Riigikaitse eelarve
Re: Riigikaitse eelarve
Oeh, järjekordselt OT, kuid orkester ei kadunud kuhugi ära, vaid tõsteti KaMin haldusalasse ja vähendati alalist koosseisu.
-
- Liige
- Postitusi: 150
- Liitunud: 04 Mär, 2016 9:54
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Võimeid luuakse lähiaastatel juurde. Kui millegi üle kurta, siis arengu kiiruse üle, aga eks siin ole ka ühiskondliku kokkuleppe teema. Katuserahade üle ei vaidle siin vist keegi.MadMan kirjutas:Jabur või mitte, aga ullmees jääb endale kindlaks järgmistes punktides:
-pisukese majanduslanguse hirmus ei minda esimeses järjekorras EKV eelarve kallale olukorras, kus naaberriik aktiivselt konflikte mahitab. Neid puuke, mida riigieelarve küljest kärpida, on karjade kaupa alustades näiteks "katuserahadega", mida viimase Postimehe küsitluse andmetel ei soovi näha 71% vastanutest.
1. Orkestrit ei saadetud laiali -- nad lihtsalt ei ole enam tegevteenistuses. 2. Küsi meie SA struktuurilt ja üldreservilt (kes ongi rahvas!), palju nad enda reservteenistuse jooksul orkestrit näinud on ja kui palju see neil motivatsiooni tõstab. Rahvas võitleb sümbolite ja väärtuste eest -- laulupidu, vabad valimised jms. See, et orkester tegevväelaste hüvesid ei saa, ei ole probleem. Mina Kaitseliidu ettevalmistatavas reservis oleva jalaväelasena ka ei saa.MadMan kirjutas:-EKV põhiseadusliku korra tagajana peab kandma samu väärtusi, mida EV ja orkester on üks selline sümboolne väärtus. Spotify kaitsevägi on lihtsalt mingi lõnguste kamp.
Soovitan lugeda selle foorumi teemat "Mis Ukrainas toimub? 5. osa". Just arutati seal, et nende relvajõudude seis ei ole midagi roosilist -- aga noh, vähemalt on neil muusikaosakond -- võimas!MadMan kirjutas:Kes siin puhkpillinduse üle ilguvad: aktiivses sõjategevuses osaleval Ukrainal on sõjaväe struktuuris lausa eraldi muusikaosakond:
https://en.wikipedia.org/wiki/Military_Music_Department_of_the_General_Staff_of_the_Ukrainian_Armed_Forces
Kui suurem riik tahab hoida kuut orkestrit tegevteenistujatena palgal, siis lasku käia. Mida väiksem riik, seda tõhusam peab olema.MadMan kirjutas:Soomes on kuus sõjaväeorkestrit ja sõjaväemuusika ajalugu loetakse juba 200 aastaseks.
https://sotilasmusiikki.fi/en/frontpage
-
- Liige
- Postitusi: 2368
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Kui MadMani sarnaselt ei käituks nii paljud, siis ma nimetaks neid trollideks.
Teeme ühe asja selgeks MadMan:
Orkestri lepingud, ametlik koormus ja alluvus muutus. Selle tegemiseks tulebki inimesed koondada. Aga keegi ei kavatsenud jätta teatud tseremooniaid ilma orkestrist. Täna on tseremooniad tagatud orkestriga.
Võrreldes kevadega ei saa Kaitseväelt enam toetust orkestri näol näiteks Maalehe maadlusturniir, mõni Vabadussõja sündmuse tähistamine, KV aastapäeva vastuvõtt vms.
Selline muudatus annab võimaluse arendada päris sõjalist võimekust varasemast rohkem umbes 900 000 euro eest igal aastal.
Kodanik Jaeski näiteks ei ole sellest aru saanud. Aga ta ei saa ka paljudest teistest asjadest aru.
