Riigikaitse eelarve

[Arf]

Kuni eelmise aasta lõpuni oli 13 aastat.

Pealegi, vähestes ametites saab inimene 50 või 55 aastaselt pensile .

[lennuk]

- Sisuliselt kiidate heaks, kultiveerite nn pensionieeliku suhtumist? St hea töötaja on see, kes võimalikult vähe probleeme tekitab, ülemuste silma eest varjule hoiab ja vaikselt oma pentsi ootab? Kas ta midagi teeb või mitte, see on teisejärguline.

Pole midagi öelda - sõjavägi

Kui u 50 saab pintsi peale, siis ilmselt on eeldatud, et spetsialist on noorem. Kui alla-viiekümnene inimene nii suhtub, siis ma julgeks omast kogemusest arvata, et selline "spetsialist" on tegelikkuses suht mõttetu vend.

[A4]

- Sisuliselt kiidate heaks, kultiveerite nn pensionieeliku suhtumist? St hea töötaja on see, kes võimalikult vähe probleeme tekitab, ülemuste silma eest varjule hoiab ja vaikselt oma pentsi ootab? Kas ta midagi teeb või mitte, see on teisejärguline.

Pole midagi öelda - sõjavägi

Kui u 50 saab pintsi peale, siis ilmselt on eeldatud, et spetsialist on noorem. Kui alla-viiekümnene inimene nii suhtub, siis ma julgeks omast kogemusest arvata, et selline "spetsialist" on tegelikkuses suht mõttetu vend.

Mina küll ei saa aru, kus ma oleksin kultiveerinud pensioni-eeliku suhtumist.

Põhimõtteliselt peaks kaitseväe eripensionite süsteem soosima ja motiveerima edasipürgivaid, aktiivseid, õpihimulisi ohvitsere ja allohvitsere. Asja tera on selles, et kaitseväe eripensionit ei hakata maksma sulle mitte mingi Eesti keskmise või kaitseväe keskmise palga alusel, vaid eripensioni aluseks on konkreetse kaitseväelase viimane, enne pensionileminekut teenitud kuupalk. Palk on aga seda suurem, mida kõrgemale ametikohale ja auastmele sa teenistuse jooksul jõuzd. See aga oleneb (üldjuhul) sellest, kui palju sa õppida ja ennast täiendada oled viitsinud, kui hästi sa teenistusega oled hakkama saanud jne. St - tahad head pensionit saada, siis pead ka teenistuses aktiivne ja hakkaja olema. Kui teenistuses rabeleda ei viitsi, siis pühi suu puhtaks ka kõrgemast ametikohast, paremast auastmest ja seega ka suuremast eripensionist.

Mis puudutab küsimust, kas 13 või 20 aastat staaži on pensioni väljateenimiseks palju või vähe. Võrreldes tsiviilsektoriga on 20 aastat muidugi vähe, aga olgem ausad - ega kaadrikaitseväelane ei tee ka maailma kõige kergemat ja vähemkurnavamat tööd. Eripension 13 või 20 aastaga - see on Eesti riigi tänu inimesele selle riigi kaitsmise eest. Pidevad lähetused ja komandeeringud, pere juurest eemal olek, nädalate kaupa märjas metsas ligunemine, kümnete inimeste eest oma peaga vastutamine, toimkondades veedetud magamata ööd, oma elu ja tervisega ohtlikel välismissioonidel riskmine - pensionistaaž 20 aastaga on kõige selle eest päris õiglane kompensatsioon.

[Lemet]

NB!! Numbrid on eurodes. Aeg hakata harjutama. Võrdluseks- Soome kaitse-eelarve.
http://www.janes.com/extracts/extract/c ... ls090.html






http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=36260567

[Wrangel]

Ma ootasin asja. Pane link.

