Riigikaitse eelarve

Vasta
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2373
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Martin Herem »

Et oleks mille vastu end taguda :lol:
*2021 - 645 mEUR
nimetu
Liige
Postitusi: 7583
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Et oleks mille vastu end taguda :lol:
*2021 - 645 mEUR

Sellest hoolimata eelistaksin ministri demagoogiat mitte heaks kiita või aktsepteerida.
London Bridge
Liige
Postitusi: 620
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas London Bridge »

Martin Herem kirjutas:Et oleks mille vastu end taguda :lol:
*2021 - 645 mEUR
Iseenesest on see ju tore, kuid ma mäletan, et üks meie pisirahastuse eelis pidi olema stabiilsus ning planeeritavus. Et, jah, meil on ainult pisku 600M@2%, AGA meil on see 2,2% pidev ja ennustatav - kindral Herem, tema eelased ja järglased ametipostil ja kamin saavad teha suhteliselt kindla pinna pealt kümneaastaskuid ning planeerida võimeid pikajaliselt ning kattega. Väike riik, iga okas loeb või midagi sellist.

Selles kontekstis jätab kogu see kärbe ning järnev pingutatud poliitkorrektne hämaras toas musta valgeks rääkimine ikka paha maitse suhu. Kurat, ei ole vaja ajada mingit mingit ühepäevastele mõeldud müügimehe loba. Noh, olgu, kärbe on vajalik ja on vaja just EKV kaitsevõimest see puuduv hamps hammustada, ok, aga, pekki, rääkigu siis pm ja km asjast nii nagu on. Nagu mõni riigimees ja -naine või midagi selle laadset. Vaja keerutada nagu mingi valge kampsuniga sahkerdis telepressikal... :? :evil:
My fair lady.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2373
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Martin Herem »

Ei no mulle ka ei meeldi kaks kuud tagasi tehtud plaani ringi teha.
Mulle meeldib ka tugevam KV.
Aga kui me oleks 2 kuud tagasi öelnud MIJARD, kas siis saaksime täna öelda, et kärbiti 300milj?
Alati on vähem kui tahaks. Isegi vähem kui vaja.
2021 numbri näitamine demonstreerib aga, et "vähem" ongi "rohkem" :lol:
... no mis sa teed. On vähem ja ikkagi rohkem.
Või siis hoopis on rohkem, mis tegelikult on (palju) vähem.
Teie võite siin kiruda ja vanduda. Aga KVPSis on palju hullem.
Meie arvates on raha küll piisavalt, kuid tegelikult puudus.
Mis veel hullem - et KV saaks kasvada, tuleb hoopis kärpida ... :lol:
Selle kõige juures on aga hea uudis see, et säilitamiseks peaks üsna vähe kärpima.
Ilma naljata.
Runkel
Liige
Postitusi: 2831
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Runkel »

Aga milline müügimees-poliitik on enim alt tõmmanud?
Ma pole päevagi riigipalgal olnud (aga loen siit foorumist väga häid riigimeeste ja -ametnike mõtteid) ja ma mõtlen, mis paber on riigi mõttes strateegiadokument, nagu nt RES, mille järgi peaksid riigistruktuurid tegutsema. Ühel päeval oled ühes firmas ja teisel jälle teises firmas. Nii mu meelest ongi. Kui üks firma nõnda heitlikult oma strateegiat ehitaks, siis pikka pidu pole. Kuidas KV sellises olukorras saab käituda? Mina ei oska öelda. Üks müügimees lubab tõsta eelarvet ca 300 mln euro võrra omadel tingimustel. Teistel teised pakkumised.
Minu "survestus" kah, toetun akf nimetu arvudel, loodetavasti pole meil kaitseministrit, kes kaitse-eelarvet vähendaks (ajalugu võib ses suhtes olla kirju, majanduslanguses "hoida" on võib-olla kõvemgi tegu kui headel aegadel paremaid arve lukku lüüa.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2373
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Martin Herem »

Tänane 1.stuudio andis ka mingid selgitused - kas rohkem või vähem.
aj1972
Liige
Postitusi: 923
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

Minu meelest on mõttemaailma vahe riikidel kes on sõdinud ja kes ei ole hiljuti. Soomlased ja juudid on veel viimaste inimpõlvede jooksul oma riigi eest palju verd valanud ning seal ei teki küsimust kas riiki kaitseme. Meil õnneks pole sõda olnud ja viimane vabanemine toimus impeeriumi kokkuvarisemise tõttu. Kahjuks see tekitab tunde,et piisab kui teeme miinimuni 2% ideaalselt siis kõik hästi eriti kui suur sõda jääb juba 75 aasta taha ning kaasteelised ei täida isegi seda miinimuni.
Vahest mõtlen äkki oleks meil vaja äratuseks ühte venelaste torkimist siis poliittasand võib olla adub asju paremini. Kahjuks seni elame maksimaalselt valimistsüklist tsüklisse ja suurt pikaajalist plaani ei ole.
PS! Eesti panga presidendil on samasugused "päitsed peas" ameti tõttu nagu kaitseväelastelgi.
gooligan
Liige
Postitusi: 1255
Liitunud: 23 Veebr, 2012 14:25
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas gooligan »

aj1972 kirjutas:Minu meelest on mõttemaailma vahe riikidel kes on sõdinud ja kes ei ole hiljuti. Soomlased ja juudid on veel viimaste inimpõlvede jooksul oma riigi eest palju verd valanud ning seal ei teki küsimust kas riiki kaitseme.


Eesti ongi vaene riik võrreldes soomlastega. 5x väiksem rahvaarvult, SKT ca 10x väiksem (30miljardit EURi Eestil, 290 miljardit Soomel). Neil on rohkem mänguruumi.
Meiesuguse mikroriigi üleval pidamine ongi kallis.
Ning kahjuks (või õnneks?) oleme viimastel aastatel teatud kulud enda kaela võtnud ennaktempos ja laenuraha abil. See ongi tekitanud võltsforsseeringu - me kulutasime raha ette ära ning vahepeal peab oma kulud/tulud jälle üle vaatama, et ülejõu elamine liiga hoogsaks ei muutu. Mida sügavamale laenurappa läheme, seda karmim "pohmakas" sellele järgneb...
tuuba
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 12 Okt, 2010 18:24
Asukoht: harjumaa

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas tuuba »

gooligan kirjutas:See ongi tekitanud võltsforsseeringu - me kulutasime raha ette ära ning vahepeal peab oma kulud/tulud jälle üle vaatama, et ülejõu elamine liiga hoogsaks ei muutu. Mida sügavamale laenurappa läheme, seda karmim "pohmakas" sellele järgneb...


akf unustab ära,et tänapäevane rahandus on hoopis midagi muud kui eelmisel sajandil,isegi kui veel 10-15 a tagasi.
tänapäeval on keskpankade poolt trükitava raha hulk selline, et seda ei jõuta ära kulutada aga seda 2-3% inflatsioonitempot ei suudeta ikkagi saavutada--inflatsioon on 0,5-1 % piires.
riikide laenuintressid on negatiivsed, sakslastel lausa 30 aastase laenu intress negatiivne .
kokkuvõttes--loll on see riik ,kes praegu ei laena maksimumsummasid ,sest tagasi maksta nii 30-50 aasta pärast on vaja vaid 10-15% algsest summast.

elik--eesti peab laenama veel paar miljardit ja kulutama selle raha betooni (teedesse, hoonetesse, infrasse) ja soetama võimalikult kiiresti puuduvad kaitsevõimekused.

kas need kaitsealased kulutused panna soomusesse, droonidesse või mujale, jätaks asjatundjate otsustada.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3309
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Dr.Sci »

tuuba kirjutas:
gooligan kirjutas:....
kokkuvõttes--loll on see riik ,kes praegu ei laena maksimumsummasid ,sest tagasi maksta nii 30-50 aasta pärast on vaja vaid 10-15% algsest summast.

elik--eesti peab laenama veel paar miljardit ja kulutama selle raha betooni (teedesse, hoonetesse, infrasse) ja soetama võimalikult kiiresti puuduvad kaitsevõimekused.

kas need kaitsealased kulutused panna soomusesse, droonidesse või mujale, jätaks asjatundjate otsustada.
Kõik õige, aga siin on 1 suur aga. Iga asja betooni valamine eeldab eelnevat planeerimist, projekteerimist, hanget. Ja paraku, mida aeg läheb edasi ja mida suuremaks lähevad hanked (20 aastat tagasi tegelesid hangetega otseselt maanteeameti teedevalitsused, mis olid suht iseseisvad, siis koondati nad rohkem keskse juhtimise alla, siis liideti ametiga ARK, struktuur muutus segasemaks, vahepeal pandi kinni ka 1 peadirektor kes ehitajale vastu tulles lubas ühte teelõiku natuke odavama lahendusega ehitada (mis siis et võitsid nii ehitaja kui riik, ajas ja rahas), nüüd liideti Maanteeeametile otsa Lennundusamet ja Veeteede amet, nimetati Transpordiametiks. Projekteerijatel on suht siiber, hangetel on alapakkumised, nendel kes reaalselt jooni tõmbavad, palgad ei tõuse sest pakkumine on odava rahaga võidetud, samas nõutakse projektidelt järjest kõrgemat taset (ja kui keegi sinisilmselt arvab et tänapäeva "võimas" arvutustehnika projekteerib ise, siis kui keegi tahab kirvesilmaga kuklasse saada, mingu kuhugi projektbüroosse ja minge öelge otse projekteerijatele näkku et tänapäeva elu on lihtne, BIM mõtleb, arvutab ja joonestab teie eest ja kõik jookseb kokku - arhitekti mõttest kuini kaabli ja toruvedajani välja).

Tulemus ongi selline et seda odavat raha võib ju saadagi, aga selleks et selle eest kiiresti ehitada, tuleks see odav raja vahetada ruupiateks, segada EPO-ga ja siis saadud mass laiali laotada.

Riigikaitse eelarvet puudutab see niipalju et teede ja sildade peal sõidavad ka kaitseväe masinad - ja usutavasti nendel kes mõtlevad uute relvassüsteemide soetamise peale, on mõttes samasugune nutt ja hala, kui ABS-iga kokku põrkavad (ABS siis Rein Langi poolt käibesse toodud ja järjest populaarsemaks lühend, tähistab administratiiv-bürokraatlikku süsteemi, mis tegelikult pidurdabki sujuvalt nagu 1 ABS tegema peab)
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas tommy »

aj1972 kirjutas:Minu meelest on mõttemaailma vahe riikidel kes on sõdinud ja kes ei ole hiljuti. Soomlased ja juudid on veel viimaste inimpõlvede jooksul oma riigi eest palju verd valanud ning seal ei teki küsimust kas riiki kaitseme. Meil õnneks pole sõda olnud ja viimane vabanemine toimus impeeriumi kokkuvarisemise tõttu. Kahjuks see tekitab tunde,et piisab kui teeme miinimuni 2% ideaalselt siis kõik hästi eriti kui suur sõda jääb juba 75 aasta taha ning kaasteelised ei täida isegi seda miinimuni.

Et millal need soomlased oma riigi kaitsesse kogutoodangust 2% on panustanud.?? Või 2,29 või 2,31% ????
Kas nii lihtne ja loogiline asi ei mahu pähe, et arvuliselt suurem ja rahanduslikult rikkam saab ka väiksma protsendiosa eest rohkemat lubada.
Ära tüütab juba see "väikese mehe alaväärsuskompleks"...

Ja juutide saatust külll ei tahaks. Need istuvad praegugi punkris ja loevad nende pihta lastavaid rakette. Ja muidugi ka pidevaid ohvreid nii sõjaväelaste kui tsiviilide hulgas. Asi nüüd mida kadetseda..
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36569
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

tuuba kirjutas:tänapäeval on keskpankade poolt trükitava raha hulk selline, et seda ei jõuta ära kulutada aga seda 2-3% inflatsioonitempot ei suudeta ikkagi saavutada--inflatsioon on 0,5-1 % piires.
RES koostati 4 aastaks ning mina küll ei julgeks väita, et odava laenuraha aeg nii kaua kestab. USA-s kindlasti ei jää intressimäärad enam kauaks nullilähedaseks, sest järgmise 5 aasta inflatsiooni hinnatakse juba praegu 2,5% peale: https://www.cnbc.com/2021/04/28/fed-hol ... ation.html

tuuba kirjutas:kokkuvõttes--loll on see riik ,kes praegu ei laena maksimumsummasid ,sest tagasi maksta nii 30-50 aasta pärast on vaja vaid 10-15% algsest summast.
Akf liialdab.

Mitte et ma tahaks öelda, et riigikaitseinvesteeringute katmiseks laenamine tingimata halb mõte oleks.
tuuba
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 12 Okt, 2010 18:24
Asukoht: harjumaa

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas tuuba »

https://www.err.ee/1608200011/eksperdid ... eriumidest

Endine rahandusminister Martin Helme, presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ja SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel nõustusid esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund", et Euroopa Liit hülgab kunagi eurotsooni aluseks olnud Maastrichti kriteeriumid.


samast artiklist:

Ka Vitsur nõustus Helmega: "Ma olen Martiniga sama meelt. Selles mõttes, et see maailm, milles neis reeglites kokku lepiti, oli hoopis teine kui praegune. Siis ei tuntud sellist asja nagu negatiivne intress, ei tuntud QE-d (rahapoliitika kvantitatiivne lõdvendamise, millega keskpangad uut raha majandusse viivad - toim.) - see oli täiesti mõeldamatu asi: rahatrükk Euroopas, jumal hoia! Ameerikas ka mitte! Ega nüüd selle tiigri seljast niisama lihtsalt enam maha ei hüppa - midagi tuleb teha radikaalselt teistmoodi."

Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) täisliikmeks saamise eeltingimuseks olevate Maastrichti kriteeriumide kohaselt peab riigi valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning valitsussektori võlg olema alla 60 protsendi SKP-st.


nagu näha, siis Vitsur, Helme, mina ja teised targad on kindlad, et rahatrükk ja null-intressid jätkuvad veel mitu head aasta(kümme)t.

ABS-i vältimiseks on vaja vaid poliitilist tahtmist---lüüa koheselt minema kõik need ametite juhid, kantslerid-asekantslerid,kes torpedeerivad üritust.
selge see, et midagi ei liigu kui otsitakse võimalusi MITTE teha.

ehitusliku projekteerimisega olen kursis, s.h. ka teede projekteerimisega. ja väidan, et 1 km maantee projekteerimiseks masinate abil kulub 1 tund tööaega. (eeldusel, et alusuuringud tehtud ja lähteandmed on paigas)
London Bridge
Liige
Postitusi: 620
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas London Bridge »

tommy kirjutas:Et millal need soomlased oma riigi kaitsesse kogutoodangust 2% on panustanud.?? Või 2,29 või 2,31% ????
1962 ja 1992? Lisades eelarvevälised suurostud? Pigem oleks huvitav küsimus, et kas meite "alaväärses" olukorras panustaksid soomlased samuti 1,5%?
My fair lady.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Martin Herem kirjutas:Tänane 1.stuudio andis ka mingid selgitused - kas rohkem või vähem.


Vaatsin ka eile õhtul seda saadet. Paar mõtet alapealkirjaga „Võlg on võõra oma“

Ma pole kindel, et lugupeetud Eesti panga president saab raha olemusest aru. Bravuurikas hinnang minu poolt muidugi. Tegelikult arvan, et eks ta saab aru ikka, kuid ei taha või suuda tunnistada finantsmaailmas viimase aastakümnega toimunud muutusi.

Teadusfilosoofia olulisem mõtleja Tohmas Kuhn kirjutas 1962. aastal oma märgilise teose „Teadusrevolutsioonide struktuur“. Raamatu võib kokku võtta paari sõnaga - teadus areneb läbi paradigmade vahetuse. Alusteooria kestab pikalt, kuni selle hetkeni kuni tuleb uus alusteooria, mis seletab maailma olemust paremini. Vana paradigma pooldajad omast ei loobu. Nad on selles üleskasvanud, seda jutlustanud ja ka surevad sellega. Kuid lõpuks lähevad nemadki hauda ja valitsevaks saab uus alusteooria.
Mulle tundub, et sarnane paradigmade vahetus on finantsmaailmas vaikselt juba mitmeid aastaid tagasi ära toimunud. Kuid endiselt kestab eelmine paradigma edasi. Räägitakse talupojatarkusest, võrreldakse ülikeeruliseks muutunud finantsinstrumentide maailma lihtsakoelise pere eelarvega jms. Need metafoorid on halvad võrdlused ja viivad mõtlemise valesse suunda.

Esiteks talupojatarkusega pole linnas mitte midagi peale hakata. Talupoeg jääb linnas hätta. Pole tal kartulit kuskil kasvatada ja peened linnahärrad tõmbavad talupojale koti pähe ning röövivad viimsegi rahanatukese ära. Eelmises majanduskriisis ei jäänud kaotajaks mitte "linnahärrad", vaid patud nuheldi "talupoegade" turjale. Peentest linnahärradest vaid üks Lehman Brothersi tipppankur sai vanglakaristuse.
Teiseks riigi rahandus ja pere eelarve on suurusjärkude võrra erinevad asjad. See on sama halb võrdlus kui kõrvutada arvutit inimese, organisatsiooni masina või maakera ökosüsteemi puude ja põõsast, lindude ja lilledega. Võrrelda muidugi saab kõike kõigega, kuid juba võrdlemise hetkel määratakse lõpptulemuse paikapidamatus ette ära. Metafoorid on nagu küsimused, selles tähenduses, et iga küsimus määrab juba ette võimaliku vastuse. Küsimusi küsides või metafoori kasutades suunatakse kuulaja kindlale rajale. Rajale, mida küsija või metafoori kasutaja paremaks peab. Kuid see ei tähenda, et valitud rada võimalikest parim oleks.

