Riigikaitse eelarve

[Runkel]

Läbi investeeringute saaks riik kriisis majandust upitada. Riigipalkade tõstmise abil majandust turgutada, noh siis peab ametnikele ikka mehise palga määrama, palju nad poes seda kulutada jaksavad, on juba teine küsimus. Solidaarsus ses mõttes, et kui erasektori mõned valdkonnad hävivad, suureneb tööpuudus, siis riik tõstab ennast kõrvupidi soost välja laenurahaga, mida tagasi hakkavad maksumaksjad maksma. Tõsisemalt, küsimus on tõesti millise augu me kriisiga tekitame, see loodud struktuur, kus riik omatuludega toime ei tule, on väga raske tagasi jätkusuutlikule tasemele saada. Kes teeb riigimeheliku, ent ebapopulaarse otsuse ja vähendab tulude-kulude vahet?
Eks see on ka maailmavaateline küsimus, mina eelistan konservatiivset eelarvepoliitikat, teised aga lõdvemat, et võtku riik aga laenu. Mõisa köis las lohiseb. Aga kui pöörata see teistpidi - kes agressiivset laenamist pooldab, võtku aga eraisikuna laenud peale, vahepeal refinantseerigu ja hallaku nii 50 aasta peale, et inflatsioon seda sööks. Palun väga.

[tuna]

Minu küsimuse mõte oli selles, et kas see ikka on riigimehelik? Ega augu suurus ei sõltu ju niivõrd sellest, kui palju riik kulutab, vaid palju eraettevõtjad ja kodanikud majandustegevuse pealt makse maksavad. Ja mida rohkem riik kulutab, seda enam majandustegevust. Rääkimata sellest, et see on ju kuhjuv. Kui riik innustab majandustegevust, siis ka eraettevõtjad omavahel nahistavad rohkem. Ja järgmistel aastatel on taastumine seda kergem, s.t niigi väiksemat auku on ka sellevõrra veel kergem tagasi maksta.

[tuna]

Olles nüüd RESi veel siit-sealt lugenud, kujuneb küll mulje, et sarnaselt Miinisadama juhtumiga ei ole ka teised ministeeriumid asja kuigi tõsiselt võtnud. Numbrid on kuidagi jonksu aetud ja kõik. Keskerakond on teinud niivõrd selgeks, kui ilma valitsust lõhkumata üldse võimalik on, et nemad selle eest ei vastuta. Reformierakond on nüüd endakaevatud augus ja peab valima, kas: a) tegeleda päriseluliste probleemide lahendamisega, nagu kaitsevõime loomine; või b) piirduda dotseerivate loengutega eelarve tasakaalust, koos kõigi sellest tulenevate hädadega.

[Runkel]

Akf tuna, jah, riigi kulutus ergutab majandust, aga oluline on ka raha allikas. Laenu tuleb tagasi maksta, maksuraha tagasi ei maksa. Laenu tuleb võtta ja targalt kasutada - mis elavdaks majandust pika aja vältel.

Poliitikutel pole kerge, selge see. Igal erakonnal oma prioriteedid. Kaitsesse tuleb tugevalt panna, aga tuleb ka madalama sissetulekuga inimeste olukorda parandada. Mõni tahab tasuta bussiga sõita, teine odavamat kärakat.

[Kilo Tango]

Akf tuna, jah, riigi kulutus ergutab majandust, aga oluline on ka raha allikas. ...

Mitte ainult raha allikas ei ole oluline, vaid ka see, kuidas seda raha kulutatakse. Kui ostetakse selle eest asju teistest riikidest ilma koha peal väärtust loomata, siis ei saa mingist positiivsest mõjust SKP-le rääkida. Eriti kehtib see riigikaitseliste hangete puhul, mille eripära on enamasti see, et nende hangete mõju majanduskasvule on Eesti kontekstis enamasti väike.

[Runkel]

Riigikaitsesse tuleb panna selleks, et arutelul eelarve ja SKP üle oleks mõtet iseseisva riigina.

[Kriku]

Riigikaitsesse tuleb panna selleks, et arutelul eelarve ja SKP üle oleks mõtet iseseisva riigina.

Ja nii lihtne või keeruline see kõik ongi.

Lehekülg teemavälist kärbitud.

[strateegiline sõdur]

Eilse teema jätkuks veel mõni sõna riigikaitsekuludest. Alljärgnevalt on välja toodud riigieelarve strateegias väljatoodud kaitse-eelarve suurus SKPst.
2022 - senine plaan oli 2,41%, uus on 2,31%
2023 - 2,23% -> 2,14%
2024 - 2,12% -> 2,02%
2025 - 2,02%

Kommentaar väljatoodud plaanile.
Hiljuti oli Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng" arutelu (järgivaadatav siit https://www.youtube.com/watch?v=viFDLsVEngQ). Kaitseväe juhataja visandas oma ettekandes võimalikud arengustsenaariumid aastaks 2030. Üks arengustsenaarium oli, et kui rahastamine on 2% SKP-st. Stsenaariumi pikaajaline mõju oleks järgmine:
- Eesti esmase kaitsevõime väheneb
- olemasolevat struktuuri tuleb kärpida
- uusi võimeid ei lisandu
- eeldab Pihkva operatiivsuunal tegutseva 2. jalaväebrigaadi sulgemist ja reorganiseerimist väiksemateks üksusteks
- väestruktuur väheneb täna plaanitud 24 200-lt võitlejalt ca 22 000-ni
- Eesti esmase kaitse plaani tuleb muuta
- väheneb Kagu-Eesti kaitstus ja võime hoida kontrolli all Eesti alasid

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Tänud stratsõdurile tema viimase posti eest - numbrilised võrdlused pluss KVJ faktoloogia on äärmiselt kõnekas.

