Riigikaitse eelarve

[Veiko Palm]

Ja veel üks mõte - liiga kiiresti tuleb (positiivse) näitena sõja aeg meelde. Et vaata kus sõja ajal tehti kiiresti asju. Tehti küll, osasid asju, konkurents oli kõva, aga ikka lollusi tehti ka selliseid et vähe pole. Sakslased leidsid ju näiteks pidevas toorainekriisis ja ebapiisava tootmismahu juures, et kõige targem asi maailmas on sõja lõpus 180 tonnist tanki ehitada. Ja ka vist 1800 tonnise kallal käis kibekiire projekteerimine. Inimlik lollus on raske tappa ja visa kui põrguline. Aga mingi vend pröökas, et mina tean, mis sõtta vaja ja olgu olla.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

EKRE poliitikud lobistavad kaitseväele relvastust

Uus stiil Eesti poliitikas: ühe erakonna poliitikud ütlevad kaitseväele, millist relvastust osta.


Eile toimus riigikaitsekomisjoni erakorraline istung, kus rahandusminister Martin Helme tutvustas oma kaitse-eelarvet puudutavaid plaane ning kaitseminister Jüri Luik, kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk üritasid talle omakorda riigikaitse praktikat selgitada. Istung oli kirglik ja kabinetist välja jõudnud infokillud tekitasid ka küsimusi.
Esiteks ei meeldinud EKRE-sse kuuluvale riigikaitsekomisjoni liikmele Alar Lanemanile, et komisjoni istungile olid tulnud ka Herem ja Prikk. Laneman arvanud lausa, et see komisjoni istung ei tohiks küll niimoodi toimuda. Komisjoni liige Kalle Laanet Lanemani seisukohta ei jaganud: minister võib kaasa kutsuda, kelle soovib.

Mängu tuleb relvafirma kohalik esindaja

Üks asi on minister Helme jutt, et kaitseministeerium peaks selle aastaga võrreldes üle 50 miljoni euro kokku hoidma. Veel elavamat arutelu tekitas komisjonis rahandusministri teine ettepanek, millele Eesti Päevaleht viitas juba eile. Nimelt võiks siis riik Helme arvates võtta 300 miljonit eurot laenu, et see konkreetsetesse arendustesse suunata. „Üks idee on rannakaitses, kus sama tarnija, kes meile täna tankitõrjet pakub, sellesama relvalooja poolt saaks meretõrjevõimekust osta. Selle hind oleks suurusjärgus 50 miljonit. See kataks ära kogu meie ranniku. Ja teine on keskmaa õhutõrje, mis oleks riik-riigiga-tehing Iisraeliga, kus meil oleks võimalik kogu Eesti õhuruum strateegiliselt vähemalt ära katta keskmaa mõistes. See on suurusjärgus 250 miljonit eurot,” sõnas Helme ERR-ile.
300 miljonist laenueurost rääkis Helme juba pühapäeval Tre raadio saates „Räägime asjast” ja märkis muu hulgas, et olemas olevat isegi kokkulepped eri relvatootjatega, nii et vastavad hanked saaks kohe ära teha.
Eilsel riigikaitsekomisjoni erakorralisel istungil tuli välja, et kaitseväele laenurahast lahkelt 300 miljonit eurot pakkunud rahandusministril pole kiireks relvasüsteemide tarneks ühegi tootjaga sõlmitud raamlepingut. Kuid ühtlasi jäi kõlama, et mingite kokkulepetega on kaitseväe, kaitseministeeriumi ja kaitseinvesteeringute keskuse seljataga siiski tegeldud. Mõistagi ei soovi riigikaitsekomisjoni liikmed neile kahtlasena tunduva relvalobismi kohta oma nime all arvamust avaldada. Kuid nii mõnigi mainis, kuidas rahandusminister Helme vangerdas end pisut turvalisemasse tsooni, öeldes, et tema ei hakka ütlema, et kaitsevägi peab mõnelt konkreetselt inimeselt või pakkujalt relvasüsteeme ostma. Ühtlasi tunnistas Helme: „Jah, meie juures on käidud pakkumisi tutvustamas.” Edasi läks asi veelgi huvitavamaks, sest Helme erakonnakaaslane Leo Kunnas teatas: jaa, minu hea sõber erukolonel Raivo Tamm on neist asjadest rääkinud ja pakkunud.
Raivo Tamm on relvafirma Rafael siinne esindaja.
EKRE riigikaitse eest vastutavat meeskonda iseloomustab see, et nende teenistus on jäänud juba aastate taha. Tuntuim neist on Leo Kunnas, kes lahkus kaitseväest 13 aastat tagasi 2007. aastal. Alar Laneman lahkus kaitseväest 12 aastat tagasi 2008. aastal. Piirivalveküsimustega tegelev Uno Kaskpeit lahkus piirivalvest 2007. aastal.
Mis lepingutest võis Helme siis pühapäeval Tre raadio saates rääkida?