Ma tean tuntud ajakirjanikku, kes ei mõistnud seda kuu aega tagasi ka siis, kui ma seda kolm korda selgitasin. Kolm korda tunni aja jooksul!
Nüüd klassikutest. Kas keegi (näiteks MadMan) võiks lahti seletada mida need read sisuliselt tähendavad?
Carl von Clausewitz:
armeel on õigus küsida valitsuselt etteantud ülesande täitmiseks vajalikke ressursse, ent armee ise ei määra ülesannete sisu;
valitsus määratleb sõjapidamise eesmärgid, ent ta ei tohi sekkuda nende eesmärkide täitmiseks vaja minevate ressursside valikusse;
rahva ülesanne on armeed ja valitsust toetada.
Mida tähendab: armee ei määra ülesande sisu?
Mida tähendab: valitsus ei tohi sekkuda vaja minevate ressursside valikusse?
Tegelikult peab küsima vist teisiti: Mida von mõtles? Mida ta silmas pidas?
Minul on tunne, et Clausewitzi abikaasa ja mitmekordsete tõlkimiste tulemusel, kõlavad tema mõtted täna eesti keeles isegi eksitavalt.
Teeme ühe asja selgeks MadMan:
Orkestri lepingud, ametlik koormus ja alluvus muutus. Selle tegemiseks tulebki inimesed koondada. Aga keegi ei kavatsenud jätta teatud tseremooniaid ilma orkestrist. Täna on tseremooniad tagatud orkestriga.
Võrreldes kevadega ei saa Kaitseväelt enam toetust orkestri näol näiteks Maalehe maadlusturniir, mõni Vabadussõja sündmuse tähistamine, KV aastapäeva vastuvõtt vms.
Selline muudatus annab võimaluse arendada päris sõjalist võimekust varasemast rohkem umbes 900 000 euro eest igal aastal.
Kodanik Jaeski näiteks ei ole sellest aru saanud. Aga ta ei saa ka paljudest teistest asjadest aru.
Ma tean tuntud ajakirjanikku, kes ei mõistnud seda kuu aega tagasi ka siis, kui ma seda kolm korda selgitasin. Kolm korda tunni aja jooksul!
Nüüd klassikutest. Kas keegi (näiteks MadMan) võiks lahti seletada mida need read sisuliselt tähendavad?
Carl von Clausewitz:
armeel on õigus küsida valitsuselt etteantud ülesande täitmiseks vajalikke ressursse, ent armee ise ei määra ülesannete sisu;
valitsus määratleb sõjapidamise eesmärgid, ent ta ei tohi sekkuda nende eesmärkide täitmiseks vaja minevate ressursside valikusse;
rahva ülesanne on armeed ja valitsust toetada.
Mida tähendab: armee ei määra ülesande sisu?
Mida tähendab: valitsus ei tohi sekkuda vaja minevate ressursside valikusse?
Tegelikult peab küsima vist teisiti: Mida von mõtles? Mida ta silmas pidas?
Minul on tunne, et Clausewitzi abikaasa ja mitmekordsete tõlkimiste tulemusel, kõlavad tema mõtted täna eesti keeles isegi eksitavalt.
Re: Riigikaitse eelarve
Ma olen mõelnud, et osadele on kaitseväe orkester niivõrd määrav meie kaitsevõimes seetõttu, et nad tahavad idanaabrile vastu minna orkestriga
Re: Riigikaitse eelarve
Poti soldat kirjutas:Kolonel Aivar Jaeski: riigikaitsest on saanud püha lehm, keda ei kritiseerita. Võtan endale vabaduse seda muuta
https://epl.delfi.ee/artikkel/95202335/ ... seda-muuta
kindralmajor Veiko-Vallo Palmi palgaandmeid, oli tema sissetulek 2019. aastal 52 174,58 eurot, mis kasvas 2020. aastal 54 331,35 euroni ehk siis kasvas 2156,77 eurot.
