Riigikaitse eelarve

[aj1972]

Kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu:
Oleme välja arvutanud, et kolmeprotsendise taseme juures suudaksime tagada lisaks veel teatud agressiivse sõjapidamise võime (tankid), samuti õhukaitse ja rannikukaitse arendamise baastasemel. See oleks sõjaline miinimum

Aga kaks protsenti ei ole kindlasti piisav, nii ärritavalt kui see ka mõne jaoks ei kõla. Mõnes mõttes olemegi selle kahe protsendi slogan’iga endale kaitsevaldkonnas näppu lõiganud, sest ükski poliitik ei räägi miskipärast samasuguse uhkusega hariduskuludele kuluvast 10 protsendist SKTst. Kaks protsenti on aga kõigil hambus.

NATO piiririik võiks vabalt rohkem kaitsesse panustada.

jne. tore on näha siinse foorumi mõtteid Kaitseministeeriumis!

[ermot]

AKFde peamine aur siin foorumis läheb vaidlusele kuidas võid leiva peale määrida. Mõned arvavad, et seda peaks määrima ühtlaselt üle terve leivakääru, teised arvavad et paneme paksema kihi ühte nurka. Sisutu vaidlus. Eesti kaitset saab tõsta ainult ühte moodi - rohkem raha. Kuna see läheb Kamina ja KV pädevusest välja, siis peaks pigem keskenduma sellele, kuidas survestada poliitikuid suurendama kaitse eelarvet. Kui meil ikka on tõsi taga omariiklusega, siis tuleb kaitsesse investeerida nii palju kui vaja. Kui enda sõdureid ei toida, siis toidame peagi Vene sõdureid.

Või käärime käised üles ja teeme majanduse korda? See on kahtlemata raskem tee, aga võidaks kõik. Vastasel juhul hakkame jälle vaidlema, kellelt leivapalukest ära võtma hakatakse- kas lastelt või õpetajatelt. Laen oleks kiirem lahendus, aga see tuleb tagasi maksta ühel ilusal hetkel ja siis jälle kulub kasvanud majandusvõimekus marjaks ära. Ühel hetkel oleme me kõik pensionäärid (kui sinnamaani välja veab), siis oleks ju ka tore mitte laste arvelt vanaduspäevi veeta, mis?

Kahtlemata jääb see Kamina ja KV haardest välja, aga meil siinne lugupeetud seltskond ei ole ju ka ametkondlikult piiratud. Õppimiseks mitu head näidet (USA II MS ajal ja peale 30.-ndate sügavat majanduskriisi; Iisrael peale Yom Kippur sõdasid), asi kipub rohkem meie enda tahtmise taga seisma. Kuidas siinkohal jää liikuma saada, see on see küsimus.

[Martin Peeter]

Head uut aastat kõigile akf!

Tundub, et jää on liikuma hakkamas.

http://pluss.postimees.ee/3963677/kaks- ... 1395385665

Kas keegi võiks täismahu panna?

Selles mõttes juba mitmed kirjutised võtmes, et see NATO 2% normi täitmine ei ole enam piisav julgeolekugarantii meie jaoks.
Kui USA saab kulutada 3,3 % GDPst (2015), siis ei ole nagu päris õiglane, et need, kes on suuremas ohus ja loodavad USA kaitsele, kulutavad 2,2 ja räägivad, kuidas rohkem ei saa, pole võimalik ja on lausa hukatuslik. Sellesisulisi jutuajamisi ilmselt on kellelgi Baltikumist vabariiklastega olnud ja avalikkust valmistatakse ette.
Muud mõistlikku varianti siin pole, kui et - ilmselt tulevad ka võlakirjad. Tegelikult mida kiiremini, seda parem, sest raha ei jää nii odavaks, kui praegu. Isegi, kui see raha aastat paar kusagil kasutuna seisab, on pikaajaliste (30 a) võlakirjade puhul oluline, kas nad võetakse 0,6%-1% või 2-3%.

[saksingj]

Head uut aastat kõigile akf!

http://pluss.postimees.ee/3963677/kaks- ... 1395385665

Kas keegi võiks täismahu panna?

Kas üleüldist julgeolekupilti vaadates on Eesti turvalisus teie hinnangul 2016. aastal võrreldes 2015. aasta sama ajaga paranenud, halvenenud või jäänud samaks?