[paul]

KaMin valitsemisalas:
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine (ü) 34 484 808

KaMin:
sealhulgas kaitseotstarbeline erivarustus (ü) 31 683 791

KV:
sealhulgas kaitseotstarbeline erivarustus (ü) 32 134 218

[HeiniR]

Lemet,see tähendab siis, et oleme Soomest ca. 10 korda väiksema kaitse-eelarvega, samas rahvaarvult ca. 5 korda väiksemad. Vahe seega 2 korda. Arenemisruumi on, kuid vaadates Reformierakonna kava, siis hoidku jumal, et see "arenguruum" ei läheks mitte pesonalikuludeks ja nišivõimekustele.
Ja tundub, et mõne muu erakonna poolt tehtud vastuväiteid ei taheta meedias sugugi läbi lasta

[Lemet]

Kaitseminister Urmas Reinsalu eeldab kaitseväe uuelt arengukavalt võimalikult täpset planeerimist, et teha kümne aasta jooksul kaitsevaldkonda investeerimisel reaalseid ja õigeid otsuseid.

«Minu suunis kaitseväe uue kümne-aastase arengukava koostmiseks on võimalikult täpne audit. Me peame teadma, milline on meie tänane realistlik võimekus, et selle põhjal teha valikuid, võttes aluseks SKP konservatiivse kasvu,» ütles Isamaa ja Res Publica esimees Reinsalu BNSile antud intervjuus. Tema sõnul on arengukava peamiseks eesmärgiks hankida laskemoona, varustust ja tagada suutlikkus komplekteerida reservüksusi.

Kaitseminister ütles, et töö arengukava esimeses faasis on lõppenud ja paika on pandud võimalikud ohustsenaariumid Eesti sõjalisele julgeolekule, põhiseaduslikule korrale ja territoriaalsele terviklikkusele. «Rahuaja planeerimisotsused võivad olla teoreetilise sõjalise kriisi tekkimisel väga fataalse tähendusega. Me peame riigikaitses lähtuma plaanist ja eesmärgist kümne või kahekümne aastaga kuhugi jõuda. Hüpoteetiliselt tähendab see, et me oleksime olnud 1940. aastaks valmis,» rääkis Reinsalu. «Olgugi, et meil on reaalse sõjalise ohu tõenäosus madal, ei tähenda see siiski, et meil ei pruugi tekkida olukordi, mil ei tuleks kaitsejõudusid kasutada Eesti riigi ees seisvate ülesannete lahendamiseks. Me peame olema piltlikult öeldes valmis oma tegelikku võimekust kasutama homsel päeval.»

Kaitseministri sõnul ei vasta 2009. aasta jaanuaris kinnitatud senine kaitseväe arengukava enam tegelikele võimalustele. «Kui me vaatame seda arengukava ja tänast realistlikku prognoosi aastani 2018, siis on rahaline puudujääk võrreldes tollaste prognoosidega ligikaudu 30 protsenti. Meie eeldus oli ka tookord kaitsekulutuste kasv kahe protsendini SKP-st, aga vahepeal kukkus SKP kiiresti ja kuni 15,4 protsenti aastas, mis tõi kaasa senise arengukava ja tegelikkuse käärid,» sõnas Reinsalu.

Ta lisas, et praegune kahe-protsendiline eraldus SKPst kaitsekulutustele on maksimum, mida Eesti saab riigikaitsesse suunata «Sellest rohkem ei ole ühiskonna majanduslikku tasakaalu vaadates realistlik ja ka see kaks protsenti on väga kõrge ühiskonna panus, eriti kui me võrdleme ennast teiste Euroopa riikidega, kus see trend on enamuses kahetsusväärselt tagurpidine,» märkis Reinsalu.

Järgmise aasta kaitsevaldkonna eelarve olulisemate prioriteetidena nimetas kaitseminister varustuse ja laskemoona hankimist ja õhuseire võimekuse ning reservarmee väljaarendamist. «Tähtis on, et me omaksime ülevaadet oma õhuruumist ja suudaksime seda analüüsida, samuti saame me rääkida laiemast ruumist kui üksnes Eesti õhuruum. Teine märksõna on seotud sellise iseseisva kaitsevõime olulise küljega nagu reservarmee ja selle tegelik võimekus,» sõnas Reinsalu.

