Riigikaitse eelarve

[Viiskümmend]

Kuna sellele kärpimisele ei ole teatavasti alternatiivi siis saab Laanetist peale usaldamist staarkärpija ja see protsess saab omale loogilise lõpu ja kuna KOVi valimiseelne heade uudiste voog tuleb kohe augustis-septembris suure hooga peale siis lõpptulemus koalitsioonile on tõenäoliselt igati vinks-vonks.

[TTA]

Mulle pakub huvi selline hüpoteetiline stsenaarium, et kui nüüd sügisel järsku leidub, et raha on majanduses nii palju juures, et kärpida polegi vaja, siis mis saab? Kas keeratakse kõik planeeritud kärped täielikult tagasi või kasutatakse ära võimalust, et kahest orkestrist üks teha ning kaplanaadi asemel rannakaitseüksus mehitada tegevväelastega.

[Kapten Trumm]

Teooria ütleb, et "õhuke riik" on majandusele ka siis hea, kui mingit masu polegi.
Lihtsalt väiksem maksukoormus jätab maksumaksjale rohkem raha kätte oma äranägemisel kulutamiseks, mis omakorda ergastab majandust.
Teine plusspool, mida teooria väidab, on see, et õhuke riik tähendab vähem reguleerimist ja vähem riiklikku ebaratsionaalsust (mõisa köis las lohiseb).
Mitte et see kõik teemasse puutuks.

Lihtsalt kasinus riigivalitsemisel ei pea olema ainult masuaja teema, vaid seda tuleks harrastada ka siis, kui buum on.
Muidu juhtubki nagu juhtunud on, et eelnevad aastad puhuti mulli ja kui raskused tulid, võimendas see kõvasti probleeme.

[Viiskümmend]

Midagi ei saa, sest see kärpimine on ortodoksne valimisloosung - "püha reliikvia", kui majandusel läheb hästi, mille tõttu ei ole avalikul sektoril võimalik enam erasektoriga (halvas) solidaarne olla siis ohverdataksegi lihtsalt see solidaarsuse loosung ja kõik.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Umbusaldus ministrile anti sisse, aga see muidugi ei realiseeru: https://www.err.ee/1608239055/isamaa-ja ... usaldamise

Isegi kui realiseeruks, siis koalitsioon oma prioriteete ikkagi ei muudaks

..suudab keegi üldse meenutada teist niisama lolli kaitseministrit uuemast Eesti ajaloost

Ise küsin // ise vastan: guugeldasin veits - ja vist ainult margushanson kvalifitseerub niisama mõttetuks (poliit)kehaks

[Kriku]

Jürgen Ligi kohta leiab ka foorumist hulga meeleolukaid hinnanguid.

[Runkel]

Mulle pakub huvi selline hüpoteetiline stsenaarium, et kui nüüd sügisel järsku leidub, et raha on majanduses nii palju juures, et kärpida polegi vaja, siis mis saab? Kas keeratakse kõik planeeritud kärped täielikult tagasi või kasutatakse ära võimalust, et kahest orkestrist üks teha ning kaplanaadi asemel rannakaitseüksus mehitada tegevväelastega.

Orkestrite tegevuse reorganiseerimisel ja kaplanite tegevuse muutmisel pole häda miskit. Sümbolid säilivad ja hingeabi saab jätkuvalt edasi. Iseasi, palju see kokkuhoidu riigile toob, kui KV alt kamina alla tuua. Aga see on kaitseministri mure.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..suudab keegi üldse meenutada teist niisama lolli kaitseministrit uuemast Eesti ajaloost

Jürgen Ligi kohta leiab ka foorumist hulga meeleolukaid hinnanguid.

..no LIGI-l oli ju (vähemalt) mingi aeg mõistus täiesti olemas // rehkendust tundis ka

[nimetu]

Jürgen Ligi kohta leiab ka foorumist hulga meeleolukaid hinnanguid.

Tema kohta on üks KaMin-is pikalt töötanud tuttav öelnud, et hoolimata ideoloogiast oli ta vähemalt kompetentne ja kuulas alluvate nõu. Seevastu Aaviksoo olevat täielik pime buldooser olnud.

[Kriku]

Tema kohta võib meil üks akf pikalt kirjutada

[Some]

Põhietteheide on see, et kõigile lajatatakse ühesugune kärpimisnõue, nii neile ametitele, kes taibukalt hoidsid tulevaste kärbete jaoks täitmata töökohti varuks, kui nendele kes juba aastaid karjuvad lisapersonali ja rahastuse järele. Ametkondade efektiivsemaks muutmine peaks toimuma ju ikka nii, et riigi toimimine minimaalselt pihta saaks. Too 60 miljonit kärbet paneb õlgu kehitama. Segadust rohkem kui tulu.
Võrdluseks - too Kumust jalutuskäigu kaugusele uus Tartu kunstimuuseum/kultuurikeskus taotleb rajamiseks 40 miljonit ja see on vaid 11-st objektist, mis rajamiseks heakskiidu said.
Linnahalli renoveerimise maksumuseks arvestati vist 300 miljonit? Too 60 miljonit on nohu.

