professionaalseteks kretiinideks...
Muuseas, ka sidespetsialistid ja logistikud saavad erialast õpet Tallinnas, TTÜ-s. Keegi ei ürita neist teha valdkonna proffi Tartus.
Kui sa ei ole nende ettevalmistusega rahul, siis on see kivi TTÜ kapsaaeda!

Jääks ikka selle juurde, et ülemad peaks usaldama alluvate erialaseid oskuseid ja alluvad ei hakka ülemale ette kirjutama, kuidas valdkonda juhtida.
See, et kuskil on üksik ebapädev, on kahjuks statistilise normaaljaotusega tagatud ja haridus pole kunagi ühtegi lolli rikkunud!
Ega erafirmadeski selle geniaalsusega nii väga priisata pole - võtavad lõpetajaid sealtsamast TTÜ-st ja hakkavad kohapeal "ümberkasvatama".