Salatehing juba susiseb?

Tõenäoliselt ajas Helme tahtlikult või tahtmatult paar asja segi. Jah, Eesti on ostnud Spike’i tankitõrjerakette, aga nagu eilsel riigikaitsekomisjoni istungil kinnitati, ei ole sama lepingu raames võimalik osta muid asju. Teine loogika on seesama Helme enda välja käidud riik-riigiga-tehing Iisraeliga, näiteks Iisraeli firma Rafael ja seda esindava Raivo Tamme kaudu. Suur küsimus ongi: kas rahandusminister Helme ning tema erakonnakaaslaste Kunnase ja Tamme vahel on mingi salatehing juba sõlmitud? See on normaalne, et firmade esindajad teevad lobitööd, kuid edasised otsused peavad käima mööda kindlat seaduslikku rada. Eesti riigis on asjad nimelt seni käinud nii, et ühtegi relvasüsteemi ei osta riigikaitsekomisjon, riigikogu, kaitseminister ega rahandusminister. See on alati olnud suurema ringi otsus, kus konkreetse sõjalise vajaduse kohta ütleb eksperdiarvamuse kaitseväe juhataja ja teda toetavad kaitseväe eksperdid. Alles siis läheb hankeks.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem tõdes, et ta ei saa valitsusele SKP vähenemise korral ette kirjutada, et kaitse-eelarve ei tohiks samal ajal väheneda. „Küll saan ma aga öelda, et see 50 miljonit eurot, mis võib nüüd väheneda, tähendaks suures osas kokkuhoidu hangete pealt ja seda eelkõige laskemoona osas,” nentis Herem.
Herem ütles, et tema prioriteet on hoida olemasolevaid võimeid ja mitte hakata kinni panema väikeseid üksusi, mida mõne aasta pärast, kui majandusolud taastuvad, tuleks hakata uuesti üles ehitama. „Selle võrra kummaline tundub väide, et kaitsevaldkond saab 50 miljonit vähem ja samal ajal eraldatakse 300 miljonit konkreetsete, väga konkreetsete relvasüsteemide ostuks. Ja kaitseväe juhatajalt, kes on muu hulgas ka teiste spetsialistide esindaja, isegi ei küsita, vaid öeldakse, et see on kõige tähtsam asi ja nii te peate tegema. Mina sellega nõus ei ole,” kommenteeris Herem.
Teisisõnu, me võime osta raua, aga kui meil pole praegu isikkoosseisu, keda selle raua jaoks välja õpetada, pole ka taristut – kogu see raud tuleb ju kusagile hoiule panna –, siis pole pakutav 300 miljonit eurot sugugi taevamanna. „Sellega kaasnevad meil hoopis lisakulud,” tõdes kaitseväe juhataja.
Pealegi vajab iga relvastus laskemoona.

Ise üksinda hakkama saav Eesti?

