Riigikaitse eelarve

[paneuropa]

Hea lugeda, et KV plaanib ikka Rahe-20 automaate juurde hankida lisaks tellitud kogusele. Ideaalis oleks ju tuhatkond või isegi paar aastas juurde tellida mitme aasta vältel tehtav kulu ning pikas plaanis saab nii tasapisi relvastada ära kogu KLi+mõned tuhanded ka aktiivreservi jaoks. KLi maakaitse varustamine individuaalvarustusega on oluline ning siinkohal on sama tähtis silmas pidada ,et seda tehtaks stabiilselt igal aastal ning sama laieneks ka KL masinapargile.

Kas lühendatud toruga relvad lähevad mereväele, sõjaväepolitseile ja KL valveteenistusele või jäävad viimased ikka selle rauasae juurde?

[Z03]

Ma veidike filosoofeeriksin siin teemas, kuni mind kustutatakse (sotsiaalne tühistamine) või siis taas kord julgeolekuriskiks ja ohtlikuks elemendiks kuulutatakse.

Ma pole EKRE pooldaja kunagi olnud ja ei ole ka praegu, aga Helmete puhul olen tähele pannud, et nad on nagu lapsesuu, kes ebamugava tõe välja ütleb. Helme ütleb midagi, progressiivne ühiskond tõuseb selle peale tagajalgadele, langeb marasmi, satub hüsteeriasse, käib üks kõva kisa, lärm ja sõimamine, aga lõpuks selgub, et Helmel oli ikka õigus.

Mul on tunne, et praegu on sattunud vastuollu alalhoidlikkus ja suurelt mõtlemine. Alalhoidlikkus on kahtlemata voorus. Samas, võib-olla on aeg mõelda nagu riigimees? Mitte nagu ametnik? Ametnikud on ametnikud seetõttu, et nad ei ole riigimehed. See on nende võimete piir. Akf Borjal võib olla õigus - praegu ongi see tõehetk, mis eristab riigimeest hallist ametnikust. Võib täitsa olla, et 10-20 aasta pärast öeldakse - jah, meil oleksid need, need ja need asjad, aga ei ole, sest... Aga võib täitsa olla, et tal pole õigus ja ajab siin teemas lihtsalt kiusu, ei mina tea.

Muidugi on raske sattuda valitsema keerulistel aegadel (kui parafraseerida Hiina needust), aga millal on lihtne? Kas Laaneotsal oli kerge, kui Kaitsevägi taheti muuta palgaarmeeks? Ta ütles otsustavalt, et ei tule Eestisse mingit palgaarmeed ja nii jäi. Tal ei olnud suurt sõda, mida võita, aga ta võitis väga olulise lahingu, ja sellel põhjusel teda ka mäletatakse.

Ei oska muud soovida kui riigimehelikkust.

[Martin Herem]

Z03 - mulle on jäänud mulje, et sa ikka loed ka varasemaid postitusi ...
Kas oleks riigimehelik arendada keskmaaõhutõrjet millegi täna eksisteeriva või planeeritu arvelt?
Ja kui sõjalise riigikaitse seisukohalt suurelt mõelda, siis miks ei võiks selle aluseks olla KV ettepanekud?
Lihtsustatult - KV ei taha loobuda tänastest võimetest ja KV tahab lisarahastuse korral arendada keskmaa ÕT asemel muid võimeid.
Ma katsun selle keskmaa ÕT juurde veel tagasi tulla.

[Kriku]

Ma veidike filosoofeeriksin siin teemas, kuni mind kustutatakse (sotsiaalne tühistamine) või siis taas kord julgeolekuriskiks ja ohtlikuks elemendiks kuulutatakse.

Ühinen kõigi nende akf-idega, kes soovitavad vähem hüsteeriat.

Helmete puhul olen tähele pannud, et nad on nagu lapsesuu, kes ebamugava tõe välja ütleb. Helme ütleb midagi, progressiivne ühiskond tõuseb selle peale tagajalgadele, langeb marasmi, satub hüsteeriasse, käib üks kõva kisa, lärm ja sõimamine, aga lõpuks selgub, et Helmel oli ikka õigus.

Ei meenu ühtegi sellist juhtumit - aga see kaugeneb tõesti nii käesoleva teema kui foorumi otstarbest. Palun tungivalt nende kodanike kvaliteete kuskil mujal edasi arutada, kohti selleks leidub piisavalt.