Ta lisas, et reserväe arendamise eesmärgiks on korraldada 2015. aastal brigaadi tasemel reservväelaste õppus. «See saab olema tänase Eesti kaitseväe tõsiseks testiks selgitamaks, milline tase on välja arendatud. Aga sellise taseme õppus tähendab ka varustuse ja moona tagamist,» rääkis Reinsalu.

http://www.postimees.ee/944334/minister ... aneerimist

[tommy]

Kui kallis tegelikult on reservarmee loomine, on vist igale poole kohale jõudnud.
Ja et juba olemasolev varustus/tehnika vajab hooldust/remonti ja täiendamist...

[allatah]

Ma ei tea, kas asi on selles, et ma loen parasjagu Inglise klassikat "Jah, härra minister" või milleski muus, aga kas seda kõike poleks saanud lihtsamalt öelda.
Igastahes nagu ma aru saan, siis ilmselt tuleb luua töögrupp, mis peab hindama seda, kas on vajalik moodustada komisjon, mille ülesanne oleks teostada laiapõhjaline kulutuste kontroll ning järjekordne ohuanalüüs.

[oleeg]

Igastahes nagu ma aru saan, siis ilmselt tuleb luua töögrupp, mis peab hindama seda, kas on vajalik moodustada komisjon, mille ülesanne oleks teostada laiapõhjaline kulutuste kontroll ning järjekordne ohuanalüüs.

Oled õigel teel!

terv
o

[Kapten Trumm]

Sellest rohkem ei ole ühiskonna majanduslikku tasakaalu vaadates realistlik ja ka see kaks protsenti on väga kõrge ühiskonna panus, eriti kui me võrdleme ennast teiste Euroopa riikidega, kus see trend on enamuses kahetsusväärselt tagurpidine,» märkis Reinsalu.

On ikka klounaad alles, täie raha eest

Meie majandusliku tasakaaluga ei juhtuks ka 4% korral mitte kui midagi, lihtsalt teatud kulutused jäävad tegemata ja kogu moos. Elades geopoliitilisel miiniväljal ei ole meie esmane prioriteet sugugi mitte neljarealine Tartu maantee, ERM või KUMU. Võiks otse välja öelda, et tegemist on poliitilise kokkuleppega (mille % pärineb NATO "vaikivast kokkuleppest kriisi eel", millest rohkem ei saa. Nagu asi on. Mingi tasakaalu jutt - selge hämamine. Kui NATOs oleks see % näiteks 0,8, siis suure tõenäosusega ohitaks ka täna, milline verega pooleks panus see on, kõik ühiskonna tasakaalu arvelt....

Teiseks - no milleks võrrelda end Euroopa riikidega? Selline võrdlus näitab vaid halastamatut võhiklikkust. Miks mitte Iisraeliga, Singapuriga või mõne muu samasugusel miiniväljal asuva väikeriigiga?
a) Euroopa riigid, kus külma sõja ajal soetati tehnikat mägedena ja ehitati sadu infraobjekte (mida on rohkem kui vaja oleks) elavad mõne aja üle ka 1%-ga jooksvateks kuludeks. Neil ei ole vaja ehitada lennuvälju, sadamaid, kasarmuid, staabihooneid, ladusid. Neil on seda kõike ülearugi, müüakse ja erastatakse pidevalt. Neil pole karjuvat vajadust osta tanke või lennukeid, neid on hetkel piisavalt (vähendatakse isegi praegu nende arvu). Kas meil ka pole karjuvat vajadust neid asju osta?
b) Suuremate Euroopa riikide relvajõud jäävad täiesti konkurentsivõimeliseks ka peale kärpimisi ning teatud osas isegi võimekus kasvab, sest alles jääb vaid uusim varustus-relvastus.
c) Peale idabloki lagunemist on nende kõnealuste "Euroopa riikide" teele tekkinud kaunis ulatuslik sanitaarkordon endise VLO riikidest, mis muudab sõja kandumise Austriasse või Saksamaale täna üsna teoreetiliseks - kas meil on see kordon olemas?