Riigikaitsekomisjoni liikmed tõdesid, et EKRE poliitikute jutust kõlab järjest rohkem seisukoht: me oleme ise ja üksi hakkama saav riik. See on sootuks vastupidine senisele suhtumisele, kus oleme rõhutanud koostööd ja NATO liikmesust.
Pole üllatav, et selle taustal soovib ka Herem selgust, mida poliitikud tulevikus näevad: kas me räägime ainult Eesti territooriumi kaitsest, kus 30-kilomeetrise laskeulatusega rannakaitseraketid ongi puhas Eesti kaitse? Või räägime me laiemalt regioonide kaitsest? „Meie arvame, et kolm Balti riiki on ühtne operatsiooniruum ja võimaliku vastase jaoks näen ma Läänemerd kui ühtset operatsiooniala,” ütles Herem.
Küsisime kaitseväe juhatajalt sedagi, mida 300 lisamiljoni eest, mida EKRE pakub, tegelikult saaks. „Julgen öelda, et selle summa eest saaks keskmaa õhutõrje paketi 12 relvasüsteemi vajaliku hulga radarite ja tulejuhtimiskeskustega. Lisaks veel sinna juurde käivad mõned transpordivahendid. Nii et saaks raua, tõenäoliselt ka väljaõppe tegevväelastele või tulevastele instruktoritele,” märkis Herem.
Kaitsevõimesse tehtavates lisainvesteeringutes laiemalt ei ole iseenesest midagi halba, kuid arvestama peab, et iga soetatud süsteem nõuab kümneid aastaid ka lisaraha, mis edaspidi tuleb mahutada plaanitavasse kaitse-eelarvesse ega tule enam lisanduvast laenurahast.
Eile õhtul tegi riigikaitsekomisjon avalduse, milles kinnitas: ühiselt seistakse selle eest, et säilitada kaitsekulu vähemalt senisel plaanitud nominaalsel tasemel. „Kaitsekulu kärpimine toob kaasa probleeme täna ja tulevikus ning nõrgestab riigikaitset. Vajaduse korral tuleb kaitsevõime edasiarendamiseks teha struktuurseid muudatusi ja olemasolevaid võimelünki vähendada ka laenu abil. Kaitseinvesteeringute planeerimisel tuleb lähtuda vajadusest elavdada Eesti majandust.”
Mingit selgust eilne riigikaitsekomisjoni istung kaitsekulutuste kohta ikkagi ei andnud. Jätkub sama olukord, millest Eesti Päevaleht kirjutas juba eile – vorstikauplemine. Eesti Päevalehele teadaolevalt antakse küll märku, et ollakse valmis mitte kärpima, aga seda tingimusel, et mingile rahasummale seatakse kulutamistingimus. Teema on märksa laiem kui kaitsekulud. Selle taga on küsimus: kui palju on valitsus valmis laenu võtma ja eelarvet rahastama? Kas pensionitõusud ja muud asjad tulevad sisse? Ent kaitsekulud on diili tegemise eesmärgil muudest teemadest ettepoole nihutatud.
Peaminister, kes peaks asja ohjama ja ütlema – nagu varasematel aastatel kõigi peaministritega on olnud –, et Eesti kaitsekuludega ei mängita, istub vaikselt ja laseb jälle EKRE esimehel otsuseid langetada.
Selline komme, et poliitikud ei räägi kaitsevõime tugevdamisest laiemalt, vaid tulevad ja ütlevad küllalt konkreetselt, et selle või teise tootja juures saab kohe lepingu sõlmida, raua välja osta, sealjuures raha kohe kulutades, on Eestis uus. See piirab kaitseväe juhatajat, kellele on pandud vastutus Eesti kaitsevõime arendamise eest. Põhimõtteliselt oleks sama hea, kui PPA peadirektorile Elmar Vaherile öeldaks: ära osta raadiojaamu ega pumppüsse, vaid konkreetse tootja kilpe ja kumminuiasid.

Aitäh Borja, allikas ka: https://epl.delfi.ee/eesti/ekre-poliiti ... d=91061831

E.T.

