Kriku kirjutas:Nii kahjuks ongi
"
Kui võtta raha ära sisekaitsest, saabki vähem politseipatrulle ja piirivalvet.
Kui võtta raha ära haridusest, saabki tagasihoidlikumat haridust.
Kui võtta raha ära haigekassast, saabki vähem tervishoiuteenust.
Kõikidel neil valdkondadel on "eriline" roll meie riigis täita ning ühte ei saa eristada teisest. Hharidus ei ole vähemtähtis kui riigikaitse ja vastupidi.
Me oleme ette kulutanud raha, mida meil ei ole. Laenudega pikaaegne jooksvate kulude katmine ei ole kuskil olnud jätkusuutlik. Ei ole ka meil.
"Erakorraline" pensionitõus otsustati ära eelmise valitsuse ajal. Neil oli teistsugune arusaam finantsdistipliinist. Me kõik oleme näinud, kuidas meie eelarvepuudujäägi kasv on EU esirinnas.
Maksumaksjatena peame väljuma eufoorilisest nägemusest, et raha jätkub kõige jaoks, küll meie lapsed maksavad.
Iga riigi kulu (k.a investeeringuid) tuleb enne 10x mõõta, kui tegema asuda. Ka siis, kui neid investeeringuid rahastab EU.
Iga uus ehitatud kontserdisaal või väikelinna lennujaam seob meid püsikuludega aastakümneteks.
Kas saavutatv finants- või sotsiaalmajanduslik tulu kaalub üles tehtavad kulutused? Kas vajame päriselt uut ooperimaja, KAPO 50millist peamaja või ERRile peahoonet? Kas Balletikool peab tõesti maksma 41 milli? Sedalaadi optimiseerimisülesanded loodetavasti sunnivad riigiameteid taaskord läbi analüüsima, kas need objektid peaks olema nii suured/uhked/kallid? Saaks odavamalt? Me oleme väike ja üsna vaene riik.
Laenu- ja EU rahadega on lihtne kuludega "taevasse" minna, kuid hilisem igapäevane majandamine võib kiiresti hakata üle pea kasvama.
Kärpimine pole kuskil populaarne, ei ole ka Eestis. Seekord on muidugi valitsuse ämbriks see, et oma tasandi töö on jäetud tegemata. Asutuste juhid ei saa hakata strateegiliste valikutega (a'la mitu laevastikku või õhuväge meil olema peaks või kas tervishoiuteenuses peaks omaosalus tõusma jne). Kuid - 5% jooksvatelt kuludelt ei tohiks küll peale mitmeid aastaid kestnud suuri eelarvekasve võimatu missioon olla.
PS! Mitte keegi peale KAMINa ja KV ise ei saa otsida "ühiskondliku toetust" tavainimeste hulgas. KV maine tõstimiseks ongi erinevad giving back (hea näide nt pioneeride pump-tracki ehitus Kevadtormi raames, tee- ja sillaehitused jms), paraadid või kriiside puhul panustamine (nagu Saaremaal haiglaga või lennukivrakkide väljatõmbamine). See kõik tõstab KV mainet kui ka rahva arusaama, et oleme oma 2% hästi kulutanud. Alati on oht, kui üks organisatsioon sihib end väga kindlalt "põhitegevusele" ja unustab ära enda siseriikliku müümise siis sellevõrra ongi eelarvevajaduste põhjendamine sellevõrrra raskem.