A4 kirjutas:Selle asemel kavatsetakse aga riigieelarve rahuliku südamega miljardi euroga miinusesse lasta ja laenamisega jätkata, et saaks ellu viia pensionitõuse, Haapsalu raudteid jms toredaid asju ning vältida igasuguseid kärpeid või koondamisi kogu avalikus sektoris..
Teab keegi nimetada mõnda valitsust uue Eesti ajaloos, kes oleks hakkama saanud koondamistega "kogu avalikus sektoris"
Püüan sõnastada selgemini. Ei pea tingimata läbi viima inimeste koondamist kõikides avaliku sektori asutustes. Sellise vägiteoga pole vist tõesti ükski valitsus hakkama saanud. Pigem juhin tähelepanu sellele põhimõttelisele dihhotoomiale, et majanduses on kriis juba käes, ettevõtted juba koondavad töötajaid, riigi tulud läbi maksude vähenevad märkimisväärselt, aga riik ei kavatse selle trendiga kasvõi moe pärast kaasa minna ning raiub nagu rauda, et riigi kulusid, töötajaskonda ja palkasid pole vaja kärpida. Selline sügavalt vasakpoolne mõtte- ja teguviis võiks iseenesest veel olla arusaadav, küll aga pole sellisel juhul arusaadav see, miks peaksid kaitsekulud olema ainsad, mis reaalselt kärpe alla peavad minema?
Suures pildis – kui meenutada seda, mis juhtus eelmise majanduskriisi ajal, siis toona tõmmati kogu riigi, st kõikide ministeeriumite kulusid väga lühikese aja jooksul koomale 10-20% võrra. See ei tähendanud igal pool küll automaatselt töötajate koondamisi, aga kokkuvõttes oli riik erasektoriga solidaarne ning käis sama jalga. Jah, oli raske ja valus, kuid riik, majandus ja ühiskond sellest kõigest kokku ei kukkunud. Aga tõsi – toona ei mõelnud keegi ka tõsiselt selle peale, et oleks vaja erakorraliselt ja ennaktempos pensione tõsta.
Smith kirjutas:Väga huvitav tõesti. Kohati on kuningapoeg justkui “Jürgenligistunud”.
Huviga ootan kuidas tõrvikumehed teda välja kukuvad vabandama
Minule tundub, et küsimus on isiklikus ebasümpaatias kaitseministri suhtes.
Mina isiklikult jälgin seda väljavabandamist FB-s Kirsbergi riigikaitse grupis.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Metsoja kardab, et rahandusminister Martin Helme (EKRE) vihjatud kärbe võib kahandada ka kaitseväe võimekust. "See oht ongi ju väga suur, et kärpida üks kord on võib-olla isegi lihtne. Öelda, et midagi ei ole teha, majandusel ei ole hästi. Võtame maha selle 50 miljonit eurot aastas. Järgmine aasta ka, ülejärgmine aasta ka maha. Aga tagasi panna on seda ikkagi väga-väga keeruline ja ettepanek on tänast määra hoida. Just rahalises vääringus ja see on kuskil 2,16 protsenti SKP-st," rääkis Metsoja. Isamaa on teinud viimastel päevadel päris jõulisi etteheiteid EKRE suunas, et too ei soovi enam täita oma valimislubadust, hoida kaitsekulutused kahest protsendist kõrgemal.
EKRE riigikaitse asjatundja Leo Kunnas rõhutas, et praegu on aeg otsida riigikaitses optimeerimiskohti. Nii saaks lisaraha näiteks transpordilennuki Globmaster osaku arvelt, sest rahvusvahelisi operatsioone ei toimu, ning ka igapäevaste tegevuste arvelt. Samas võiks ette võtta suured riigikaitselised investeeringud. "Praegu oleks võimalik teha erakorralisi kaitseinvesteeringuid erakorraliste võimelünkade likvideerimiseks. Mul oli ka rahandusministriga hommikul natuke juttu sellest ja vabariigi valitsus on teemat tegelikult ka juba arutanud. Siin on summa suurusklass 300 miljonit, ja need võimelüngad, mis läheks likvideerimisele, on keskmaa õhutõrje ja rannakaitse kaldal baseeruvad raketikompleksid," lausus Kunnas.