[Martin Herem]

Ma vaatan ja kuulan seda ühiskondlikku "arutelu" ja ei näe seal suurt midagi peale poliitika. Ma räägin laiemalt kui militaar.net.

Need kes ütlevad, et kärbitakse riigikaitset, ei oska öelda mida tegelikult kärbitakse.
Need samad inimesed muretsevad orkestri ja kaplaniteenistuse kaotamise pärast, saamata aru, et kumbki ei kao ja kumbki sööb päriselt riiki kaitsvat võimet. Kahjuks on kõigi kõrvad jäänud kurdiks ka ÜHE miljonilise kokkuhoiu osas, mis sellest ümberkorraldusest saadakse.
Ametikohtade ja inimeste koondamise osas on aga mindud lausa kinnisilmi riigikaitset kaitsma. Eile muretses üks riigikogulane juba vabatahtlike kaitseliitlaste pärast, kes endile ise varustuse ja relvastuse ostavad, kuid nüüd koondamisele kuuluvad! See, et KLis on palgal umbes 500 inimest, ei huvita kedagi.
Jutt sellest, et nüüd jääb KLi sõjalises väljaõppes vähemaks instruktoreid ei ole ka mure õige koha peal. Esiteks teab ainult KLPS palju instruktoreid koondatakse (kui üldse). Teiseks peavadki maakaitse allüksuste ülemad võtma senisest suurema koormuse väljaõppe läbiviimises.
Kedagi ei huvita ka tsentraliseerimisest tulenev kokkuhoid.
Kokkuvõttes, ma ei näe eriti suurt muret sõjalise riigikaitse pärast. Vähemalt mitte asjatundlikku muret.
Võitlusel on hoopis teised eesmärgid.

[Kriku]

Kokkuvõttes, ma ei näe eriti suurt muret sõjalise riigikaitse pärast. Vähemalt mitte asjatundlikku muret.
Võitlusel on hoopis teised eesmärgid.

Sama võib öelda ka riigi finantside kohta üldiselt

[A4]

Mulle pakub huvi selline hüpoteetiline stsenaarium, et kui nüüd sügisel järsku leidub, et raha on majanduses nii palju juures, et kärpida polegi vaja, siis mis saab? Kas keeratakse kõik planeeritud kärped täielikult tagasi või kasutatakse ära võimalust, et kahest orkestrist üks teha ning kaplanaadi asemel rannakaitseüksus mehitada tegevväelastega.

Mina eriti ei usu, et parem majandusprognoos või ka selle 60-miljonilise majandus- ja tegevuskulude kärpe „tühistamine“ kaitse-eelarvele tohutult palju hingamisruumi juurde annaks. Sest kaitse-eelarve puhul käib tegelikult jutt kahest pisut erinevast, kuid omavahel seotud kärpest. Esiteks, kõikidele ministeeriumitele „solidaarselt“ väänatud suunis kärpida aastatel 2022 ja 2023 5% praegustelt majandus- ja tegevuskuludelt (kaitse-eelarvele kahe aasta peale kokku u 20-30 miljonit). Ja teiseks üldine RES-iga kaasnenud otsus, et tulevastel aastatel ei tõuse kaitsekulud u 2,2 või 2,3 protsendini SKT-st nagu eelmine valitsus plaanis ja lubas, vaid püsivad alates 2023. aastast siiski tasemel „vaid“ 2% SKT-st + HNS-kulud ja kaitseinvesteeringute programm laskemoona hankimiseks. See kõik kokku teebki selle erinevatel hinnangutel 70-110 miljoni eurose kärpe võrreldes seni tehtud 4-aastase arengukava/eelmise RES-iga.

St isegi kui praegune koalitsioon peaks sügiseks tühistama selle majandus- ja tegevuskulude kokku 60-miljonilise kärpe, siis ma eriti ei näe, et sama soojaga soovitaks või suudetaks ka kaitse-eelarve baastase tõsta 2,2 või 2,3% peale (või siis lähtuda kaitse-eelarve puhul mingist varasemast ja roosilisemast majandusprognoosist). Ehk teisisõnu – „kärpe“ tühistamine vähendaks küll natukene valu ja vaeva, kuid vajadus mingeid võimearendusi ajatada, kulutusi piirata ja inimesi koondada jääks endiselt.

Mis puudutab seda õnnetut orkestrit ja kaplanaati, siis tahaks nüüd siinkohal sekundeerida kapten Trummile, kes väga õigesti ütles, et kasinus ei peaks olema vaid masuaja teema.

[Martin Herem]

Kui orkestrit on KV-l (riigil) vaja alla 1,0 koormuse, siis tuleb see ümber korraldada.
Kui kaplanite erialane töökoormus on alla 1,0, siis tuleb see ümber korraldada.
Kui personali, raamatukogu, juristide, referentide ja finatsistide tööd on võimalik ümber korraldada, et saavutada suurem tõhusus, siis tuleb seda teha.
Kas seda kõike poleks pidanud varem tegema? Muidugi oleks.
Aga ilma kärpeta poleks keegi julgenud seda ette võtta.
Eraettevõtluses on see kõik tegelikult üsna sarnane. Headel aegadel kasvavad toetavad tegevused ja raskematel aegadel jälle kahaneb. Väiksemates ettevõtetes vähem ja suuremates rohkem.