Minu kommentid siia:

-- de facto on laual ainulaadne võimalus, kus kaks hädavajalikku ja puuduvat võimet võidakse tuua KV hoovile enamvähem kohe
-- selliseid omamoodi ad hoc relvade "hooviletoomisi" on kaitseväes ennegi olnud - samamoodi tulid kunagi MILANid ja PASId, millega loodi tühja koha peale nii tankitõrjevõimekus kui alustati soomusvõimekusega
-- tollane ilma TT-rakettideta // ilma soomukiteta jalavägi sai nende võimeevitustega edukalt hakkama
-- mõlema nende võime põhiline "maaletooja" oli tollal väga noor KVPS J4 ülem Raivo TAMM (siinkirjutaja tagasihoidlikul abil)
-- lisaks oli täielik ad hoc "sooritus" ka 48 x 122mm haubitsa maaletoomine - ilma milleta ei oleks täna 2.JvBr suurtükiväge
-- mul ei ole mingit kahtlust, et tänased pisukesed aga professionaalsed mere- ja õhuvägi saaksid sarnaselt sajandialguse jalaväega neile "hooviletoodava" laeva- ja keskmaa ÕTvõimekuse evitamisega samahästi hakkama

Veel:
-- praegu toimuv on kaitseväe juhatajale kogu tema karjääri suurim tõehetk // olulisim valik - ta kas haarab võimalusest kinni või hakkab otsitud põhjustel vastutöötama. Mõlemal juhul läheb ta ajalukku - ühel juhul positiivselt, teisel juhul negatiivselt
-- omamoodi tõehetk tundub see olema ka pakkumisele hetkel raevukalt vastutöötavale Isamaa erakonnale - aga (ausalt öeldes) nad ongi sinna 5% joone peale kudagi pikalt hingitsema jäänud

Lõpetuseks:
-- alanud kümnendi jooksul selliseid pakkumisi (ilmselt) enam ei tule ning seda võimalust kasutamata jättes me kogu selle kümnendi jooksul ei laevatõrjet ega keskmaa õhutõrjet ei näe

[nimetu]

Borja üritab jätta muljet, et asi on lihtne.

-- selliseid omamoodi ad hoc relvade "hooviletoomisi" on kaitseväes ennegi olnud - samamoodi tulid kunagi MILANid ja PASId, millega loodi tühja koha peale nii tankitõrjevõimekus kui alustati soomusvõimekusega
-- tollane ilma TT-rakettideta // ilma soomukiteta jalavägi sai nende võimeevitustega edukalt hakkama
-- mõlema nende võime põhiline "maaletooja" oli tollal väga noor KVPS J4 ülem Raivo TAMM (siinkirjutaja tagasihoidlikul abil)
-- lisaks oli täielik ad hoc "sooritus" ka 48 x 122mm haubitsa maaletoomine - ilma milleta ei oleks täna 2.JvBr suurtükiväge

Samas minul jääb akf Heremi postitust lugedes hoopis vastupidine mulje.

Mapatsitega said hakkama? Järeltulijad räägivad, et hoiutingimuste tõttu olid pooled paugud lihtsalt hapuks läinud.
Milanitega said hakkama? Mis seisus nad 2008 olid? Oli siis süsteemset hooldust? Miks mehed 10 aastat hiljem veel kanderakmeid arendasid? Mis hetkel KV avastas, et moon on hapu?
Või räägime 155mm haubitsatest, mis üleöö ära toodi. Sel ajal kui sina MaV visioone koostasid, pidi mõned mehed nuputama, kuidas süsteemi töökorras hoida. 122mm - need tulidki öösel. Ma ise võtsin vastu. Aga 3 aastat hiljem,. ei hommikul ega õhtul, ei tulnud ikka veel ei autosid, side- ega mõõdistusvahendeid.
Las ma mõtlen, et kes vastutas 120mm miinipildujate eest 2011? Ja mitu tükki ma sain oma 32.JP jaoks õppusele Kevadtorm. Ometigi oli ju üleöö saadud 10x Rootsi patareid.
Ja mugavast teenistusest ära tule rääkima mulle.

Mulle ka meenub, et päris toimivate üksusteni jõuti märkimisväärselt hiljem.
Seda praktikat kinnitab ka lätlaste kogemus erinevate relvasüsteemide hankimisel:
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 98#p598298
Eriti mis puudutab CVRT-sid - lätlased saadavad nad Ühendkuningriikidesse remonti, sest kohapealne võimekus puudub. Seda pole siiani loodud, kuigi kõik masinad on käes. See ei ole kusagilt otsast otstarbekas, arvestades riigikaitse vajadusi.
https://www.sargs.lv/lv/uznemejdarbiba- ... ne-planots

[alari]

alari :

Probleem polegi see, et raha antakse, aga selle juures on see väike AGA - antakse ainult asjade hankimiseks ning muudeks elutsükli kuludeks ei anta, vaid võetakse isegi vähemaks.

Pole ma välja lugenud kuskilt , et muudeks elutsükli kuludeks ei anta, pigem võetakse vähemaks.

Ei hakka vanu uudiseid välja otsima, aga täna oli uudistes

. „Selle võrra kummaline tundub väide, et kaitsevaldkond saab 50 miljonit vähem ja samal ajal eraldatakse 300 miljonit konkreetsete, väga konkreetsete relvasüsteemide ostuks.

https://epl.delfi.ee/eesti/ekre-poliiti ... d=91061831

[Heigo]

Tegelikult on küsimus õige, mis me selle raha eest saame? Kui suure osa sööb administreeriv osa, kui palju läheb vajalike võimete arendamiseks. Kui palju läheb uute "barettide" hankeks ja, mis võimelünka see katab. Vaadake seda asja selliselt, et võiksime sahtlid lahti teha ja uurida, kas on mõned asjad jäänud sinna seisma. Variant 1: Kui see küsimuse oleks tõstatatud mõnel muul ajal ja natuke rohkem stiiliseeritud kujul, kas reaktsioon oleks olnud kohe eitav või tuhka pähe raputav või möönev, et midagi võiks nagu teistmoodi teha. Variant 2: valimised ei ole enam väga kaugel ja sööt pandi välja ja see neelati alla. Variant 3: Kasutada see moment ära ja lahendada mõni kiire probleem, siis oleks hundid ja lambad mõlemad söönud . Variant: 4, Variant 5….

[Lemet]

Mind huvitaks, palju see hüpoteetiliselt 300 miljoni eest soetatav raud vajaks inimesi (eeskätt kutselisi, aga ka ajateenistujaid) ja kust austet Borja need võtta plaaniks?

[gooligan]

-- de facto on laual ainulaadne võimalus, kus kaks hädavajalikku ja puuduvat võimet võidakse tuua KV hoovile enamvähem kohe

Oskab keegi pimedale seletada, et miks nüüd üleöö see asi nii kiireks läks ja milles see ainulaadne hetk seisneb? Kui naguinii laenuraha eest ostetakse, siis pole ju mingit vahet, kas osta midagi täna või korra rahulikult läbi mõelda ja hankida nt 2 aasta pärast? Läbides vajalikud planeerimised, kooskõlastused jms bürokraatia?
Ka ei päde sedalaadi ostudel argument majanduse ergutamisest - enamik vajaminevast imporditakse sisse ja ergutatakse pigem müüja-riigi ettevõtteid, kui omasid (välja arvata mõni kohalik staarlobist).

Loodan südamest, et EKRE-poliitikutele ei lähe lobistama kosmose- ega emalaevade ehitajad. Muidu varsti peab looma Venemaa ja USA eeskujul ka oma kosmoseväe ja ookeanilaevastiku.

Kogu sellisel kampaaniakorras tegemisel on väga tugev mekk manu, seda enam oskan hinnata ka meie KV juhtide julgust selg sirgeks lüüa ja mitte iga poliitilise tõmbetuulega kaasa minna!