Et kärbime korraliselt 50M aastas järgneval kolmel-neljal ning otsime samalajal võimalusi 200M jagu erakorralisteks inveteeringuteks??? Ekre vennad on kõik veidi sogased vist ning oma saamatuses riigikaitsele lausa kahjulikud. Ja see kamp nimetab end tõsiselt rahvuskonservatiivideks. Klounaad kuubis.
Rahandusminister Martin Helme ja siseminister Mart Helme (mõlemad EKRE) peatusid pühapäevases Tre raadio saates «Räägime asjast» ka kaitsekulutuste teemal ning tõdesid, et printsiip, mille järgi läheb SKT-st kaks protsenti riigikaitsesse, pole riigi kaitsevõimele vajamineval määral mõju avaldanud. Kaks protsenti ei lähe Helmede sõnul asja ette, vaid «bürokraatlikku rahmeldamisse».
Martin Helme sõnul oleksid nemad valmis kaitsekulutuste määra SKT-st tõstma kahest protsendist ka kõrgemale, aga seda juhul, kui see läheks kaitseinvesteeringuteks. «Mina olen iga kell nõus ja praegu on selleks suurepärane võimalus - võtame laenu ja täidame riigikaitselised lüngad. Õhutõrje, rannakaitse soomusmanöövervõimekus: me räägime suurusjärgus 200-300 miljonit eurot ja me täidaksime need lüngad juba ära. Kui me selle summa suunaksime kaitse-eelarvesse, siis see tõuseks üle kolme protsendi. Ma kirjutaks kahe käega sellele alla, kohe,» kelle sõnul on olemas isegi kokkulepped erinevate relvatootjatega, mis võimaldaksid vastavad hanked kohe ära teha. «Suhtun skeptiliselt aga sellesse, et me anname ja anname kaitseministeeriumile raha juurde ja võimekuslüngad ei parane,» tõdes Martin Helme, küsides hiljem saatelõigu lõpetuseks, mida kahe protsendi eest on vastu saadud.
Tema sõnul on Eestil näiteks võimalus Ühendkuningriigist saada mahakandmise hinnaga paari miljoni euro eest tanke. «Mine seda rääkima inimestele, kelle igapäevane töö peaks olema selliseid diile otsida ja käia valitsuses nööpe keeramas, siis kuuleme ainult põhjuseid, miks seda tegema ei peaks.»
Mart Helme täiendas: «Meil räägitakse uljalt kahest brigaadist. Et Eesti sõjaaja võimekus olevat kaks brigaadi. Brigaad kõlab uhkelt, aga tegelikult on meil sisuliselt kaks pataljoni. Sinna juurde kuuluvad veel väikesed lahingugrupid ja muud asjad. See on siis 30-aastase riigi kaitsevõime ülesehitamise tulemus. Meil ei ole lennukeid, soomusvõimekust, rannatõrjevõimekust, õhutõrjevõimekust, tankitõrjevõimekust. Me ei näe, mis toimub meie vee all - väljaarvatud see, mis on piirivalve laevade ja solaritega võimalik kasutada. Kaitseministeerium kasutab pildi kätte saamiseks neid radareid, mis on meie piirivalvel.»
30 aasta saavutused kaitsevaldkonnas on Mart Helme sõnul seega materiaalses plaanis väga tagasihoidlikud. «Ja siis hakkavad mingid tegelased alates Mart Laarist ja lõpetades Andres Metsojaga (riigikaitsekomisjoni juht, Isamaa) süüdistama, et mina ehitan paralleelstruktuuri (kriisireservi näol - M. P.) ja raiskan riigi raha, mis ei aita kaitsevõimet tõsta,» lausus Helme ja meenutas, et Soome kaitseministriga kohtumisel kiitsid põhjanaabrid meie kriisireservi moodustamise ideed. «Aga mõningate meie inimeste arvates on soomlased lollid ja meie oleme ainsana targad. Ainult Soomel on kaitsevõime ja meil ei ole,» leidis Mart Helme ja pehmendas Martin Helme sekkumise peale oma sõnu. «No puudulik, ütleme siis nii.»
