Riigikaitse eelarve

[tuna]

Ei hakka Sinuga vaidlema - pole see teema. Niipalju siiski, et ikka mõtle ka enne, mida Sa näiteks tood. Täiesti amortiseerunud raudteel bussiga võrreldes poolteist või isegi kaks korda pikema sõiduajaga rongi täituvust ette tuues hindad mingi raudteeliini mõttekust. Tõesti?

[Kapten Trumm]

Sellele raudteele kuluvaid miljoneid (raudtee ehitus maksab 1M km, Turbast Haapsallu on 40+M ja Turbast Rohukülla 50+ M.
Eestis leiab kordi paremaid rahapaigutuse kohti, ka riigikaitses.

Kui Pärnu täismõõdulisel lennuväljal või Rail Balticul võib lauale panna ka julgeolekuargumendi, siis täna pole ju enam Vabadussõda, kus soomusrongid ruulisid.

Kui mida sõitsin amortiseerunud rongiga amortiseerunud raudteel, siis toona sõitsid maanteel amortiseerunud tossavad Ikarused. Sama amortiseerunud rong tühjenes Laitse ja Keila vahel ning mingi osa rahvast sõitis Riisipereni.

[mäger]

Moderaator võib lahkeste postituse mitte-teemakohasuse tõttu eemaldada, aga vastuseks eelmistele: Soomes Mäntsälä asula kasvas 10-15 a mitmekordseks peale seda, kui ehitati Helsingi-Lahti suunaline otseliin raudteel. Vantaal kinnisvara hinnad tõusid tulevaste rongipeatuste läheduses aastaid enne, kui ringliin, st kehärata kasutusele tuli. Pole see fenomen kadunud kuskile. Ja telegraafiliini asemel on peagi ilmselt kiire internetiühendus, mis piirkondade rahvaarvu määrab.

[Kriku]

Selle optimistliku noodiga pöördume lahkesti teema juurde tagasi.

[strateegiline sõdur]

strateegiline sõdur: Ma ei saa aru millest paanika.

Enamus siinsetest kommenteerijatest vist on tõesti täielikud jobud (sh mina ise), kuna mina ja tundub, et enamus kaasarääkijaid said aru siiski nii, et kärbe tuleb ja eriti riigikaitsele lubatud täiendava investeeringuraha arvelt.

Keeruline lugu nende jobudega. Kes siis ikkagi vassib ja valetab? Kas lugupeetud kaasfoorumlased või kaitseminister, kes eilse saate alustuseks defineeris ennast - ja ka saatejuhti - hoopis härrasmeheks. Ma ei tahaks küll kuidagi uskuda, et härrasmehest kaitseminister läks saatesse valetama. Eriti olukorras, kus ta teab ju täpselt mis riigieelarve strateegias kirjas on. See oleks ikka lausrumalus minna avalikult hämama ja vassima. Ise teades, et mõni päev hiljem tuleks kõik avalikuks. Miks üldse üks täie mõistuse juures olev inimene peaks endale sellist jama hakkama korraldama? Kas ta oli seal mingis meeltesegadushoos? See oleks nüüd küll näotu lugu, kui minister tegeleks valetamise, vassimise ja hämamisega.

[Kapten Trumm]

Kindel on tasuta lõunate puudumine - kõik need palga- vms toetused, tasuta vaktsineerimised jne jne tuleb kuidagi kinni maksta, samal ajal tulu jääb vähemaks. Seega vähemalt surve kaitse-eelarvele tuleb.

[nimetu]

Ma olen kindel, et ta otseselt ei valetanudki, kuid sirget juttu ka ei ajanud.

[mart2]

OOtame ja vaatame, sest enneaegu kõvatamine ei tee muud kui heal korral noogutuse kuid halvemal juhul saab mõni atakki. Seda pole austet foorumlastele mitte vaja.

Vahepalaks lubab ehk lugupeetud moderaator ühe OT, mis kaudselt siiski seotud kaitseministri esinemisega.
Õndsal nõukogude ajal peeti kolhoosides/sohvoosides klubides nn. kohviõhtuid, kus sai napsu võtta ja jalga keerutada. Selleks, et asi oleks akuraat, kutsus korraldaja tavaliselt mõne õhtu esineja. Kord olevat kutsutu olnud akadeemik Gustav Naan ja teemaks perekond.
Alustanud siis esineja juttu väitega, et pooled naised olla litsid. Saalis olnud suur pahameele urin ja kisa nii meeste kui naiste poolt.
Selle peale parandas ennast akadeemik ja vabandas, et ajas asjad sassi - tegelikult olevat nii, et pooled naised ei ole litsid! Saalist kostis rahulolev mõmin ...

Kas ja kuidas akf-d leiavad seose, jätan juba teie mureks.

[Renegate87]

No mis siin siis toimub? Aktiivne vestlus on lehelt 142 poole pealt kuni 145+ ning moderaatori sekkumine on vajalik.
Vaadates et kommivad kasutajad korduvad siis tekib küsimus kui mitu tegelikult tootvat või kaitsvat tööd teevad VS kes on niisama riigipalgal "töötavad" või kallutavad arvamusi erakonna kontorist?

Nii hull see asi ka ei ole. Lisaks lastega seotud sotsiaalkulud eelarves on suht pisike osa (peretoetused).
Enamiku moodustab seal vanaduspension. 400 eurot bruto 400 tuhandele inimesele on ca 2 miljardit eurot aastas.
10% on 200 miljonit nagu naksti.

Hinnates Kapten Trummi panust ning eeldades, et tegemist ei ole sugugi väikse teadmiste pagasiga inimese puhul tema eelnevaid postitusi vaadates paneb selline komm imestama. Tüüp näide miks demokraatia ei taha tööta ehk kui kärpeid tuleb teha siis "teised kärpigu aga mulle olulistes valdkondades on tegemist riigi alustala lammutamisega".

Tegelikult pole see riigikaitse eelarve kärpimine valus teema õige lähenemise korral aga mõned ringkonnad kes pole pole harjunud oma peaga nuputama kuidas arveid tasuda ja makse maksta vaid saavad koguaeg loota maksumaksja "lahkusele" on natuke närvis. Kaitseväelastel, politseil jne on kõrval sissetulekute omamine pealegi vist keelatud või piirangutega ehk mõni ime kui mingid kärpejutud ei meeldi. Eesti liitlastel ja isegi meie ajaloos on kohti kus praegune poliitiline eliit ja kaitseväe juhtkond võiksid nii ühte kui kui teist õppida. Meil endil on ka erinevaid ideid juba aastad välja käidud aga enamus on unustatakse suht ruttu.

Üks parimatest variantidest kuidas nendest majandussurutisest tulevatest aukudest üle minna oleks riigikaitse fondi tegemine nö. riigieelarve toetuseks. See hea halduse korras võib teenida nii mõndagi eesmärki korraga. Alustame kriisis tekkivate rahaliste aukude lappimisega, just nagu aastal 2009 tekkis ja tekkib ka nüüd riigieelarve koomale tõmbamisega. Teiseks saab selle varasid kasutada osaliselt meie kaitsetööstuse arendamiseks läbi investeeringute kuna tänapäeval konkreetne sõda on suht haruldane nähtus riigi puhul kes oma kaitset tõsiselt võtab ja samal ajal ekspordi võimekusi parandada. Kolmandaks võiks selle juhtkonda tuua endiseid sõjaväelasi, et kaitsevaldkonna kompetentsi tõsta. Hetkel oleva kriisi puhul see ei aita aga küll aga tulevikus kuna järgmine jama tuleb circa 10 aasta pärast. Kas seda peaks kasutama 2% magilisest numbrist kinnipidamiseks on küsitav sest sinna saab igasugu jama sokutada.

Kuidas seda fondi starti rahastada? Lastelt ja vanuritelt pole ilus nagu midagi võtta kuigi hädapärast saab neilegi maksuametnikud kraesse ajada. Üks variant oleks vabatahtlik korjandus meie riigikogulastelt. Riigikogulase palk on 4399 EUR per kuu ehk 52 788 EUR aastas. Korrutame selle 101ga ning saame 5 331 588 EUR aastas terve riigikogu peale. Lisaks on oodata tulu ka investeeringute pealt tulevikus ehk kaua vaesed riigikogulased nälgima ei pea. Riigikogulasele jääb sellel ajal elamiseks kuluhüvitis 15 012 EUR aastas ehk 1 251 EUR kuus mida kulutatakse nii kui nii millele soovitakse. Võrdluseks oli Eesti keskmine palk 2020 brutos 1 448 EUR, miinimum 584 EUR ehk üle tonnise palgaga ei tohiks nälga jääda.
Annetused on teine variant millega fondi saab turgutada. Pretsendent loodi Eestis juba 30ndatel allveelaevade Lembit ja Kalev finantseerimisega läbi korjanduste jne. ehk meie kõik saame anda oma panuse soovi korral mis hetkel on kuidagi piiratud.

See riigikogu "annetus" kõlab endalegi naiivselt aga on mõeldud juhtima tähelepanu meie riigi administratiivkuludele. Sealt võib kohe kindlasti kuskilt kena kopika kokku hoida ilma et keskmine kodanik seda kuidagi enda nahal tunneks ja neid muid lappida aga vähe usutav, et keegi on omast soojast kohast valmis loobuma. Ehk lapsed ja vanurid - pange oma taskurahad ja pension valmis - meie riik vajab teid

[tuuba]

järgnev arutlus puudutab otseselt nii riigikaitse eelarvet kui kogu riigi eelarvet.

viimased paar aastat ja ettepoole vaadates järgmisel kümnekonnal aastal on olnud/jäävad keskpankade intressid negatiivsed s.t. käib korralik rahakülv.
lisaks juurde ka iga-aastase inflatsiooni nii 2-3%.
mis siit tuleneb? aga seda, et laenata tuleks niipalju kui antakse ja teha pikaajalisi laene--30 aastat,50 aastat.

vahemärkusena---1992 ,kui tuli meie oma kroon, siis oli 300 krooni (praegu siis 20 eurot) ikka keskmisest suurem palk. ja osta sai oioi kui palju.
2011 kui tuli euro (ainult 10 aastat tagasi!) oli keskmine brutopalk 869 euri, 2020 oli see 1448 euri -ehk siis 10 aastaga kasvas palk pea 2 korda ehk siis raha odavnes 2 korda (reaalväärtuselt)
https://www.stat.ee/et/avasta-statistik ... utokuupalk
ehk siis ajavaates 30 a jääb täna laenatust 100 eurist tasumiseks järgi (reaalväärtuses) ca 10 euri. tagasimaksed tasandab inflatsioon ja negatiivne intress, seega kisa teemal " aga lapsed peavad ju maksma" ei päde.
praegu tuleb võtta raha laenuturgudelt, et ellu viia nii kaitseplaanid (ÕT,rannakaitse, TT jnejne ) ja rajada 2+2 teed,teha korda kõik sillad ka väiksematel teedel, parandada riigisisesed raudteed ( reil peldik tuleb praegusel kujul prügikasti visata), võib-olla ehitada lisaks Pärnule ja Tartule veel 1-2 n-ö varulennuvälja.

kokkuvõttes tuleks kasutada saadaolevat raha maksimaalselt kiirete vajaduste katmiseks ja betooni valamisega saaks siseriiklikult ka majandust korralikult ergutada.

[Viiskümmend]

Biden on ka Trumpi "alla 2%" kättemaksupoliitika lõppenuks kuulutanud ning uus suund on usalduse taastamine vähem panustavate liitlastega, mis tähendab, et USA surve oma Euroopa liitlastele on siin selgelt nõrgem, kui mitte kadunud.

[Kapten Trumm]

Hinnates Kapten Trummi panust ning eeldades, et tegemist ei ole sugugi väikse teadmiste pagasiga inimese puhul tema eelnevaid postitusi vaadates paneb selline komm imestama. Tüüp näide miks demokraatia ei taha tööta ehk kui kärpeid tuleb teha siis "teised kärpigu aga mulle olulistes valdkondades on tegemist riigi alustala lammutamisega".

Ma lihtsalt näitasin, kuskohas meil raha on. Mingi ministeeriumite ülalpidamiskuludega neid vajalikke lisamiljoneid kokku ei kraabi. Vananev elanikkond, kes omab hääleõigust, ongi demokraatia nuhtlus ja nõrkus - sest antud kaalukas häälte arv tõmbab ühtlasi tekki enda peale. See kõlab ehk väga küüniliselt, aga järjest kasvav kulutamine nii täna kui perspektiivis mittetootlikule rahvastiku osale on jätkusuutmatu.

Täpselt sama jätkusuutmatu on Euroopas moodsaks muutnud idee kompenseerida rahvastiku vananemist immigratsiooniga, mis annab sõjakale islamile võimaluse levida.

Ma hästi ei kujutaks ette, mida teeks näiteks Saksamaa, kui talle esitada taoline sõjaline väljakutse nagu neil oli 1980ndate algupooles. Tänase sotsiaalkulude ballastiga. Suht uppis oleks. Eks seda teades nad üritavadki ajada kahepoolseid suhteid Moskvaga.

[Chupacabra]

Jüri Ratas arvab, et riik hakkab hoopis rohkem pensioneid maksma: https://www.delfi.ee/artikkel/93282243/ ... oni-maksma

[Kapten Trumm]

Üks lisaeuro igale pensionisaajale maksab eelarvele igal aastal ca 5 miljonit eurot. Üksainus lisaeuro saaja kohta.

[Kriku]

Kogu eelarve peale on jutt aga ainult 60 miljonist: https://www.err.ee/1608194371/minister- ... 0-miljonit

Umbestäpselt sama summa, mis erakorralisele pensionitõusule kulutati:

Puhtalt pensioni indekseerimine 2021. aastal läheb riigile maksma 23,7 miljonit eurot. Kui lisada erakorraline pensionitõus (16 eurot), rahvapensioni tõus 30 euro võrra ning laste eest makstav lisaraha, on kulu kokku 83,8 miljonit eurot.

https://www.err.ee/1608119188/pension-t ... euro-vorra