Martin Herem kirjutas:Täpsemalt vähendati summaarselt töökohtade arvu Kamini vaitsemisalas. See on olnud eesmärgiks algusest peale.
Rabapistrik kirjutas:Minule näib, et orkestri puhul oli üheks tulemiks tegevväelaste arvu vähenemine ja nende asemele saab võtta tööle tegevväelasi kes hakkavad tööle näiteks Kaitsejõudude uute võimetega -- rannakaitseraketipatarei(d), meremiinid jm. Eeldusel, et igal aastal teenistuses olevate tegevväelaste maksimaalne arv on enam-vähem fikseeritud või ei kasva nii kiiresti kui vaja, siis see liigutus tundub loogiline ja mõistlik. Mina teeks niisamuti, kui reaalse võime jaoks oleks vaja tegevväelasi juurde.
Borja kirjutas:Mis siin üldse arusaamatut on
Muidugi on tegevväelaste arv "kusagil ülevalpool" fikseeritud - ja niisama ka korrigeeritakse seda numbrit igal eelarveaastal. Kaadrikaitseväelaste arv ongi jäigas seoses igaaastase riigikaitseeelarvega - no ei ole eriline saladus, eks..
Orkestri staatuse muudatus "vabastas" ca 40 tegevväelase kohta - loodav uus laevatõrjevõimekus(-vastav väeosa) vajab kohekohe ca 30 uut tegevväelase kohta.. kõik need numbrid on avalikust meediast juba läbi käinud.
Et mis siin keerulist on
nonsenss mu silmis ühesõnaga.
Teleskoop kirjutas:Keeruline on see, et M. Herem rääkis siin just Kaitsemin haldusala kohtade summaarsest vähendamisest, mitte tegevväelaste kohtade vabastamisest.
https://leht.postimees.ee/7357326/valit ... sega-annabEsimesena kärbetega suve algul välja tulnud kaitseministeerium on ka ainus, kes on need juba ära teinud. Ministeerium plaanib järgmisel aastal kokku hoida 16,2 miljonit. Ministeeriumi esindaja Susan Lillevälja sõnul on veel suurem kärbe tulemas 2023. aastal – 16,5 miljonit eurot. «Lisaks kärpisime pool miljonit maha hangete pealt, et siis kokku 17 miljonit,» täpsustas Lilleväli.
Kaitseministeerium otsustas oma haldusalas tegevuskulusid vähendada suuresti inimeste arvelt ja koondada 270 töötajat. Kärbitakse ka sõidukitega seotud kulusid, kommunaalkulusid ning tegevustoetusi kaitseinvesteeringute keskusele ja sihtasutusele CR14. Tegevuskulud vähenevad ka Afganistani missiooni lõppemisega.
Kommunaalkulusid kavatseb ministeerium kärpida müstilise 800 000 eurot. Peamiselt aitab kärbet kokku saada remontide ära jätmine ning ruumide sisekoristus arvude vähendamine. «Samuti tegeleme kasutajate harjumuste täiendamisega, et põhjuseta tuled ei põleks jne. Ruumide temperatuurid vaadati ka üle ja teatud ruumide puhul, kus võimalik, seadistati püsitemperatuur madalamaks,» selgitas Lilleväli.
Kõike, mida kärpekirves järgmisel aastal tabab, ministeerium aga avalikustada ei saa, sest tegu on riigisaladusega.
Kaitseministeeriumi kärpeplaan 2022
Tegevväelaste arvu vähendamine (EKV Peastaap): 900 000 eurot
Tsiviiltöötajate personalikärbe: 750 000 eurot
Sõidukitega seotud kulud vähendamine: 300 000 eurot
Kaitseväeorkestri säilitamine ½ eelarvemahus sõjamuuseumi all: 500 000 eurot
Kaplanaadi vähendamine: 250 000 eurot
Afganistani välisoperatsiooni sulgemine: 600 000 eurot
Tegevustoetuste vähendamine erinevatele organisatsioonidele (näit. RKK, CR14): 300 000 eurot
Tarbimisteenuste (küte, elekter, vesi, sisekoristus jne) vähendamine: 800 000
Kriku kirjutas:...
Afganistani välisoperatsiooni sulgemine: 600 000 eurot
...
Näiteks läheb orkestel osalisele tööajale. Piltlikult on 2 poole kohaga töötajat 1 täiskoht ja seega poole orkestri jagu jääb täiskohti vähemaks.Teleskoop kirjutas: ... Keeruline on see, et M. Herem rääkis siin just Kaitsemin haldusala kohtade summaarsest vähendamisest, mitte tegevväelaste kohtade vabastamisest.
eelarve suurenemise tulemusel oleme tänaseks allkirjastanud lepingud näiteks meremiinide ja laevatõrjerakettide hankeks. Mõlemad peaksid relvastuses olema aastatel 2023–2024. Lisaks sellele kulub nimetatud eelarvekasv suurekaliibrilise laskemoona, 2. brigaadi iseliikuvate suurtükkide ja transpordivahendite hankimiseks. Järgmise aasta eelarve kasvu arvelt saame valmis pooled Scoutspataljoni toetussoomukid, mis koos iseliikuvate suurtükkidega ongi «soomusvõimekuse» suurendamine.
Tänu majanduskasvust tulenevale eelarve suurenemisele saame järgmise nelja aasta jooksul hankida keskmaa tankitõrje rakette nii maakaitsele (Kaitseliit) kui jalaväe pataljonidele. Vahetame välja vanad Carl Gustavi tankitõrje granaadiheitjad kogu struktuuris. Suurendame kübervõimete arendust, sh suurendame küberajateenistuse mahtu. Tänu majanduskasvule saame suurendada laevatõrje raketisüsteemide hulka ligi kaks korda. Suure tõenäosusega jõuame järgmise nelja aasta jooksul mitmikraketiheitjate võime loomiseni. Samal ajal suudame hoida olemasolevate võimete lahinguvalmidust.
Kui kaitseväe juhtkonnaga ei soovita rääkida, siis võiks küsida lihtsa sõduri käest, kumba ta vajalikumaks peab, kas tankitõrje raketiheitjat igas rühmas homme või droonide ja rakettide eest mitte kaitsvat õhutõrjet paari aasta pärast pealinna kaitsmas.
Järgmistel aastatel kasutame USA rahalist toetust aga just nimelt õhutõrje arendamiseks – hangime mobiilsed õhuseireradarid ning loome turvalise maa-õhk-sideühenduse.
Ja kui see von Kaerahelvesele midagi selgitas, siis ma lubaks omale kohe 2 või lausa 3 
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist
