Riigikaitse eelarve

[ermot]

Nii, kus me siis oma asjadega oleme.

1) esimesed avaldused kaitsekulutuste tõstmiseks poliitikute suust (justnagu olemas, linnuke kirjas: 9.11.2016)
2) koalitsioonilepingusse vastava punkti tekkimine (seisuga novembri keskpaik 2016)
3) Valitsuse tööplaani lülitamine (seisuga 1. detsember 2016 olemas)
8 ) kuluotsuste plaanimine ja eelarve taotlemine vastavalt tehtud otsustele (Kamin) (seisuga 10. veebruar 2017 olemas)
___
4) Tööplaani punkti täitmine (ehk konkreetsed ettepanekud ilmutatud kujul koos taha joonistatud rahanumbritega)
5) Riigieelarvesse vastava kuluallika sisselülitamine (järgmise eelarveaasta mõjutamiseks rong ilmselt juba lännu, riigieelarve tuleb järgmise kuu jooksul vastu võtta riigi funktsioonide tagamiseks)
6) Riigieelarve heakskiitmine kõnealuse kuluallikaga (poliitiline debatt)
7) Riigieelarveliste vahendite eraldamine eelarve täitmiseks (avanevad peale aastavahetust)
9) riigihangete ettevalmistamine (võib jaguneda mimeks osaks: riigihanke objekti kirjeldamine ja vastavalt kirjeldatud nõuetele riigihanke läbiviimine)
10) riigihanke võitja valimine (võib sisaldada vaidluskomponenti, mis võib riigihanke venitada 2...3 korda pikemaks)
11) riigihanke lepingu sõlmimine
12) riigihanke lepingu täitmine
13) riigihanke objekti üleandmine
14) riigihanke objekti ladustamine/kasutusõpe
15) kaitsefunktsioonide ümberkujundamine uut võimekust arvestades (kasutamine, logistika, varustus, väljaõpe jne)
16) Kasutusvalmiduse test.

Raginaga, aga liigub. 60 miljonit endale selge sisu saanud ja pall liikumas Kaminast välja ja Raminasse sisse. Tubli tükk tööd,minu lugupidamine! Lisaks selgunud otsused ühe võtmevõimekuse ehk kaudtule tõstmiseks, jutt seekord siis iseliikuvatest suurtükkidest. Ja muidugi kummardus meie liitlastele, nende saabunud raud ja tugi hindamatu väärtusega. Uni kohe jupi maad rahulikum.

Kuidas motiveerida poliitikuid rohkem kaitsevõimesse panustama? Ülepeakaela vahest tegutsema ei pea, esialgu NATO heidutus seisab. Pigem peaks hoolitsema selle eest, et hoog peale esimest pingutust ei raugeks ja ei jääks selliseks sihituks rapsimiseks.

Praeguses valitsusliidus on kaitseteema üks IRL-i väheseid võimalusi eristuda. Seda eriti Keskerakonna ilmse vene kaardi peale panustamise taustal. Ka sotsid kaitsevaldkonna ja rahvusluse nishi ei himusta, aga põhikonkurent Reformierakond hetkel sisekonfliktis ja opositsioonis. Kui nüüd Tsahkna ja Mihkelson kaardid õigesti mängivad, siis peaks järgmisteks valimisteks juba korralik häältesaak olema kindlustatud.

VälisMikser võiks kaitseMikseri vanad sõdurisaapad jälle üles leida ja Tsahknaga seljad kokku panna. Hetk EL-i sees mingi kvalitatiivse kaitsenihke saavutamiseks peaks olema selleks küllaltki sobiv. Näe, isegi frau Merkel ei ole enam lihtsalt sügavalt mures, vaid valmis Trumpi survel midgi ennastületavat ette võtma. Prantslased oma tähtsuses on Trumpile tegelikult kerge õhtuoode- mitu korda Ameerika on neid pidanud juba vabastamas käime? Kaks? Nunuh, nagu ütles krokodill, kui ta kuulis, et ahvid kõiki suure suuga tegelasi peksavad. Rootsi ja Soome otsivad igasuguseid legaalseid ja mittelegaalseid võimalusi NATO-ga liitumiseks, Norra on põhjapooluse rikkuste hõivamise pärast päris mures. Hakkab nagu mingi kriitiline mass tekkima ja meil edukas Küberkaitse kogemus ette näidata. Huvitav, on meil juba selliseid välispoliitilis rasvkihti tekkinud, millega sellist initsiatiivi haarata ja edukalt juhtida?