Kas kõigil tegevatel oli palgatõus või oli see sõbralt-sõbrale kampaania?
Re: Riigikaitse eelarve
Kas tal mitte nii auaste kui ka ametikoht ei tõusnud? Tavaliselt kaasneb sellega ka palgatõus.
Netos kasvas palk vist €160? Nuh, Saue vallas saaks vast paremat palka
Netos kasvas palk vist €160? Nuh, Saue vallas saaks vast paremat palka
Re: Riigikaitse eelarve
Kas kõigil tegevatel oli palgatõus või oli see sõbralt-sõbrale kampaania?
Palmist sai 2019 jooksul brigaadikindral ning asus peastaapi ülemaks. Kõrgemast auastmest ja ametikohast tulenevalt tuli ka tema palganumber 2020. aastal suurem. Sellel aastal peaks ilmselt veel suurem olema, sest nüüd tegutseb ta kaitseväe juhataja asetäitjana.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Riigikaitse eelarve
Martin Herem kirjutas:Minul on tunne, et Clausewitzi abikaasa ja mitmekordsete tõlkimiste tulemusel, kõlavad tema mõtted täna eesti keeles isegi eksitavalt.
..sellele on väga ammu ja väga paljud viidanud ning see on ka põhjus, mix ma enda Clausewitzi eksemplari mõned aastad tagasi kuskil siin müügisaidil 10 eurtsi eest (otse heameelega) ära andsin
Et mul on suht hea sõjaline raamatukogu aga ruumi selle mahutamiseks on täpselt 16 x (riiuli)meetrit - ja viimasel ajal tuleb uute hääde raamatute äramahutamiseks keffemast staffist loobuda.
Lihtsalt niisama (aga ka foorumiamatööridele teadmiseks) - et Clausewitziga ei ole tõesti mõtet suvalises foorumivaieluses "pähe lajatada" - no ei kõla // ei ole arusaadav // ei kanna välla ka
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Riigikaitse eelarve
Tänan akf-e kannatliku selgituse eest.
Rahvaarvude suhet vaadates võiks 1,5 orkestrit ikka olla. Kas just tegevväelastena, kuid KV orgaanilise osana - olgu siis praegu KaMina alluvuses. Minu kogemus KL raames näitab, et maleva orkester on alati kohal kui on pidulikum sündmus.
Torupillimängijad marssisid vaenlase vastu esirivis, kuid see praktika lõpetati peale 2. El-Alameini lahingut.
EKV ülesanne on määratud PS poolt. Valitsus eraldab raha jms ressursid ning EKV valib, mida nende eest soetada või keda koolitada, et seatud ülesanne täita. Mitte noorem Helme ei ütle EKV-le, mida osta või ostmata jätta.
Kui suurem riik tahab hoida kuut orkestrit tegevteenistujatena palgal, siis lasku käia. Mida väiksem riik, seda tõhusam peab olema.
Rahvaarvude suhet vaadates võiks 1,5 orkestrit ikka olla. Kas just tegevväelastena, kuid KV orgaanilise osana - olgu siis praegu KaMina alluvuses. Minu kogemus KL raames näitab, et maleva orkester on alati kohal kui on pidulikum sündmus.
Ma olen mõelnud, et osadele on kaitseväe orkester niivõrd määrav meie kaitsevõimes seetõttu, et nad tahavad idanaabrile vastu minna orkestriga
Torupillimängijad marssisid vaenlase vastu esirivis, kuid see praktika lõpetati peale 2. El-Alameini lahingut.
Mida tähendab: armee ei määra ülesande sisu?
Mida tähendab: valitsus ei tohi sekkuda vaja minevate ressursside valikusse?
EKV ülesanne on määratud PS poolt. Valitsus eraldab raha jms ressursid ning EKV valib, mida nende eest soetada või keda koolitada, et seatud ülesanne täita. Mitte noorem Helme ei ütle EKV-le, mida osta või ostmata jätta.
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9067
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Justnagu orkester oleks EKV eelarve kõige olulisem ja põletavam küsimus.
Palkaks mõne süldibändi orkestri asemele? 4 inimest - mõelda, milline kokkuhoid ja muusika saab ära teha. Võin kihla vedada, et enamus neid orkestri järele noidlejad ei oska peast mõnda orkestrilugu koos autori nimega nimetadagi. Küsima hakkad, siis esimesena tuleb vastuseks midagi Meie Mehe või Black Rockiti repertuaarist.
Ühesõnaga - ei saa mina aru sellest partituuri otsas nutmisest. Toetan Heremit siin igati - EKV ülesanne ei ole maksta orkestrimuusika edendamise eest Eesti Vabariigis. Kui tahetakse riigi raha eest orkestrit üleval pidada, siis tuleb selleks leida muud katteallikad, kui riigi kaitsmine.
Palkaks mõne süldibändi orkestri asemele? 4 inimest - mõelda, milline kokkuhoid ja muusika saab ära teha. Võin kihla vedada, et enamus neid orkestri järele noidlejad ei oska peast mõnda orkestrilugu koos autori nimega nimetadagi. Küsima hakkad, siis esimesena tuleb vastuseks midagi Meie Mehe või Black Rockiti repertuaarist.
Ühesõnaga - ei saa mina aru sellest partituuri otsas nutmisest. Toetan Heremit siin igati - EKV ülesanne ei ole maksta orkestrimuusika edendamise eest Eesti Vabariigis. Kui tahetakse riigi raha eest orkestrit üleval pidada, siis tuleb selleks leida muud katteallikad, kui riigi kaitsmine.
Re: Riigikaitse eelarve
Rahvaarvude suhet vaadates võiks 1,5 orkestrit ikka olla.
Vahelduseks võrdleme ka SKPd per kärss...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 39981
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Mida tähendab: armee ei määra ülesande sisu?
Mida tähendab: valitsus ei tohi sekkuda vaja minevate ressursside valikusse?
Siin on täiesti perfektselt selge ju, millest jutt.
Kui poliitiline tasand annab korralduse liita EW aegsed alad, mis on VF käes, Eestiga, siis ei saa KV öelda, et me läheme ainult praeguse adminpiirini.
Kuid poliitiline tasand ei saa siin öelda, kas vaja on 24 või 48 haubitsat, nende asi on KV öeldule rahaline kate leida.
Mis saab siis, kui poliitiline tasand annab ressurssidega selgelt vastuolus oleva ülesande (nt EW aegne piir, aga raha 1 pataljoni jaoks), siit muidugi ei selgu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Riigikaitse eelarve
Oehh ...
Orkestri viimine KaMina alla andis uute võimekuste jaoks 40 uut kaitseväelase ametikohta. Kas Madman oleks hakanud orkestrantidega rannakaitset arendama?
Kahjuks on ta vait kui kult rukkis ülejäänud ~160 koondatu osas. Kas need polegi olulised? Tegelikult ongi vist vähem olulised kui spetsialistid rannakaitses, mere miinisõjas, kaudtule toetuses (MLRS) ja tulevikus keskmaa õhutõrje.
Pillimehi/-orkestrit saaks häda korral lepinguga rentida ERSO-st või Estoniast, kuid näiteks keskmaa õhutõrje spetsialistid tuleb hoida oma leival.
Ja nii ongi ...
Aga seda kõike on siin juba eespool korduvalt kirjutatud, kuid kahjuks vist ei loeta vanemaid asju kui eilseid?
Orkestri viimine KaMina alla andis uute võimekuste jaoks 40 uut kaitseväelase ametikohta. Kas Madman oleks hakanud orkestrantidega rannakaitset arendama?
Kahjuks on ta vait kui kult rukkis ülejäänud ~160 koondatu osas. Kas need polegi olulised? Tegelikult ongi vist vähem olulised kui spetsialistid rannakaitses, mere miinisõjas, kaudtule toetuses (MLRS) ja tulevikus keskmaa õhutõrje.