Kaitsekulutused tõusid taas päevakorda riigieelarvekõneluste ajal, kui selgus, et Martin Helme soovib vähendada kaitsekulutusi. Sellele oli vastu nii opositsioon kui ka valitsuspartner Isamaa, kelle käes on lisaks riigikaitsekomisjoni esimehe positsioonile ka kaitseministri koht (Jüri Luik).
Algab kusagil 29. minutist.
Mart Helme paneb ikka uskumatut möla. Olevat rääkinud Soome piirivalve juhtidega ja siis jõuab oma sonimisega sinnamaani välja, et soomlased justkui kavatsevad piirivalvet (!) raskerelvadega varustada. Tsiteerides: "miinipildujatest alustades ja mingite kergete haubitsatega lõpetades".
Siinkohal peaks küll keegi autoriteetsem konkreetselt kätte võtma ja selle "alternatiivfaktinduse" resoluutselt ümber lükkama.
Alternatiivfaktinduse saab ümber lükata faktidega, et reaalselt on 30 aastaga tänaseks ülesse ehitatud mitte kaks pataljoni ja „väikesed lahingugrupid ja muud asjad“, vaid kaks, tänaseks reaalselt eksisteerivat jalaväebrigaadi (no hüva, 2. brigaadil läheb veel paar aastat, et oma tegelik seis ettenähtud koosseisu- ja varustustabeliga 100% kooskõlla viia), millest esimesel on kõik manööverpataljonid kas soomustransportööridel või jalaväe lahingumasinatel. Mõlemal brigaadil on oma orgaanilised suurtükiväe-, õhutõrje-, pioneeri- ja tagalapataljonid, luure- ja tankitõrjekompaniid. Sinna juurde siis veel neli Kaitseliidu maakaitsepataljoni, võitlusgrupid ja veel üht-teist. Samamoodi on reaalselt, mitte paberil, olemas keskalluvusega staabi- ja sidepataljon, logistikapataljon + terve rida Teotuse väejuhatuse muid toetavad teenuseid ja võimeid, sõjaväepolitseikompaniid. Õhuväes on olemas korralik õhuseireradarite võrgustik ja sama korralik lennubaas, ilma milleta ei tegutseks siit ei õhuturve ega poleks USA lennuvahenditel kuskil baseeruda. Mereväes on baas ja kolmest „plastkünast“ laevastik – võib lõputult arutleda selle üle, kas need on vajalikud või mitte, aga need on igatahes reaalselt olemas ja tegutsemisvõimelised. Kogu see struktuur on tagatud teatud arvu lahingumoonavarudega (st sõda ei lõppe päeval 1 või 2 varude lõppemise tõttu), kuhu iseenesest on uputatud sadu miljoneid eurosid kaitse-eelarve raha, mis avalikult eriti silma ei paista paraku. Kogu see struktuur on mehitatud, varude ja mobilisatsioonisüsteemiga tagatud niimoodi, et paari ööpäevaga on võimalik „ülesse tõsta“ ja lahinguvalmis seada suvaline struktuuri kuuluv allüksus – või vajadusel ka kogu see struktuur. Taristu ja vähemalt osaliselt ka harjutusalad on arendatud selliseks, et need mitte ei takista, vaid soodustavad väljaõppe läbiviimist.
Ja seejuures tuletaks meelde, et 2% tasemel on kaitsekulud olnud vaid viimased kümmekond aastat – 1990. aastatel olid need üldiselt alla 1% ja 2000. aastatel keskeltläbi 1,5-1,6% peal.
Selle „kahe pataljoni“ jutu muudab antud juhul eriti groteskseks asjaolu, et selle jutu rääkija oli aastatel 2015-2019 Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees, st inimene, kellel olid kõik võimalused viia end kurssi asjade tegeliku seisuga.
Kui keegi nüüd ütleb, et seda on 30 aasta peale ikka häbiväärselt vähe, siis võiks konkreetselt ära näidata, milline arendus oleks võinud ära jääda ja mida selle asemel oleks rohkem ja teistmoodi võinud saada? Või siis näidata, kuskohas tänase kaitse-eelarve ja struktuuri sees on peidus need „optimeerimiskohad“, mida kokku hoides saaks märkimisväärse arenguhüppe teha. See, et mõni mees ei oska ka 10 aastat hiljem tuua paremat säästuskohta, kui see 0,5 miljoni eurone Globemasterite osak (0,1% kaitse-eelarvest), viitab sellele, et ega neid optimeerimiskohti vist väga rohkem ei ole.
EI ole ka keegi minu teada väitnud, et praegu kaitse-eelarvesse raha rohkem pannas uusi võimeid juurde ei tule. Küll aga on Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe tänane juhtkond selgelt välja öeldud, et kuni kaitsekulud püsivad praegusel, 2% tasemel, siis selle raha eest on võimalik üleval pidada ja võibolla ka natukene veel paremaks „tuunida“ tänast struktuuri ja võimete paletti, aga mingit täiesti uut võimet enam teha ei saa. St kui tõesti anda kaitsekuludele hüppeliselt juurde 100, või 200 või 300 miljonit, siis uusi võimeid saab. Aga kui raha hoopis vähemaks võtta, siis hakkavad kärbuma juba olemasolevad või lähiajaks plaanitud võimed ja arendused.
Kui on etteheide, et oleks pidanud rohkem riigilt-riigile odavaid tehinguid tegema, siis tuletaks meelde, et just sel moel on kokku hangitud suurem osa meie tänasest relvastusest ja varustusest – kogu soomustehnika, praktiliselt kogu mitmetuhandeline sõidukipark, kõik haubitsad, laevad jpm. Tutt-uuena, otse tehasest on ostetud vaid seda kraami, mida kasutatuna ei müüda või mida polegi mõtet kasutatuna osta – sidevahendid, radarid, ÕT- ja uuemad TT-raketisüsteemid, edaspidi ka automaadid ja kuulipritsid.
Kaks protsenti ei lähe Helmede sõnul asja ette, vaid «bürokraatlikku rahmeldamisse».
Minu meelest see lause kuvab ministrite Helmete tahtmist riigikaitse juhtidega (nii KV-s kui KaMin´as kui teised asjapulgad) tüli kiskuda, viidates justkui sellele, et ei tehta muud, kui määritakse pabereid (seda ju bürokraat teeb).
Lõik "kaks pataljoni" on mõeldud esmajoones oma jüngrite usaldust KV vastu õõnestama.
Kokkuvõttes saade, mis tekitab tüli, nõutust, vähendab moraalset valmisolekut vastuseisule jne. Ja siis veel "mužik"´u stiilis laiamine, kuidas nemad kõigiga räägivad, soomlastega, brittidega ja kes teab kellega veel, ja teavad ja teevad.
See algne "raha ei ole" jutt tunduski kuidagi väga kummaline praeguse laenuorgia taustal. Nüüd vähemalt on üheselt selge, et kogu kaitse-eelarve kärpimisjutu taga on Helmede soov kaminaga kiusu ajada, nagu akf Smith ka nädal tagasi välja pakkus.
Smith kirjutas:Minule tundub, et küsimus on isiklikus ebasümpaatias kaitseministri suhtes.
nimetu kirjutas:Seal taga on vist üldse soov Isamaale ära panna. Sellised suhted lõppevad tavaliselt lahutusega.
No aga see oleks ju lausa boonus. Selge see, et asi kipub hapuks pöörama. Valitsus kukub, kesikla ja Ekre saavad aga alati ärbelda, kuidas nad küll kündnud oleks, aga vaat munad (Isamaa) hakkasid tulemuslikku põllutööd segama...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