Ohud on kasvanud, aga on kasvanud nii meie kui ka liitlaste valmisolek neile vastata. Nii et tervikuna ei väidaks, et Eesti turvalisus oleks oluliselt halvenemas, kui ainult suudaksime 2016. aasta arengutempot hoida.

2016 on olnud Brexiti, Trumpi, Süüria ja Türgi aasta. 2017. aastal lisanduvad neile Prantsusmaa presidendivalimised, mis võivad tuua ootamatud tagajärjed. Kas usute, et senine maailmakord ja jõudude tasakaal lähiaastatel säilivad muutumatuna?

Kui enne finantskriisi peeti Ameerika Ühendriikide globaalset liidripositsiooni vaata et 21. sajandi paratamatuseks, siis nüüd on nende majanduslikule tagasilangusele lisandunud ka ideoloogiline murenemine. Kolmanda Ühendriikide hegemoonia alustala – sõjalise jõu – kasutamisel pole meie hea liitlane läinud 15 aasta kestel kuigi edukas olnud. Nii et jah, Pax Americana’ga tundub mõneks ajaks olevat ühel pool.

Samas on Ühendriigid end näidanud uuenemisvõimelise ühiskonnana. Euroopa jaoks on olukord ehk hetkel sandim, realiseerumas on kõige ohtlikum stsenaarium ja populistlikud ebademokraatlikud valitsused meie liitlaste seas pole just hea areng.

Kas Eesti peaks olukorra tõsidust arvestades eraldama lähiaastail riigikaitsele rohkem kui kaks protsenti SKTst?

Praegu kulutame sõjalisele kaitsele sama protsendi SKTst kui sisejulgeolekule, aga sõjapidamine on märksa tehnoloogiamahukam ja mitu korda kallim ettevõtmine kui korravalve. On teatud asju, mida me üksi ei saagi kunagi endale lubada: moodsat lennuväge, raketikaitset ja täiemahulist sõjalaevastikku.

Kahe protsendiga suudame tagada arvestatava maismaakomponendi arendamise ja ülalpidamise. Oleme välja arvutanud, et kolmeprotsendise taseme juures suudaksime tagada lisaks veel teatud agressiivse sõjapidamise võime (tankid), samuti õhukaitse ja rannikukaitse arendamise baastasemel. See oleks sõjaline miinimum, mis mõistagi ei muuda meid tänamatuks selle pingutuse eest, mida meie ühiskond juba praeguste kaitsekulude taseme juures teeb.

Tinglikult võib kahte protsenti pidada ka sissemakseks investeeringu tarvis, millega liitlased ise Balti regioonis panustavad. Ühe hävitaja lennutunni maksumus, kui kõik kulud kokku lüüa, algab 50 000 eurost. Sellise pataljoni ülalpidamine, nagu britid, taanlased ja prantslased Eestisse toovad, algab kusagil 40 miljonist eurost aastas. Kui varustuse soetuskulud ka aastate peale jaotatuna otsa lisada, võib selle arvu vähemalt viiega korrutada.

Nii et mõistlik tase võib vabalt olla ka 10 protsenti SKTst, aga küsimus ei ole ainult rahas. Mingil hetkel tuleb tööjõuturul piir ette, sest kaasaegsed sõjalised võimed nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud personali.

Aga kaks protsenti ei ole kindlasti piisav, nii ärritavalt kui see ka mõne jaoks ei kõla. Mõnes mõttes olemegi selle kahe protsendi slogan’iga endale kaitsevaldkonnas näppu lõiganud, sest ükski poliitik ei räägi miskipärast samasuguse uhkusega hariduskuludele kuluvast 10 protsendist SKTst. Kaks protsenti on aga kõigil hambus.

NATO piiririik võiks vabalt rohkem kaitsesse panustada. Meie omalt poolt kaitseministeeriumis ja kaitseväes teeme kõik, et iga euro tooks võimalikult palju pauku.

Hiljuti võrdlesid analüütikud NATO idatiiva riike külma sõja aegse Lääne-Saksamaaga: maa-ala on vastasega võrreldes alarelvastatud ja täiemahulise sissetungi korral jäädaks igal juhul okupatsiooni alla. Kas näete sellest tulenevalt vajadust avalikuks debatiks ja mõttemallide muutuseks Eestis?