Ma ei tea, sisepoliitiline edu ja välispoliitiline edu võiks ühte-kahte-koklme ambitsioonikat poliitikut ahvatleda küll. Iseasi, kuidas see võtmevõimekuste lünkade täitmiseks rakendada.

[Leo]

Vabaerakonna riigikaitseline heategu siis seisneb peamiselt selles, et neil ei ole olnud aega riigikaitset torpedeerida. Mille eest Taavile orden anti, seda mina ei tea, kuid oletan, et see on sümboolne valuraha selle eest, et omad parteikaaslased ta presidendivalimiste kombinatsioonides auti mängisid ja peaminister sattus hoopis opositsiooni. Orden on küll tore ja läikiv, kuid arveid sellega maksta ei saa. Üldiselt on küsimus ikkagi poliitilises tahtes ja konsensuses. Kui koalitsioon ja mingigi osa opositsioonist tahab riigikaitsele panustada, siis need rahad leitakse, näiteks võetakse laenu ja öeldakse, et riigikaitsele kulutatav % SKPst tõuseb näiteks 5 aastaks oluliselt. Eesti poliitikud selle eest valisid teise tee, see null koma natukene tõus riigikaitsekuludes on sümboolne ja ka liitlaste üksus Eestis on sümboolne, kuid abiks kindlasti. Tänaseks on see rong juba läinud ja kuna liitlased on Eestis ja poliitikud üksteisevõidu kinnitavad, et Eesti on väga hästi kaitstud, oleks riigikaitseline laen või kaitsekulutuste oluline tõstmine poliitiline enesetapp, inimesed lihtsalt ei neela seda alla. Selliste teemade tõstmiseks oleks uut ehmatust vaja, näiteks kallaletungi Valgevenele vms, et see uuesti päevakorda tõsta. Kindlasti ei saa ka eitada, et Javelinide hange ja K9 hanke plaan on kindlasti kasulikud Eesti riigikaitsele.

Mingit liitlaste vastast rassismi ei õnnestu küll üles puhuda, Tapa kohalikud on nendega väga rahul, poed ja kohvikud saavad kõvasti käivet ja naistele on kohalikkele ossidele lisaks veel palju muid variante tekkinud.

[nimetu]

Aga kõik kaitseministrid on sellel perioodil olnud kas IRL või Sotside liikmed.

Tänaseks on see rong juba läinud ja kuna liitlased on Eestis ja poliitikud üksteisevõidu kinnitavad, et Eesti on väga hästi kaitstud, oleks riigikaitseline laen või kaitsekulutuste oluline tõstmine poliitiline enesetapp, inimesed lihtsalt ei neela seda alla.

Samas vahepeal tõstatati küll teema, et võiks kolme protsenid peale tõsta. Milnet oleks ehk võinud õigel hetkel rauda taguda ja natukene avalikku müra tekitada selle toetuseks.

[Lemet]

Sotsid jätaks ma mängust välja, nii Mikser kui Hanso on suuresti selle rasva najal elanud, mida IRLi kaitseministrid kokku on kraapinud.

[kallek]

Vabaerakond on paljuski endine Isamaaliit ja IRL. Kõigi erakondade sidemed Moskvaga on arvatavasti liialt tugevad selleks, et siin mingit tõsiseltvõetavamat iseseisvat kaitsevõimet arendada. CVde tõttu jäime toona ilma liikuritest ja maksame nüüd kokkuvõttes topelt. Ämarisse panustati seetõttu, NATO oli nõus suure osa arendustegevusest kinni maksma ja eks sealt tilkus midagi annetustena erakondadelegi.

[Leo]

Ma ei ülehindaks militaarneti mõju poliitikute või veel vähem rahva meelsuse kujundamisel, õnneks on siin hulgaliselt kaadrit ja kaitseliitlasi sisulise keskustelu arendamiseks ning ehk ka mõned parlamentäärid ja ajakirjanikud saavad aeg-ajalt ideid teemade arendamiseks, kuid riigikaitse-eelarve tõstmiseks 50% võrra on vaja enamat. Ilmselt jäi siis argumente väheseks selle otsuse tegemiseks, sest näiteks konkreetseid arvutusi, mis võimekusi ja üksuseid see meile juurde tooks, mina küll märganud ei ole.

[nimetu]

Kõigi erakondade sidemed Moskvaga on arvatavasti liialt tugevad selleks, et siin mingit tõsiseltvõetavamat iseseisvat kaitsevõimet arendada. CVde tõttu jäime toona ilma liikuritest ja maksame nüüd kokkuvõttes topelt. Ämarisse panustati seetõttu, NATO oli nõus suure osa arendustegevusest kinni maksma ja eks sealt tilkus midagi annetustena erakondadelegi.

On sul midagi konkreetset lisada nendele süüdistustele või lahmilt lihtsalt niisama?
Üks asi on kritiseerida tehtud poliitilisi otsuseid, hoopis teine aga süüdistada inimesi otseses korruptsioonis või riigireetmises...

Ilmselt jäi siis argumente väheseks selle otsuse tegemiseks, sest näiteks konkreetseid arvutusi, mis võimekusi ja üksuseid see meile juurde tooks, mina küll märganud ei ole.

Üsna selgelt on öeldud, et 3,0% annaks lisaks arengukavas olevale veel lisaks tankid ja keskmaa ÕT.

EDIT:
Lisan viite varasemale selle teemalisele artiklile.
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=6345

Oleme välja arvutanud, et kolmeprotsendise taseme juures suudaksime tagada lisaks veel teatud agressiivse sõjapidamise võime (tankid), samuti õhukaitse ja rannikukaitse arendamise baastasemel.

[Martin Herem]

CVde tõttu jäime toona ilma liikuritest ja maksame nüüd kokkuvõttes topelt. Ämarisse panustati seetõttu, NATO oli nõus suure osa arendustegevusest kinni maksma ja eks sealt tilkus midagi annetustena erakondadelegi.

Loll või troll?

[Martin Peeter]

Viimase akf ermoti mõtteavaldusega ei saa kuidagi nõustuda.

Eesti on poliitikute juhitud ja see, kui palju riigikaitsele kulutatakse, on nende otsus ja vastutus. Selle üle, et neil on võimalusi otsustada ka suuremate kaitsekulude kasuks ilma teisi elualasid kahjustamata, oleme siin palju kirjutanud. Pole mõtet sarjata ametnikke või sõjaväelaseid näiteks selle pärast, et me ostame ainult 12 liikurit, mitte 24 ja sedagi kolme aasta pärast. Esmajoones vastutavad Ratas, Tsahkna ja Ossinovski. Antud kolmiku pädevuses on kaitsekulude suurendamise otsus. Aga poliitikute vastutus, kui nad otse seadust ei riku, on teatavasti poliitiline - ehk valimistel. Ning seda on juba ka sel sügisel võimalik meeles pidada.
Aga pole midagi - Trump on Euroopa kulusid kommenteerides öelnud, et "Kaks protsenti on vähe ja sedagi maksavad vaid neli riiki". Meie poliitikutele meeldib, et meid on lause teises osas silmas peetud, aga lausel on ka esimene pool. Küllap kerkib varsti selles kontekstis küsimus, et Eestil on ühine piir Venemaaga, aga Iirimaal ei ole. Ning Iirimaale Trumpi juhitav USA tõenäoliselt appi tulema ei pea.