[ermot]

Natuke veel täpsustusi kasvaval kaitse-eelarve kohta meie kaitseministri suust:

«Eesti kaitsmine ja kaitsevõimekuse tõstmine saab hoogu juurde. Järgmisel aastal moodustavad kaitsekulud 2,2 protsenti SKP-st, millele lisandub rahvusliku investeeringute programmist veel suurusjärgus 20 miljonit eurot aastas,» märkis Tsahkna.

http://www.postimees.ee/3964103/tsahkna ... ine-ajastu

Nüüd veidi ebakindlalt numbritesse ümer lüües: Aastal 2016prognoositi SKP väärtust jooksevhindades 2,14 mld € (Rahandusministeeriumi 2015. aasta kevadine majandusprognoos, lk 7, Tabel 1. "Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2014–2019", http://www.fin.ee/doc.php?111791). Selle alusel tuleb 2017 prognoositav kaitseelarve suurusjärgus 480 miljonit €; lisandub rahvusliku investeeringute programmist 20 milj. €, kokku selline ilus number 500 milj. € kaitsekuludeks siis aastal 2017. Hüpe võrreldes 2015 aastaga (412 milj €) kokku 78 milj. €.

Prognoosidega muidugi on nagu on. Arvesse tuleb võtta, et vahepeal on SKP prognoose vähendatud (http://www.aripaev.ee/uudised/2016/02/0 ... -prognoosi), samas oli 2015 aasta SKP veidi suurem arvatust (oodatud 20,3 mljd, tegelik 20,5 mljd €), seega julgeks markeri jätta samale kohtale.

Sellised numbrid siis hetkeseisuga.

[Chupacabra]

Ametlik propaganda "Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem" on tehniliselt õige - KV omab rohkem tulejõudu ja Eesti liitlasi kui kunagi varem - siis tegelikult puudub Eestil iseseisev kaitsevõime ja võib täiesti kindlalt öelda, et 2% SKTga seda iseseisvat kaitsevõimet ka mitte kunagi ei saavuta.

Kunnase Sõda 2023 punases osas kirjeldatud geopoliitiline olukord võib olla realistlik tulevikustsenaarium. Lugege lisaks seda artiklit: http://www.politico.com/magazine/story/ ... ame-214589
Kaua pole vaja oodata, jaanuari lõpuks saame teada, kas Trump on Vene agent, kevadel on Prantsusmaa valimised, seejärel Hollandis ja siis sügisel Saksamaal. Prantsusmaal tähendab valede inimeste võit lahkumist EUst ja NATOst ning Saksamaal tähendab valede inimeste võit Vene sanktsioonide lõppu. See tähendab NATO ja EU märgatavat nõrgenemist ning Eestile tõenäoliselt majanduslangust, kuna kindlustunne väheneb. Lääs, nagu me seda teame, seda ei pruugi enam olemas olla.

AKFde peamine aur siin foorumis läheb vaidlusele kuidas võid leiva peale määrida. Mõned arvavad, et seda peaks määrima ühtlaselt üle terve leivakääru, teised arvavad et paneme paksema kihi ühte nurka. Sisutu vaidlus. Eesti kaitset saab tõsta ainult ühte moodi - rohkem raha. Kuna see läheb Kamina ja KV pädevusest välja, siis peaks pigem keskenduma sellele, kuidas survestada poliitikuid suurendama kaitse eelarvet. Kui meil ikka on tõsi taga omariiklusega, siis tuleb kaitsesse investeerida nii palju kui vaja. Kui enda sõdureid ei toida, siis toidame peagi Vene sõdureid.

[nimetu]

AKFde peamine aur siin foorumis läheb vaidlusele kuidas võid leiva peale määrida. Mõned arvavad, et seda peaks määrima ühtlaselt üle terve leivakääru, teised arvavad et paneme paksema kihi ühte nurka. Sisutu vaidlus. Eesti kaitset saab tõsta ainult ühte moodi - rohkem raha.

Paistab, et selle mõttega ollakse üha rohkem nõus.

http://pluss.postimees.ee/3963677/kaks- ... ole-piisav