Meelsuse seadmisega on algust tehtud, aga kindlasti ei ole selle ettevalmistuse eesmärk lepitada juba ette Eesti elanikke mõttega eelseisvast paratamatust okupatsioonist. Võrdlus Lääne-Berliiniga ei ole meie kahjuks, Lääne-Berliini ju nõukogude võim ei okupeerinud ja seda väga lihtsalt põhjusel: heidutus ei toimi pelgalt sõjalise aritmeetika põhjal.

Meie võimalik vastane ei pea sõda sõjapidamise pärast, vaid oma sise- ja välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Igal sõjalisel avantüüril on oma poliitiline kulu ja tulu ning väga harva teevad valitsejad sõjalisi käike puhtalt materiaalse ülekaalu positsioonilt, poliitilise kulu-tulu vahekorda hoolikalt kalkuleerimata.

Möödunud aasta jooksul avaldati lääne mõttekodade poolt üsna mitu analüüsi, mis jätsid tähelepanuta just heidutuse poliitilise aspekti ning kuulutasid Balti riikidele kadu ja hävingut. Ka puhtalt sõjalise poole pealt olid need analüüsid lihtsustavad. Kui Mosuli või Aleppo vallutamine «paljasjalgsete» armeelt võtab aega kuid, siis kust pärineb veendumus, et Tallinna langemiseni kulub 60 tundi?

Ma ise nimetan säärast defetistlikku (kaotusmeelset, alistumistundelist – toim) mõtteviisi, et me ei saa vastasele konventsionaalses konfliktis niikuinii vastu, seega varume kohe makarone ja valmistume partisanisõjaks, osatamisi «konfliktijärgseks heidutuseks». Me ei saa sellele oma riigikaitset rajada.

Esmane on ikka konflikti ärahoidmine seeläbi, et suurendame enda luurevõimekust, sõjalist valmidust ja teeme liitlastega vettpidavad kokkulepped. Sissisõjaks valmistume muidugi ka, aga ilma kaotusteta ühtki Eesti küla ära ei võeta.

Veidi muretsema paneb, et eestlaste toetusega sõjalisele kaitsele kipub vahel olema sama lugu nagu eestlase religioossusega: kui on vaja kusagil kommentaariumis kaitsta kristlikke väärtusi pealetungiva islami vastu, siis ollakse kõvad kristlased, aga kirikus käiakse Ott Leplandi kuulamas.

Toetus ajateenistusele ja reservarmeele on avaliku arvamuse küsitlustes kõva, aga kui on vaja reaalselt reservõppusele koguneda või ajateenistusse tulla, siis see häälekas toetus miskipärast pudeneb koost.

Kaitseväest on kindralleitnant Riho Terras vorminud igati nüüdisaegse ja tipp-topp asutuse, mille üle olen ka lihtsa kodanikuna väga uhke. Kaitsevägi on olnud ühiskonna avangard ka rahvusvähemuste integreerimise vallas, aga meil on veel kasvuraskusi eestlaste suhtumises ja kodanikutunde kasvatamises.

Kevadel esinesin põllumeeste aastakonverentsil, kus mind loobiti piltlikult öeldes konservide ja piimapakkidega, sest Eesti valitsus õhutavat sõjahüsteeriat ja võidurelvastuvat, mis omakorda takistavat ligipääsu idaturule. Või teine näide: tuuleparkide arendajad on tusased, et kaitseministeerium ei anna kooskõlastust idapiiri äärde planeeritud tuuleparkidele, sest et see segab meie eelhoiatussüsteemide tööd.

Sõjaline kaitse on iga riigi pakutav normaalne avalik teenus, nii nagu sisejulgeolek või meditsiiniline abi. Meie teenuse teeb eriliseks see, et see on veel lõpuni välja arendamata, kasvaksime ja areneksime ka ilma igasuguse ohupildi muutuseta.

Samas olen nõus nendega, kes ütlevad, et meie meedia pasundab sellest plaanipärasest ja rutiinsest sõjalise kaitse arendamisest liialt tihti ja valjusti. Igast saabuvast liitlaste tankist ei pea «Aktuaalsesse kaamerasse» eraldi reportaaži tegema. Ja loomulikult on lubamatu igasugune sisepoliitika populistlik julgeolekustamine.