[ermot]

Viimase akf ermoti mõtteavaldusega ei saa kuidagi nõustuda.

Eesti on poliitikute juhitud ja see, kui palju riigikaitsele kulutatakse, on nende otsus ja vastutus.

Viimasega nõus, ainult et Eesti valitsuses võetakse otsuseid vastu kollegiaalselt ja poliitikuid valib rahvas. Ehk hr. Tsahkna tahtest on vähe kasu, kui kaitseelarve suurendamise poolt hääletab valitsuses tema üksi. Ja kui tema seda teeb kõige kiuste, on tema oma kohuse auga täitnud ja väärib selle eest tunnustust.

Vabariigi Valitsuse seadusega on hetkel Eestis järgmised otsustajad:

§ 3. Vabariigi Valitsuse liikmed

(1) Vabariigi Valitsuse liikmed on:
1) peaminister;
2) haridus- ja teadusminister;
3) justiitsminister;
4) kaitseminister;
5) keskkonnaminister;
6) kultuuriminister;
7) majandus- ja kommunikatsiooniminister;
põllumajandusminister;
9) rahandusminister;
9_1) regionaalminister;
10) siseminister;
11) sotsiaalminister;
12) [kehtetu - RT I 2002, 87, 505 - jõust. 23.10.2002]
13) välisminister;
14) ministrid, kes on ametisse nimetatud käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel.
...
(3) Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme.

Mis tähendab seda, et kaitseelarve suurendamiseks võtmevõimekuste lünkade täitmiseks on vaja lisaks Tsahknale veel 7 ministri poolthääli. Panen nimed ka taha, et oleks parem ülevaade:
peaminister Jüri Ratas
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
haridus- ja teadusminister Mailis Reps
justiitsminister Urmas Reinsalu
kaitseminister Margus Tsahkna
keskkonnaminister Marko Pomerants
kultuuriminister Indrek Saar
maaeluminister Tarmo Tamm
majandus- ja taristuminister Kadri Simson
rahandusminister Sven Sester
riigihalduse minister Mihhail Korb
siseminister Andres Anvelt
sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
välisminister Sven Mikser

Mina loen sellest koosseisust kolm võimalikku liiget (Tsahkna, Sester, Reinsalu), kes hetkel tõenäoliselt võiks anda kaitse eelarve tõstmisele poolthääle. Vaja veel vähemalt viis ministrit paati. Kes need võimalikud ministrid oleks ja kuidas neid kampa saada?

Ja siinkohal saab meist igaüks oma väikese õla alla panna-küsida parlamendi liikmetelt, erakonna esindajatelt, ajakirjanduselt jms. ebameeldivaid ja ebamugavaid selle teemalisi küsimusi: kui Venemaa teeb meiega Georgiat, kes meid kaitseb? Millega kaitseb? Kes meie peresid toidab ja kaitseb, kui mehed rindel on? Kuidas nende ellujäämise võimalusi tõstetakse?

PS. Üks oluline nihe viimasel aja Vene meedias on küll toimunud. Kas tõesti on argumendiks need Abramsid, aga mingil tasandil on Venemaa huvisid hakatud selgelt piiritlema järgmiselt: kogu NLiidu endised ala, välja arvatud Baltikum: (http://echo.msk.ru/programs/personalno/1933298-echo/):

Но для России ведь главное не воевать вместе с Америкой против терроризма, хотя само по себе это очень привлекательная, символически выигрышная картинка. А получить что-то взамен. А получить что-то взамен это контроль над постсоветским пространством. Ну за исключением Прибалтики.

[Chupacabra]

Kaitsekulude tõstmiseks piisab siiski ainult Tsahkna tahtest aga mitte seetõttu et ta on kaitseminister, vaid seetõttu et ta on IRL esimees. Valitsuse moodustades pannakse koalitsioonileppesse kirja iga osaleva erakonna soovid. Kuna koalitsioonilepingut poole pealt avada on tülikas, siis järgmine võimalus kaitsekulusid tõsta on peale 2019.a. valimisi. Seega pangem hoolikalt tähele mida erakonnad enne valimisi lubavad.

[Kriku]

Jah, olulised asjad lepib palju vähem inimesi koalitsioonis kokku.

[ermot]

Kaitsekulude tõstmiseks piisab siiski ainult Tsahkna tahtest aga mitte seetõttu et ta on kaitseminister, vaid seetõttu et ta on IRL esimees. Valitsuse moodustades pannakse koalitsioonileppesse kirja iga osaleva erakonna soovid. Kuna koalitsioonilepingut poole pealt avada on tülikas, siis järgmine võimalus kaitsekulusid tõsta on peale 2019.a. valimisi. Seega pangem hoolikalt tähele mida erakonnad enne valimisi lubavad.

Üks võimalik arengutee, aga selleks tuleb oodata uue valitsuse moodustamiseni. Võib-olla võtab see aega uute valimisteni, võib-olla mitte. On meil põhjust niikaua oodata või saame ehk midagi praegu selle heaks ära teha?

Jah, olulised asjad lepib palju vähem inimesi koalitsioonis kokku.

Jah? Ja kes need siis on? Saame oma olulist sõnumit täpsemalt sihitada, kui nimed teada.

[Kriku]

Eeskätt koalitsioonierakondade juhid + mõned veel, kes koalitsiooniläbirääkimistel osalesid.

[ermot]

Eeskätt koalitsioonierakondade juhid + mõned veel, kes koalitsiooniläbirääkimistel osalesid.

Hästi, kui just peab lihtsama, vastutusvabama tee valima. Kui mägi ei tule Muhamedi juurde, siis peab Muhamed minema mäe juurde.

Eesti Rahvusringhääling edastas 10.11.2016 18:41 uudise "Fotod: Erakonnad jätkasid koalitsioonikõnelusi majandusteemadel " (http://uudised.err.ee/v/eesti/a8f89408- ... usteemadel), seal näod-nimed enamasti paikas. Sealt kooruvad järgmised nimed:
Swedbank AS-i juhatuse esimees Robert Kitt
Sotsiaaldemokraat Urve Palo
IRL-i rahandusminister Sven Sester
Keskerakonna läbirääkija Taavi Aas
IRL-i riigikogu fraktsiooni esimees Priit Sibul.

Pildilt tunnen ära veel:
Jüri Ratas, Kadri Simpson, Kaeskerakond
Margus Tsahkna, Urmas Reinsalu, IRL

Ja siinkohal pean ma häbitundega tunnistama, et minu teadmised sellega piirduvad. 15 inimest laua taga, neist 9 suutsin tuvastada. 6 inimest, kes praeguse olukorra on defineerinud, on hetkel tuvastamata + mõned ehk veel, kes kõnealusel kohtumisel ei nähtu.

Tasub veel vaadata, kuidas teised mõjugrupid on püüdnud olukorda oma kasuks kallutada. 6 päeva hiljem, st. 16. november 2016 15:59 üllitas üks küllaltki mõjuvõimas huvigrupp nimega Eesti Advokatuur järgmise pöördumise, milles ta pani uuele valitsusele südamele teha otsuseid faktipõhiselt, tõhustada õigusabi kodanikele, e-õigusriigi loomise ja riigi õigusabi andmise ka väikeettevõtjatele: https://www.advokatuur.ee/est/uudised.n ... aakijatele

Ehk kui on plaan samal tasemel koalitsiooniläbirääkimisi mõjutada, siis peab välja mõtlema mõjusa huvigrupi nime, stiilis Maksumaksjate Liit või midagi sarnast. Kaitsetahte Liit? Asi ei pea olema ülemäära formaalne, aga kusagil peaks veebis rippuma ühiste huvide deklaratsioon ja kui suurt kogukonda esindatakse.