Samas, võib-olla on aeg mõelda nagu riigimees? Mitte nagu ametnik?

Vahe seisneb selles, et üks arvutab, teine mitte?

[nimetu]

Vahe seisneb selles, et üks arvutab, teine mitte?

Ma paneks pigem nii, et üks teab mida räägib, teine lihtsalt spekuleerib.

[Martin Herem]

Kas keegi on aru saanud, mida tähandab üks "keskmaa õhutõrje".
Poliitikud on öelnud, et selle 250 milj eest saadava pataljoniga katab Eesti ...
Ütleme et hangime 12 laskeseadet ja juhtimisseadmed nii, et kogu üksuse saab jagada 4ks iseseisvalt tegutsevaks üksuseks. Saab veel rohkem muidugi jagada, kuid see on kallim ja sihtmärgi tabamise tõenäosus väheneb. Keskmaa laskekaugus (NASAMS, SPYDER, MBDA) on 30-50km.
Mida katab siis 4 patareid? Vaadake pildilt (laskekaugus ~50km.
Kaugeltki mitte kogu Eesti pole kaetud. Loomulikult tuleb millelegi keskenduda ja midagi "kaitseta jätta"
Hoopis põnevamaks läheb siis, kui küsime, millele keskenduda.
Kui täna on vaatamata sõjalisele nõuandele poliitiline tahe arendada just sellist võimet, siis ka nende üksuste rakendamisel saab ka otsustavaks poliitiline tahe, või saab KVJ ise oma plaani otsustada?
Ja kui ÕT osutub siiski nii tähtsaks, et KVJ-l pole siin palju midagi otsustada, siis kas on veel süsteeme, mille rakendamise otsustab keegi mujal?
Lisatud pildil on MRAD patareid paigutatud üsna suvaliselt. Päris kindlasti ei hakka KVJ siin oma kavatsust esitama

[nimetu]

Noh, tegelikult on ÕT teema palju keerulisem kui lihtsalt ringikeste joonistamine. Radari nägemisulatus maastikul, süsteemi osade kaitstuse tagamine ja reaalsete (manööverdavate) sihtmärkide identifitseerimine ning tabamine annavad asjale hoopis teise mõõtme.
S-300 ning S-400 ulatus on nominaalselt mitusada kilomeetrit. Aga mis sihtmärkide vastu? Mis tingimustel? jne
Tähendab, kohe kindlasti ei pane keskmaa-ÕT meie õhuruumi lukku.

[Martin Herem]

Vahekokkuvõte
"Avanenud aken" annab meile võimaluse kaitsta õhurünnakute eest osa Eestist. Ma pole kindel, kui palju need mullid kaitsevad tiibrakettide või ballistiliste rakettide eest.
Selle saavutamiseks tuleb KV loobuda mõnest teisest, olemasoleva eelarve eest planeeritud või juba arendatavast võimest.
Selle õhutõrje asemel ei saa KVJ valida mitte midagi muud, sest ... KV väline ekspertiis peab seda tulemust kõige tähtsamaks.

Ehk mõni juba imestab, kuhu on kadunud Eesti-Läti piir.
Ma jõuan selle juurde ka.
Seniks aga mõelge - kui Eestil on üks ÕT süsteem ja Lätil-Leedul teise tootja süsteemid. Milline on 3B terviklik õhukaitse pilt?
Kui kindla joonega "mullikesi" saame lõuna poole joonistada, teades, et süsteemid on erinevatelt tootjatelt?

[nimetu]

Seniks aga mõelge - kui Eestil on üks ÕT süsteem ja Lätil-Leedul teise tootja süsteemid. Milline on 3B terviklik õhukaitse pilt?

Kas selles suhtes pole Leedu meid natukene nurka mänginud oma NASAMS valikuga?

[Viiskümmend]

Teiste influencerite tuules sõites võib tõdeda, et neid "võimaluste aknaid" on kogu aeg kasutatud. Näiteks akf. Xenderi viidatud soomukite ost on ju tehtud "võimaluste akent" kasutades. Lisaks algsele "võimaluse aknale", mis tekkis hankesündmustest Lätis, lisandus sellele lisaks ka "võimaluse aken" osta riik-riik tehinguga ka nn. tööstusriigi pakett ehk võimalus ise XA-de tootmises osaleda.