[Kapten Trumm]

Naised saunas teadsid rääkida, et see püha 2% ületamise teemaline diskussioon on alguse saanud siit foorumist.

Toetus ajateenistusele ja reservarmeele on avaliku arvamuse küsitlustes kõva, aga kui on vaja reaalselt reservõppusele koguneda või ajateenistusse tulla, siis see häälekas toetus miskipärast pudeneb koost.

Sellele fenomenile on ka siin foorumis tähelepanu juhitud (vähemalt mina olen) - probleem nimega "riigikaitse on hea, aga ilma minuta".
Ametlikult harrastatakse siiani eduraportlikke avaliku arvamuse uuringuid just sellise "deklaratiivse kaitsetahte" kujul, mis annab parimaid tulemusi.

[ermot]

Eh... ma jääks meelsasti ikka oma majanduskasvu radadele, iivet, naiste haridustaset jms. ei ole plaaninud muutma hakata. Teadmiseks, need on poliitikutel veelgi keerulisemad teemad lahti hammustada, kui riigi majandusarengu kiirendamine. Ärge nüüd nii suuri plaane ka võtke...

Lihtsustatud lahendus pensionifondide hääbumise vastu oleks lihtsalt ootlikkuse tõus. Täna on meil füüsilist tööd tegevad masinad ja ka mõtevad masinad, nende ristsugutis võimaldaks tootlikkust tõsta hoobilt. Kellel on kodus robot-tolmuimeja, see saab aru, mida silmas on peetud. Kahtlemata toob see kaasa omaette proleemideringi, nagu lihtsamate tööde kadu jne, samas- kes neid voorimehi ikka niiväga taga igatseb?

Minu arvates ei ole me veel lahti rabelenud odava tööjõu "lõksust". Ma ei ületähtsustaks siikohal teaduse rolli, pigem tänase juhtimismisviisi teatavat arengupeetust. Utreerides: no kui ikka naftat tonnide kaupa Venemaal Läände ei vea, siis pole rikksut loota! Või kui me ikka Venemaale ei poe, siis ei saa me me sealsest suurest turust mitte essugi!

Kuidas see vanasõna kõlaski: kui ei saa jõuga, siis saab nõuga! On meil siis nõudest puudus või?

[Kapten Trumm]

No uue koalitsiooni idee tõsta tulumaksuvaba miiniumum 500 euroni kuus on inimlikult väga kena, kuid kahjuks vastuolus ideega vabaneda väikse lisaväärtusega töö tegemisest, mis takistab meil rikkamaks saada. Meil on tööjõuressursi näitaja punases, aga lisatoodangut ei tule ega tule. Kui aga toodang ei kasva, vindub ka SKP ning kaitsekulud koos sellega. Tuleks rohkem ja kiiremini teha. Täna rapivad heeringaid miinimumpalgalised vene tädid ja küla saeveskis löövad kokku kaubakaste miinimumpalgalised punaste ninadega mehed põhjusel, et see on VEEL võimalik ning VEEL leidub tahtjaid taolisele tööle. Väga küüniliselt öeldes madalapalgalise tööjõuga meil seda va madala lisaväärtusega toodangut/teenus just tehaksegi - nagu kassast kauba läbi piiksutamine ja põllult kapsapeade käsitsi korjamine. Ja muutes sellise töö palgatingimusi tegijale soodsamaks (saab rohkem kätte) just taolise majanduse eluiga pikendataksegi.

Väga banaalselt öeldes peaksid mittesotsiaalsed väiksepalgalised (ja väikse lisaväärtusega) töökohad kaduma, seda tööd peavad hakkama tegema masinad (mis rapivad tunnis heeringaid või pesevad põrandat rohkem) ja sellise töö praegustel tegijatel tuleb kõvasti õppida, et hakata tegema tööd, mille kuupalk on 3 korda suurem. Mäletan, et kui tulid arvutid, siis oli mu emal igavene probleem selle selgeks saamisega - vanust juba kah ning pappkaardid olid lihtsamad. Ometi on täna pensioniealisena arvuti ja programmid vabalt käes ja teeb üksi ära töö, mida 1990 terve toatäis tädisid tegi. Seda nimetataksegi suurem lisandväärtus ja ainult sedasi on turumajanduses saada rikkamaks.