Kuhu uus paradigma finatsmaailmas välja viib – seda ei tea vist keegi. Võimalik, et peale usalduse kaotust lendab kõik suure paugu ja triljonite rahatähtede vaiksel sahinal vastu taevast, aga võib olla ka mitte. Äkki hoopis suudetakse uuesti pehmelt maanduda, nagu kümnend tagasi, peale Lehmanni vendade pauku. Kui läheb ka suure pauguga vastu taevast, siis pole mingit vahet sellel, et kas sinu riigi rahandus oli vana paradigma vaatest heas või halvas korras, kõigil on ühtemoodi halb. Ainsa vahega, et ühed mäletavad minevikus toimunud laenuraha eest pidu ja teised vaid püksirihma pitsitust.

Lõpetuseks üks lihtsustatud näide ühe tavalise tööinimese maailmast. 2009. kui finantsmaailmas oli veri tänavatel moodustas toona investeerimiseks võetud laenu teenindamiskulu 36% sissetulekutest, täna on see kahanenud 13% peale. Laenumaksed on jäänud peaaegu enamvähem sama suureks. Laenuga tehtud investeeringu rahalise väärtuse muutus on olnud niivõrd märkimisväärne, et seda vaadates tuleb suurest heameelest lausa naer peale. See oli näide pere eelarve tasandil laenuga tegutsemisest.

Vaatame mida Eesti pank arvab riigivõla tasandist. Järgnevad tsitaadid on nende endi kodulehelt.
„Võlg tuleb tagasi maksta. Tavaliselt seda aga ei suudeta ja vana võla tagasimaksmiseks emiteeritakse uusi võlakirju.“ Viimane Euroopa keskpanga erakorraline varaostuprogramm on 1,85 triljonit. Kas kellelgi on veel mingit usku, et keegi hakkab neid uusi ja vanu triljoneid tagasi maksma? Kust need rahad võetakse? Kellel on selline summa madratsi all, et seda tagasi maksta?
Eesti võlakoormus oli pikalt 9% SKPst. Eesti pank hindas, et riigivõla järsk kasv näiteks 40 % peale SKPst tooks kaasa järgmist:
„Nii lühikese ajaga riigivõlga neljakordistada pole üritanud ükski Euroopa riik. Sedavõrd suur võlakoormuse kasv (nii absoluutsummas kui ka protsentuaalselt) tooks kaasa väga järsu riigireitingu languse ja ilmselt märkimisväärse laenuintressimäärade tõusu, mille all kannataksid nii ettevõtted kui ka majapidamised.“
Võlgu on viimasel ajal kõvasti võetud, kuid Eesti riigireiting on endiselt suurepärane, intressid ei ole tõusnud ja majapidamised ega ettevõtted ei kannata.

Lugupeetud keskpankurid, kas te mitte vanas paradigmas veel endiselt ei mõtle? Kui teie bilanssi vaadata https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/ ... DED/r/1310 ja austatud panga presidendi juttu ja soovitusi kuulata, siis ma tajun teatud kognitiivset dissonantsi. Tegutsemine on juba uus paradigmas ja jutt veel vana kooli jutuveski.

Pealkirjas toodu vanasõna „Võlg on võõra oma“ tähendas vanas paradigmas, et võlg on võla võtja probleem, uues paradigmas on võlg pigem võla andja probleem. See, kuidas riigivõlad klatitud saab, pole riigi mure, selle probleemiga tegeleb võla andja ehk keskpangad, kes varaostuprogrammi käima lükkasid. Ja ega õigupoolest pole see isegi nende mure. Võlg jäetakse tuleviku mureks, lootuses et aeg lahjendab mure ära. Tunnistan, et mul on samuti veel mõningaid probleeme selle uue paradigmaga harjumisel. Mõtlemist ehk aju neuronite vahelisi sünapseid lõhkuda ja uusi ühendusi luua ongi keeruline. :)

Kuidas riigile võetud võlga kasutada – tõsta pensione, juua maha, suunata riigikaitsesse või teha muid investeeringuid – see on hoopis teine teema. Siin on parandamisruumi veel kõvasti.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist