Riigikaitse eelarve

[nimetu]

Neeme Välilt hea artikkel. Kuigi üsna kindlasti jääb see hüüdja hääleks kõrbes.
https://www.err.ee/1608222820/neeme-val ... tsevoimega

[gooligan]

Ses suhtes oli rohmakas koondamisteadete väljasaatmine õnnetule orkestrile ikkagi totaalne feil. Selmet otsida aktiivselt ja avalikult lahendust nt kultuuriministeeriumi alla koonduvale riigiorkestrile vms.
Hilisemad maineparanduskampaaniakulud on kahjuks mitmekordsed.

Mis teade neile saadeti?
Mis maineparandus on tulekul?

Mina opereerin avalike allikatega.

Enam kindlamat kõneviisi ma välja mõelda ei oska. Allikaks ERR ja Postimees.

Selle nädala lõpus kutsus kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem kaitseväe peadirigendi ja kaitseväe orkestri ülema kapten Simmu Vasari enda jutule ning teavitas, et alates 1. septembrist on orkester täies koosseisus koondatud, kirjutab Postimees.

https://www.err.ee/1608214597/kaitsevagi-koondab-orkestri-taies-koosseisus

Kultuuriavalikkus on püha viha täis ja tavainimene lihtsalt nõutu. Laiapindse riigikaitse reaalseks toimimiseks on vaja ühiskondlikku toetust (sh ka kultuuritegelaste) või vähemalt mõistmist tehtavate otsuste suhtes. Hetkel on suhteliselt "odav" kont kriitikutele hambu visatud, kes selle najal veel aastaid vahtu suust välja ajavad.
Kõrvaltvaatajale ja tugitoolikriitikule tundub, et seda asja oleks saanud mahedamalt ja pieteetidundelisemalt teha pakkudes nt suuremat ja uhkemat orkestrit (liites nad PPAga) aga nt kultuuriministeeriumi alluvuses. Surnuks kallistamine näeb alati parem välja, kui mahalaskmine. Isegi kui lõpptulemus on sama:)
Kulturnikud ongi pehmema loomu ja kiirema solvumisega. See ei tohiks ju kellelegi saladuseks olla. Mingi plaan peaks ju paigas olema, kuidas nt usklike ja kulturnikute võsukesed ka tulevikus aega teenima saada. Ja siit ka kogu see maineparandusteema.

[Kriku]

Laiapindse riigikaitse reaalseks toimimiseks on vaja ühiskondlikku toetust (sh ka kultuuritegelaste) või vähemalt mõistmist tehtavate otsuste suhtes. Hetkel on suhteliselt "odav" kont kriitikutele hambu visatud, kes selle najal veel aastaid vahtu suust välja ajavad.

Riigikaitse = riigi eksistentsi tagamine

Kui ka peaks leiduma selliseid isikuid, kelle toetuse Eesti Vabariik ühe orkestri koondamise tõttu kaotab, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks nende arvamus kuidagimoodi oluline olema peaks - või miks neile vähegi lugupidamist osutada.

[Poti soldat]

Kõrvaltvaatajale ja tugitoolikriitikule tundub, et seda asja oleks saanud mahedamalt ja pieteetidundelisemalt teha pakkudes nt suuremat ja uhkemat orkestrit (liites nad PPAga) aga nt kultuuriministeeriumi alluvuses.

Kas Kaitseväe Peastaabi töö on planeerida Eesti puhkpillimuusika tulevikku? Kusjuures seda teadmist et PPA enda orkestri ka plaanib koondada tol hetkel vist üldse ei olnudki?

Mingi plaan peaks ju paigas olema, kuidas nt usklike ja kulturnikute võsukesed ka tulevikus aega teenima saada.

Minule saadeti nagu lihtsalt kutse arstlikusse komisjoni ilmuda. Mis plaani siin veel vaja on? Kas usklikele peab kaplan kutse isiklikult üle andma pax vobiscum?

[Kapten Trumm]

Kultuuriavalikkus on püha viha täis ja tavainimene lihtsalt nõutu. Laiapindse riigikaitse reaalseks toimimiseks on vaja ühiskondlikku toetust (sh ka kultuuritegelaste) või vähemalt mõistmist tehtavate otsuste suhtes. Hetkel on suhteliselt "odav" kont kriitikutele hambu visatud, kes selle najal veel aastaid vahtu suust välja ajavad.

Sellise retoorikaga võiks igat lollust kaitse-eelarvest ju õigustada. KV võiks toetada Päästeametit - sõja ajal on ju koostöö vajalik. Siis võiks KV osta naistepäeval lilli ja saata sõdurid neid tänaval naistele jagama. Siis võiks avada igas linnakus supiköögi vaestele - ka vaeste arvamusest ja hoiakust sõltub mõndagi. Jne jne jne.

Mina nt ei ole nõus meestega lahingusse minema, kui igal mehel on 5 padrunit. Mida seejuures arvab "kultuuriavalikkus", on mulle kama 2.

[Kapten Trumm]

Selle nädala lõpus kutsus kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem kaitseväe peadirigendi ja kaitseväe orkestri ülema kapten Simmu Vasari enda jutule ning teavitas, et alates 1. septembrist on orkester täies koosseisus koondatud, kirjutab Postimees.

Erasektoris küll nii kaua keegi ei oota - enamik ettevõtteid pigem maksab hüvitist etteteatamise aja eest kui hoiab palgal inimesi, kes teavad, et nagunii on minek, kelle moraal ja mõju allesjääjate moraalile on kehva ja kes jõuavad selle aja jooksul varustada end näiteks kriitilise infoga konkurendi juures jätkamiseks.

Niiet variant KV poolt on igati "soft" olnud. Enamikku koondatavaid Eestis küll mitu kuud ette ei teavitata.

[Väino]

Varastavad "Mu isamaa..." noodid, et Riiklikes Kunstiansamblites mängima hakata?

[Health]

Tundub, et leiti mingi lahendus.

https://www.err.ee/1608223813/laanet-so ... useumi-all

Kaitseminister Kalle Laanet tegi sise- ja kultuuriministrile ettepaneku luua kaitseväe- ning politsei- ja piirivalveameti orkestritest mitme koosseisuvõimalusega ühendorkester, mis jätkab administratiivselt Eesti Sõjamuuseumi koosseisus.

[...]

Minister Laaneti ettepanekul tagab orkestri baasrahastuse kaitseministeerium koos proportsionaalse panusega siseministeeriumi poolt, lisaks tagab kaitseministeerium prooviruumide ja pillide olemasolu.

Täpselt ei saa küll aru, mis panus Kultuuriministeeriumil saab olema, et nad sinna vestlustesse kaasatud on, aga ilmselt nad midagi seal ka veel teevad. Muus plaanis jääb mulje, et see jõuorganisatsioonide orkestri plaan realiseerubki.

[A4]

Mingi plaan peaks ju paigas olema, kuidas nt usklike ja kulturnikute võsukesed ka tulevikus aega teenima saada.

Väga huvitav lähenemine. Mina näiteks olen arhitekti ja keevitaja võsukene. Kas ma oleks võinud omal ajal ajateenistusest kõrvale viilida põhjusel, et Kaitseväes polnud (ja pole endiselt) oma orgaanilist arhitektuuriteenistust või kutselist keevitajate roodu?

[Lemet]

luua kaitseväe- ning politsei- ja piirivalveameti orkestritest mitme koosseisuvõimalusega ühendorkester, mis jätkab administratiivselt Eesti Sõjamuuseumi koosseisus.

Mmm...ja milles seisneb siis seesinane überkokkuhoid ja tegevuskulude piiramine? Kui asi tõstetakse KV ja PPA alluvusest Kamina alluvusse. Ja põhimõtteliselt säilitatakse mõlemad koosseisud (seda see "...mitme koosseisuvõimalusega..." ju sisuliselt tähendama peaks) KaMin pidi ju samuti tegevuskulusid vähendama? Loogiliselt võttes peab siis KaMin mingitele teistele tegelastele sule sedavõrd sügavamale sisse lööma, et need kaugemale lendaksid. Neile, kes pole sedavõrd traditsioonide kandjad. Aga võivad olla olulised kaitsevaldkonnale olulistemates osades.

[Walter2]

See on raha (loe: vaesuse) ühest taskust teise tõstmine (loe: vastutusest/probleemist vabanemine). Kaitseväele jäägu ikka kärbetesse mitte hankida laskemoona ega relvasüsteeme.

[Martin Herem]

... nii kaplaniteenistus kui ka orkester lõpetavad sellisel kujul oma tegevuse.

See lause on kirjast KV isikkoosseisule ja pressile. Täpselt selline.
Kaitseminister on otsustanud:

Kaitseminister Kalle Laanet tegi sise- ja kultuuriministrile ettepaneku kaitseväe- ning politsei- ja piirivalve orkestritest luua mitme koosseisuvõimalusega ühendorkester, mis jätkab administratiivselt Eesti Sõjamuuseumi koosseisus.

Kokkuhoid tuleb:
1+1=1 orkester. Tõenäoliselt tuleb kokkuhoid riigile juba inimeste arvust.
Kui KV orkestri liikmetel muutub leping koos töö mahuga, siis tuleb ka sealt kokkuhoid.
Kokkuvõttes peaks vähemalt Kamin valitsemisalas hoidma kokku sadu tuhandeid kui mitte miljoni aastas.
See on näiteks ühe maakaitse kompanii varustus, laskemoon ja õppuste kulu aastas.
Veel võrdluseks.
Kaitseväelaste individuaalvarustusele (suvine ja talvine riietus, rakmed jms) kulub aastas 6,4 miljonit. Summa on mõeldud 3500 ajateenija ja 3700 tegevväelase jaoks.

[strateegiline sõdur]

„Näita oma eelarvet ja ma ütlen kus sinu prioriteedid tegelikult on“

Vaatame veel korraks RESi numbreid ning tegevuskulude kärpevajadusi ministeeriumite ja põhiseaduslike institutsioonide kaupa ning tuletame selle põhjal tagurpidi tehtena tõdemuse, et kus valdkondades riigi prioriteedi ei ole või kus nad on.

RES 2022-2025 lk 171 tegevuskulude kokkuhoid ehk kärpeülesanne aastaks 2022 (summad miljonites)
1. Kaitseministeerium - 14,317
2. Siseministeerium - 11,746
3. Majandusministeerium - 6,831
4. Haridus- ja teadusministeerium - 6,43
5. Justiitsministeerium - 4,959
6. Sotsiaalministeerium - 4,37
7. Rahandusministeerium - 4,01
8. Välisministeerium - 2,096
9. Keskkonnaministeerium - 1,989
10. Maaeluministeerium - 1,561
11. Kultuuriministeerium - 0,683
12. Riigikogu - 0,463 mln
13. Riigikantselei - 0,417
14. Õiguskantsler - 0,31
15. Riigikontroll - 0,210
16. Vabariigi President - 0,158
17. Riigikohus - 0,145
18. Vabariigi Valitsus - 0

Summade suuruse põhjal võiks pahatahtliku suhtumisega inimene nüüd arvata, et kõige olulisem on vabariigi valitsus ja kõige vähem olulisem riigikaitse, siseturvalisus, majandus ning haridus.

Lisaks tegevuskulude kärpimisele on RESis veel loomulikult muidki asju (nt see huvihariduse miinus 7 miljonit jms), kuid hetkel on ülal ainult tegevuskulusid puudutav osa.
Erinevate asutuste tegevuskulude eelarved on iseenesest mõistetavalt erineva suurusega. Seda tasub samuti meeles pidada nimekirja hindamisel. Kuid null eelarvega ei ole ühtegi asutust.

[AMvA]

Õige oleks juurde panna ka iga vastava rea eelarvete suurused, et saaks näha kärpimise %. Selline postitus on lihtsalt eksitav. Lisaks ei maksa unustada, et vist suurima eelarvega Sotsiaalministeeriumis on enamus kulusid paika pandud seadustega.

[nimetu]

Olen akf Amvaga ühelt poolt nõus ja teiselt poolt mitte.
Selles osas olen nõus, et ilma vastavate ministeeriumide eelarvete suurust võrdlemata ei tähenda kärbete suurus iseenesest midagi. Küll aga olen eri meelt selles suhtes, et sots mini kulud on jäigalt paigas. Praegune erakorraline pensionitõus pole kuidagi seadusega määratud. Samas on see koht, kuhu kõige suurem hulk raha kaob.