[HeiniR]

http://vikerraadio.err.ee/v/uudispluss/ ... ko-ojakivi

KM sõnul kulub järgmisel aastal 2,2% (SKT-st) lisanduv raha laskemoonale, vihjab seejuures täppismoonale. EI tea, kas hakatakse lisaks Javelini/Mistrali lisamoona hankimisele tegelema 120MM/155mm täppismoonaga hankimisega?

Ntuke naljakas on muidugi kuulata, kuidas uus kaitseminister taas räägib CV90 kui "kõvast" edasiminekust
Mulle need CV90 väga meeldivad ja kindlasti astub EKV sellega suure sammu paremuse suunas, aga 5 aastat järjest sama trummi tagumine viskab üle. Võiks juba rääkida sellest, kuidas iseliikuvad koos täppismoonaga kohale hakkavad jõudma...

[Martin Peeter]

Diskussioon kaitsekulude 2% SKT-st kõrgemale ronimiseks kogub tuure. Kahju, kui asi lihtsalt soojaks auruks jääks. Minu jaoks on küsimus, miks alles nüüd hakati arutama? Enne tehti kõik, mis võimalik, teema tapmiseks. Siiski ei ole tegemist veel poliitika küsimusega. Isegi valimiskampaania ajal olid vist EKRE ja Vabaerakond ainsad, mis akf Pagana korraldatud küsimusele vastates lootust andsid, IRL ajas ümmargust mulli ja Ref ja SDE kiitsid 2% pluss liitlaste vastuvõtukulusid.

http://www.postimees.ee/3965609/eksperd ... usi-tostma

Peaks Tsahknat ka selle küsimusega kiusama.

[nimetu]

Hanso ja Luik rääkisid Vikerraadios sellel protsendi teemal:
http://vikerraadio.err.ee/v/reporteritu ... poliitikas

Mingi poliitiline suund selles osas on vist igatahes võetud.

[Martin Peeter]

No kui Sõõruka nimi juba läbi jooksis, siis ma ametnikke ja sõjaväelasi ei süüdistaks, küll aga muutun veidi veel nõudlikumaks ootustes Tsahkna tegemiste suhtes. Igal juhul on oodata asjaomase suuremat toetust IRLile sügiseste valimiste eel.

Vaadates selle Trumpi algust (jutt pole suurt muutunud, ehkki seda kõik soovmõtlejad prognoosisid) ütleksin, et 20 miljonit aastas nö investeeringute fondi lisaraha on tänases julgeolekuolukorras vähe, mis vähe.

Kõigile, kes väidavad, et ei saa, pole võimalik ning on täitsa kahjurlik, soovitaksin vaadata meie keskpanga tegemisi:

http://uudised.err.ee/v/majandus/d609c9 ... -võlakirju

3,2 miljardit eurot meie raha! Välismaale viidud, ei elavda meie majandust ega toeta vajalikke riiklikke kulusid - peamiselt vist ostetud Kreeka võlgu finantseeriva fondi osakuid. Juba 500 miljoni eest võiks meil olla keskmaa õhutõrje, liikurid ja ära kaetud kõik järelmaksud (viimast ma muidugi täpselt ei tea, palju neid üleval on).

Kuigi ühest emissioonist võib osta maksimaalselt kolmandiku ja järelturult, teevad keskpangad kuuldavasti selles osas edukaid kokkuleppeid. Ainult Eesti on see kõige targem riik EL-s, kellele seda võimalust vaja ei ole, sest see tähendavat endise KM Hanso sõnul Pandora laeka avamist. (Ilmselt siis Venemaa rünnakut? Tuleb enne üle võtta, kui Läände võlgu jääb - muidu tuleb veel äkki enesel klaarima hakata ).

[Martin Peeter]

Sobivam diskussioon antud teemas: kas ka Eesti võiks kehtestada kaitsemaksu?

http://arvamus.postimees.ee/3974369/kas ... 1481498196

Mina arvan, et kuni ei ole kasutatud riigilaenuga finantseerimist, pole täiendav maks vajalik. Meie olukord ei ole Soomega võrreldav, sest Soome riigivõlg on proportsionaalselt palju suurem. Samas on soomlastelt nii palju tõesti õppida, et mõningate puuduvate võimete projektipõhist finantseerimist võiks lisada.