......samas, ka juutide ning EKRE "võimaluste aken" võib täiesti vabalt sisaldada neid samu asju ehk soomlasi, lätlasi ja isetegemist!?

Kuidas kulutusi optimeerida? Kõige suurem ressurss, mida kaevandada saab, oleksid tõenäoliselt odavamad teenused ja paremad hanketingimused.

Olen kuulnud, et RKIKi kinnisvarahaldus pidi juba väga hea olema.

[Mercurius]

kui palju aega ja taristut vajaks NLOS süsteemi kasutusele võtmine, et sellega Pakri poolsaarelt Robuchale pihta saaks (heidutus)?

Kas see Spike NLOS Ropucha taoliste asjade jaoks siiski mitte veidi nõrgaks ei jää, rannakaitse lahtrisse võib EKRE suure kisa-kära saatel küll linnukese kirja saada aga reaalset võimekust kui sellist sealt siiski ei tekiks?

Asja mõte ei olnud illustreerida mitte seda, et "Kuidas uputada MISTRALi", vaid seda, et kõik süsteemid ei ole samasuguse jalajäljega ja heidutuslati tõstmiseks piisab vahel ka ajalisest bluffist, mis täitub mõne aja jooksul sisuga.

[nimetu]

Vastane näeb sellised asjad üsna hästi läbi. Bluffimine siin ei maksa.

[Viiskümmend]

NASAMS on end nurka mänginud Soome kaitseväes, kus ta Buki asendajana feilis, kuidas soomlased sellest olukorrast välja tulevad saame näha 2021 aastal, ka see EKRE Spyder on seal ju laual.

[Mercurius]

Vastane näeb sellised asjad üsna hästi läbi. Bluffimine siin ei maksa.

Loomulikult näeb, kuid bluff ikka väga maksab.
Heidutus oma loomult ongi suur bluff, millel on oma sisu.
Vastane lihtsalt ei tea, kus ja kuidas seda sisu rakendatakse. Aga rakendatakse, see on 100% kindel. See maksab.

[Fucs]

Ilmselgelt oleks igas mõttes – poliitiliselt, majanduslikult ja kaitseväe jaoks parim lahendus, et 250 miljoni eest puhutaks elu sisse sellele projektile

või sellele projektile... mis sai alguse jaanuaris 2016 aastal

Tegemist on riik-riigile tehinguga, mis tähendab kaitseinvesteeringute asekantsleri Ingvar Pärnamäe sõnul seda, et see on poliitiline tehing ja tagab soodsa hinna. Lepingu maksumus on umbes 635 000 eurot, millele lisandub soomukite transpordikulu Eestisse.

Eesti ostab Norralt ainult platvormid, mille põhjal tuleb toetussoomukid veel eraldi välja ehitada. Ümberehitamise maksumust on Pärnamäe sõnul praegu raske ennustada, sest see selgub riigihanke käigus.

03.01.2019

Kaitseinvesteeringute keskus lõpetas 37 Norrast ostetud soomuki ümberehituse hanke ilma ühtegi pakkujat edukaks tunnistamata.

Hankele kvalifitseerus neli ettevõtet, neist pakkumuse esitas kolm - BAE Systems, Bristol Trust ning Ühinenud Depoode ja Scania Eesti ühispakkumus, ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse pressiesindaja Ingrid Mühling ERR-ile.

Kõigil kolmel pakkumusel oli puudusi, kuna esitatud pakkumused ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Eeskätt puudutasid need varuosade maksumuse ja elukaare juhtimisega seonduvat infot, ühel juhul oli tegemist ka planeeritud eelarvet ületava pakkumusega.....

.....Kaitseinvesteeringute keskus kuulutas välja hanke soomukite ümberehituseks, hoolduseks ja remondiks 2017. aasta augustis. Hanke raames oli kavas tellida 31 soomustransportööri ümberehitus ning kuue masina remont ja hooldus.

Lisaks sellele oli kavas sõlmida kuni seitsme aasta pikkune elukaare toetuse raamleping, soomukite hoolduseks ja remondiks ning varuosade tarneks. Hanke eeldatavaks maksumuseks oli planeeritud 30 miljonit eurot.

https://www.err.ee/891838/soomukite-umb ... i-voitjata

...jaanuaris 2021 saab 5 aastat. Võiks selle projekti lõpuks kuidagi ellu viia.