Elik siis logish häving riigikaitsele - kui pääminister on MEP // rahmin on autorollomutt // kamin on niisama parteigenossest diletant - ja kõik on rehvid

M.o.t.t


Üks ettepanek Krikule - too eile vällakäidud Miinisadama mahamüümise segane häma tuleks siit ära koondada mereväe teemasse - nohh, et püsiks meil paremini silma all.. tõestada ei suuda aga sisimas tunnen, et sealt miski järjekordne rehvide afäär tulema hakkab...

[Kriku]

Üks ettepanek Krikule - too eile vällakäidud Miinisadama mahamüümise segane häma tuleks siit ära koondada mereväe teemasse - nohh, et püsiks meil paremini silma all.. tõestada ei suuda aga sisimas tunnen, et sealt miski järjekordne rehvide afäär tulema hakkab...

Seal ta ka mattuks mereliste setete alla. Jätsin päris eraldi: viewtopic.php?f=39&t=47791 .

[nimetu]

Üks ettepanek Krikule - too eile vällakäidud Miinisadama mahamüümise segane häma tuleks siit ära koondada mereväe teemasse - nohh, et püsiks meil paremini silma all.. tõestada ei suuda aga sisimas tunnen, et sealt miski järjekordne rehvide afäär tulema hakkab...

Nõus. See arutelu sobiks paremini MeV teemasse. Nagu ka ilma igasuguse pikaajalise rahastuseta laevatõrjevõimekuse loomine...

- Eesti esmase kaitsevõime väheneb
- olemasolevat struktuuri tuleb kärpida
- uusi võimeid ei lisandu
- eeldab Pihkva operatiivsuunal tegutseva 2. jalaväebrigaadi sulgemist ja reorganiseerimist väiksemateks üksusteks
- väestruktuur väheneb täna plaanitud 24 200-lt võitlejalt ca 22 000-ni
- Eesti esmase kaitse plaani tuleb muuta
- väheneb Kagu-Eesti kaitstus ja võime hoida kontrolli all Eesti alasid

Selle kõige juures ongi minu jaoks kõige utoopilisem laevatõrjerakettide hankimine. Antakse ainult ühekordne rahasüst, kuid selle eest ju võimekust ei loo, mis tähendab, et seda tuleb teha omakorda teiste võimekuste arvelt. Kahju riigikaitsele on mõõtmatu. Praegu oleks tegelikult kõige loogilisem samm hoopis see kui see rahasüst ja hange jäetakse üldse ära.

[HeiniR]

nimetu: Praegu oleks tegelikult kõige loogilisem samm hoopis see kui see rahasüst ja hange jäetakse üldse ära.

Seda võimuliit endale vaevalt lubab, sest rahvas (valija) ei näe ju võimeloomist ja säilitamist kui protsessi, vaid ostetud vahendeid (raketid+raketikandjad). Ühekordse süsti puhul hiljem hea näidata, et "ära tegime", samas opositsioonil ka kehvem viidata, et tegelikult osteti vahendid, aga võimekust ei loodud.

[Kriku]

eeldab Pihkva operatiivsuunal tegutseva 2. jalaväebrigaadi sulgemist ja reorganiseerimist väiksemateks üksusteks

Selle keelab kaitseminister formaalsel tasandil ära ning seda esitletakse kui töövõitu Eesti kaitsevõime säilitamisel: "Reformierakond ei luba 2. brigaadi sulgemist." KVJ jääb süüdi, et tahab brigaadi kinni panna.

[nimetu]

Kõige piinlikum selle asja juures on see, et Laaneots on vait kui kult rukkis.

[tuuba]

eeldab Pihkva operatiivsuunal tegutseva 2. jalaväebrigaadi sulgemist ja reorganiseerimist väiksemateks üksusteks

Selle keelab kaitseminister formaalsel tasandil ära ning seda esitletakse kui töövõitu Eesti kaitsevõime säilitamisel. "Reformierakond ei luba 2. brigaadi sulgemist." KVJ jääb süüdi, et tahab brigaadi kinni panna.

süüdi jääb ikka EKRE, kes valitsuses olles aasta ja 9 kuuga lasi eesti rahanduse nii põhja, et kaitseväel tuleb isegi vanad püksid maha müüa, et õpetajate palka 3 % tõsta...