[kuido20]

Sobivam diskussioon antud teemas: kas ka Eesti võiks kehtestada kaitsemaksu?

http://arvamus.postimees.ee/3974369/kas ... 1481498196

Mina arvan, et kuni ei ole kasutatud riigilaenuga finantseerimist, pole täiendav maks vajalik. Meie olukord ei ole Soomega võrreldav, sest Soome riigivõlg on proportsionaalselt palju suurem. Samas on soomlastelt nii palju tõesti õppida, et mõningate puuduvate võimete projektipõhist finantseerimist võiks lisada.

Laen on nõrkadele, ei ole sellist asja nagu riigilaen, kõik tuleb lõpuks maksumaksja taskust.

[Chupacabra]

Noh, kui laenata 0,5% ja inflatsioon on 2%, siis reaalvääringus laenukoormus väheneb.

[aj1972]

Sobivam diskussioon antud teemas: kas ka Eesti võiks kehtestada kaitsemaksu?

http://arvamus.postimees.ee/3974369/kas ... 1481498196

Mina arvan, et kuni ei ole kasutatud riigilaenuga finantseerimist, pole täiendav maks vajalik. Meie olukord ei ole Soomega võrreldav, sest Soome riigivõlg on proportsionaalselt palju suurem. Samas on soomlastelt nii palju tõesti õppida, et mõningate puuduvate võimete projektipõhist finantseerimist võiks lisada.

Laen on nõrkadele, ei ole sellist asja nagu riigilaen, kõik tuleb lõpuks maksumaksja taskust.

Sa räägi seda kreeklastele,et kõik tuleb kohaliku maksumaksja taskust
Kui palju Kreeka laene on kustutatud?
Eesti maksumaksja on küll suuri Lääne-Euroopa panku oma taskust toetanud,et need oma halvad Kreeka laenud kaelast saaks nüüd on need kehvad laenud kogu EL maksumaksjate vahel hajutatud.
Olukorras kus kõik laenavad niimoodi,et summade tagasimaksmine ei ole reaalne ei ole väiksel Eestil mõistlik teistmoodi käituda.
http://www.nationaldebtclocks.org/



Marko Mihkelson:Kaitsevaldkond, ükskõik kui hästi see ka rahastatud ei ole, on alati vastakuti küsimusega, mis on prioriteet ja kust tuleb selleks raha.
Kindlasti ei ole meil praegu mingit plaani kehtestada kaitseinvesteeringute jaoks raha leidmiseks ühtegi täiendavat maksu. Meie jaoks on ennekõike oluline, et on olemas tugev poliitiline tahe, nii opositsiooni kui koalitsiooni poolelt, et kaitsekulutused peavad olema aastas vähemalt kaks protsenti SKTst. Sellel aastal on see 2,2 protsenti. See võimaldab meie praegust kaitseväge kenasti ülal pidada ja ka arendada."

Ants Laaneots:Mina isiklikult leian, et me peaksime süsteemselt riigikaitset ehitama, ja mitte siis, kui tuli räästas, erakordseid kulutusi tegema.

Hannes Hanso:Eesti puhul ei räägi me aga kaitsekuluste tarbeks eraldatud kahest protsendist SKTst kui laest, vaid kui miinimumstandardist. Tulevikus peame sellele uuesti otsa vaatama, aga lähiaastatel tõusevad kaitsekulutused 2,3 protsendini SKTst. On debati küsimus, kas see on piisav või mitte. Kui me tahame enda suurtükke ja rannakaitsevõimekust, siis me peame rääkima kolmest protsendist SKTst.

Arvamusi lugedes on mul hea meel,et Mihkelson kaitseministriks ei saanud samas Tsahkna ei tundu ka kuigi terav pliiats olevat.

Eilses TTV endises Vaba mõtte klubi saates "otse kümnesse" http://www.tallinnatv.eu/index.php/saat ... e-kumnesse 48,13 väitis Martin Helme järjekordselt,et neil on Šveitsis kontaktid kes oleks nõus Eestile tanke müüma/liisima aga selleks peaks Eesti riiklikult kõige kõrgel tasemel suhtlema. Nemad olid Tsahknale kaitseministriks saamisel sellest rääkinud aga Tsahkna polnud vedu võtnud.