Herremil ja Palmil soovitan juba eos kaitseelarvestada ka teine EKRE valimislubadus, kus lisamiljard tuleb USA maksumaksjatelt:)

PS! Meil on tekkinud ikkagi KARJUV vajadus lobi-registri järele (ja mitte ainult kaitsevaldkonnas). Juhtimiskvaliteet ja läbipaistvus peab tõusma!

[Walter2]

Kas liikurtükkide taristu saaks eelnevalt valmis ehitada et kohaletoodud kallis tehnika ei mädaneks lahtise taeva all ning koolitajad/meeskonnad komplekteerida ja koolitada enne raua Eestisse jõudmist (Soomes? Koreas?) et see poleks pidevalt katki, sest keegi kasutada seda ei oska? Mis järgus on vastavad ehitushanked ning meeskonnad kui saladus pole? Vabandan aga ma võhikuna julgen arvata kui tohib, et seda kõike saaks ja võiks ju eelnevalt valmis teha arvestades hangetele kuluvat reaalset aega hanke väljakuulutamisest kopa maasse löömiseni.

ma ei oska muud teha, kui ennast kordama hakata:
- jah, taristu on (juba) valmimas;
- ei, meile saabuvad suurtükid ei lähe lahtise taeva alla;
- instruktoreid õpetatakse praegu välja;
- meeskondade õpetamisega alustatakse järgmisel aastal.
Me vist räägime teineteisest pidevalt mööda.

Vabandan kui asjadest on juba kuskil varem räägitud ja tänan vastuste eest!

[nimetu]

Tegelikult on küsimus õige, mis me selle raha eest saame? Kui suure osa sööb administreeriv osa, kui palju läheb vajalike võimete arendamiseks.

Varasemates majandusaasta aruannetes on see kõik üsna detailselt lahti kirjutatud.
Näiteks:
https://www.kaitseminister.net//sites/d ... e_2014.pdf

Selle administreeriva osa siunamine on ka natuke arusaamatu. Oma autole kütust ostate, rehve vahetate, remonti teete? Need kulud ei puutu ju kuidagi selle auto ostuhinda kuid rahakott õheneb ikkagi.

[Kriku]

Üks pisiasi on vist kõikidele märkamatuks jäänud--see miinus 50M on alles ideeke, isegi mitte ettepanek , järgmise aasta riigieelarves.

Nagu juba öeldud - sa ära arva, et kõik peale sinu on lollakad. Arutatakse rahandusministri korduvaid sõnavõtte ning esinemist RK riigikaitsekomisjonis.

mu arvates saavad /saame (ise kah KLis) sõdalased nii need 50M kui ka 300M ,kui just keegi sääl üleval koerapöörirohtu jooma ei hakka..

Annaks Jumal.

Harald Hirmus protesteeris, et miks nii kaua aega võtab uue võime arendamine? Et mis seal mõelda, tuleb ära teha! Ja kuidagi (vähemalt mina) sai ikka vastatud, et ei saa. No kui järele mõelda, siis see vastus ei ole päris korrektne. Saab ikka küll kui vaja. Raha üle kanda (sõbra firmale, või kuhu iganes), relvad lennukile ja hakake kasutama, ahvid!

Tingimusel, et pakkujal soovitu kohe võtta on, mida lennukile laadida. Mis vähemalt K9-te puhul vist ka päris nii ei olnud.

---

Jutt ehitushangete kohta läks hangete teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 52#p634852

[Kriku]

Kordan veelkord---Helme ütles, et 300M saaksime NÄITEKS sellised asjad.
Aga nüüd on raha olemas, korraldatagu kasvõi suunatud riigihange (oluliselt kiirem kui avatud) ja ostetagu ära!

Või keegi tõesti arvab, et Helme pidas silmas seda, et oldagu homme ,hiljemalt esmaspäeval, tema poolt nimetet firmade ukse taga, tengelpung peos?

Paraku just nii kipub olema, vähemalt Helme enda sõnul:

300 miljonist laenueurost rääkis Helme juba pühapäeval Tre raadio saates „Räägime asjast” ja märkis muu hulgas, et olemas olevat isegi kokkulepped eri relvatootjatega, nii et vastavad hanked saaks kohe ära teha.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 70#p634870

Kui on kokkulepped, siis ei ole enam "NÄITEKS".

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Borja üritab jätta muljet, et asi on lihtne.
..
Samas minul jääb akf Heremi postitust lugedes hoopis vastupidine mulje.

Mapatsitega said hakkama? Järeltulijad räägivad, et hoiutingimuste tõttu olid pooled paugud lihtsalt hapuks läinud.
Milanitega said hakkama? Mis seisus nad 2008 olid? Oli siis süsteemset hooldust? Miks mehed 10 aastat hiljem veel kanderakmeid arendasid? Mis hetkel KV avastas, et moon on hapu?
Või räägime 155mm haubitsatest, mis üleöö ära toodi. Sel ajal kui sina MaV visioone koostasid, pidi mõned mehed nuputama, kuidas süsteemi töökorras hoida. 122mm - need tulidki öösel. Ma ise võtsin vastu. Aga 3 aastat hiljem,. ei hommikul ega õhtul, ei tulnud ikka veel ei autosid, side- ega mõõdistusvahendeid.

..HEREM muideks lihtsalt žongleerib selles lõigus faktoloogiaga - näidates asju tallesobivas valguses

-- MAPATSid lasti ära mädaneda saamatu suurtükiväeinspektori vastutusalas - kui mina jalaväeinspektorina nad ladudest välla koukisin // laskmised korraldasin, tuli(gi) välla, et pill ei päde. Ja kui tollase KVJ tasandile ette kandsin, et asi on perses, saadeti mind suht kiiresti jalust ära (-karistuseks ) välisteenistusse
-- MILANitega saadi suurepäraselt hakkama // ületati lünk KV raketttankitõrjes. Ja nood veel breezneviaegsed süsteemid pididki mingi aeg lagunema hakkama - keegi ei näinudki neile "igavest elukaart"
-- ka MILANi moon oli juba saabudes plussmiinus 20a vana - saksa pool andis veel kümnendi garantiid ja sellest piisas täiesti massilise väljaõppe käivitamiseks // kogemuspagasi loomiseks uuemate süsteemide saabumiseks (JAVELIN, SPIKE)
-- 155mm "süsteemi töökorras hoidmine" - sorry, jälle suurtükiväeinspektori vastutus "nuputada" (minu vastutus oli (a) MAPATSitest loobuda, (b) MILANid evitada, (c) Scouts soomukitele üle viia)
-- et 122mm-tele "ei tulnud" kohe ei autosid, sidet, mõõdistust - mis tähtsust sel täna veel on?

[Kriku]

-- omamoodi tõehetk tundub see olema ka pakkumisele hetkel raevukalt vastutöötavale Isamaa erakonnale - aga (ausalt öeldes) nad ongi sinna 5% joone peale kudagi pikalt hingitsema jäänud

Isamaa töötab (nii palju, kui ma olen diskussiooni jälginud) ikka 50 M kärpele vastu, mitte põhimõttelisele ideele laenuga puuduvaid võimeid arendada?

[hjl85]

Mind huvitaks, palju see hüpoteetiliselt 300 miljoni eest soetatav raud vajaks inimesi (eeskätt kutselisi, aga ka ajateenistujaid) ja kust austet Borja need võtta plaaniks?

Helme ja Ekre soovitavad kindlasti töötuid selleks koolitada.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Borja üritab jätta muljet, et asi on lihtne..

"Asi" ei ole kunagi lihtne // ei peagi olema - lihtne on ministeeriumis laiaks istuda..
Asjal tuleb lihtsalt sarvist haarata // selleks meeskond mobiliseerida - kui tegemist on vajaliku asjaga..
Sest selleks ju kindralid ollaksegi, eks..

Ja muideks - ma ei üritada siin kellelegi miskit "muljet jätta" - ma olen selleks liiga laisk