Pillimehi/-orkestrit saaks häda korral lepinguga rentida ERSO-st või Estoniast, kuid näiteks keskmaa õhutõrje spetsialistid tuleb hoida oma leival.
Ja nii ongi ...
Aga seda kõike on siin juba eespool korduvalt kirjutatud, kuid kahjuks vist ei loeta vanemaid asju kui eilseid?
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Ajakirjandus on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus
Ühte teemaga seotud asja tahaks siiski öelda.
See, et Postimees on kaitseministri arvamusartikli lugemise tasuliseks teinud on minu jaoks täiesti ebaloogiline.
See, et Postimees on kaitseministri arvamusartikli lugemise tasuliseks teinud on minu jaoks täiesti ebaloogiline.
Re: Ajakirjandus on meie ajastu au, mõistus ja südametunnist
nimetu kirjutas:Ühte teemaga seotud asja tahaks siiski öelda.
See, et Postimees on kaitseministri arvamusartikli lugemise tasuliseks teinud on minu jaoks täiesti ebaloogiline.
Ma toon sealt välja olulisemad punktid:
2020. aasta riigieelarve läbirääkimised algasid uudisega, et toonane rahandusminister Martin Helme soovis kärpida 50 miljonit kaitse-eelarvest. Kuna see ettepanek pälvis laiemat pahameelt, tuldi kiirelt välja uue pakkumisega, et riik peaks võtma 300 miljonit laenu teatud võimelünkade koheseks likvideerimiseks. Seega kosja tuldi rahaga, mida tegelikult olemas ei olnud. Ühtlasi olid EKRE poliitikud juba omakeskis ära otsustanud, millise relvafirma milliseid tooteid sadade miljonite eest osta tuleb. Vastuseta jäid aga küsimused, mille eest peetakse soetatud võimeid järgmise mitmekümne aasta jooksul üleval.
Võimelünkade kõrvaldamise prioriteetsuse otsustasid EKRE poliitikud ühe erandiga laias laastus ise. Merekaitse oli aga kaitseväe juhataja üks prioriteetidest juba varem.
Sõjalise riigikaitse arendamine peab arvestama vastase jõudude ja nende arenguga. Samuti olemasoleva rahaga nii võimete ostuks kui ka ülalpidamiseks. «Ostame ära ja siis vaatame, mis saab»-mentaliteet ei ole vastuvõetav.
Teiseks toob Kunnas välja, et kaitsekulutuste ülevaatamisel tuleb välja minna kuni igapäevavormi ja barettideni, et vaadata, milleta saame hakkama. Täna paistab EKRE liikmetel toonase kaitseministri kandidaadi soovitus meelest läinud olevat ja nõutakse järjest uhkemaid vorme.
Ühtlasi parandan ära Mart Helme faktivead. Mereväe laevad on miinitõrje-, mitte toetuslaevad, mis on merel 365 päeva aastas ning mille eluiga on plaanitud vähemalt 2030. aastani.
Endine siseminister on võtnud nõuks alandada Eesti inimesi, väites, et nende kaitsetahe on madal. 72 protsenti Eesti elanikest peab vajalikuks relvastatud vastupanu osutamist olukorras, kus Eestit ründab mõni teine riik. See arv, muuseas, on suurem kui Soomes.
Lisaks paistab, et EKRE poliitikud arvavad ka paremini teadvat, milline on Ukraina relvastuse seis kui ukrainlased ise. Pakutav abi Ukrainale ei ole laest võetud, vaid vastab sellele, mida ukrainlased on küsinud.
Endisele siseministrile ei teeks paha ka korraks uuesti ajalooõpikusse kiigata – Tartu rahu ei sõlmitud 1918. aastal, vaid 1920, kui Vabadussõda lõppes.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist