Riigikaitse eelarve

Vasta
A4
Liige
Postitusi: 1826
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas A4 »

Alternatiivfaktinduse saab ümber lükata faktidega, et reaalselt on 30 aastaga tänaseks ülesse ehitatud mitte kaks pataljoni ja „väikesed lahingugrupid ja muud asjad“, vaid kaks, tänaseks reaalselt eksisteerivat jalaväebrigaadi (no hüva, 2. brigaadil läheb veel paar aastat, et oma tegelik seis ettenähtud koosseisu- ja varustustabeliga 100% kooskõlla viia), millest esimesel on kõik manööverpataljonid kas soomustransportööridel või jalaväe lahingumasinatel. Mõlemal brigaadil on oma orgaanilised suurtükiväe-, õhutõrje-, pioneeri- ja tagalapataljonid, luure- ja tankitõrjekompaniid. Sinna juurde siis veel neli Kaitseliidu maakaitsepataljoni, võitlusgrupid ja veel üht-teist. Samamoodi on reaalselt, mitte paberil, olemas keskalluvusega staabi- ja sidepataljon, logistikapataljon + terve rida Teotuse väejuhatuse muid toetavad teenuseid ja võimeid, sõjaväepolitseikompaniid. Õhuväes on olemas korralik õhuseireradarite võrgustik ja sama korralik lennubaas, ilma milleta ei tegutseks siit ei õhuturve ega poleks USA lennuvahenditel kuskil baseeruda. Mereväes on baas ja kolmest „plastkünast“ laevastik – võib lõputult arutleda selle üle, kas need on vajalikud või mitte, aga need on igatahes reaalselt olemas ja tegutsemisvõimelised. Kogu see struktuur on tagatud teatud arvu lahingumoonavarudega (st sõda ei lõppe päeval 1 või 2 varude lõppemise tõttu), kuhu iseenesest on uputatud sadu miljoneid eurosid kaitse-eelarve raha, mis avalikult eriti silma ei paista paraku. Kogu see struktuur on mehitatud, varude ja mobilisatsioonisüsteemiga tagatud niimoodi, et paari ööpäevaga on võimalik „ülesse tõsta“ ja lahinguvalmis seada suvaline struktuuri kuuluv allüksus – või vajadusel ka kogu see struktuur. Taristu ja vähemalt osaliselt ka harjutusalad on arendatud selliseks, et need mitte ei takista, vaid soodustavad väljaõppe läbiviimist.

Ja seejuures tuletaks meelde, et 2% tasemel on kaitsekulud olnud vaid viimased kümmekond aastat – 1990. aastatel olid need üldiselt alla 1% ja 2000. aastatel keskeltläbi 1,5-1,6% peal.

Selle „kahe pataljoni“ jutu muudab antud juhul eriti groteskseks asjaolu, et selle jutu rääkija oli aastatel 2015-2019 Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees, st inimene, kellel olid kõik võimalused viia end kurssi asjade tegeliku seisuga.

Kui keegi nüüd ütleb, et seda on 30 aasta peale ikka häbiväärselt vähe, siis võiks konkreetselt ära näidata, milline arendus oleks võinud ära jääda ja mida selle asemel oleks rohkem ja teistmoodi võinud saada? Või siis näidata, kuskohas tänase kaitse-eelarve ja struktuuri sees on peidus need „optimeerimiskohad“, mida kokku hoides saaks märkimisväärse arenguhüppe teha. See, et mõni mees ei oska ka 10 aastat hiljem tuua paremat säästuskohta, kui see 0,5 miljoni eurone Globemasterite osak (0,1% kaitse-eelarvest), viitab sellele, et ega neid optimeerimiskohti vist väga rohkem ei ole.

EI ole ka keegi minu teada väitnud, et praegu kaitse-eelarvesse raha rohkem pannas uusi võimeid juurde ei tule. Küll aga on Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe tänane juhtkond selgelt välja öeldud, et kuni kaitsekulud püsivad praegusel, 2% tasemel, siis selle raha eest on võimalik üleval pidada ja võibolla ka natukene veel paremaks „tuunida“ tänast struktuuri ja võimete paletti, aga mingit täiesti uut võimet enam teha ei saa. St kui tõesti anda kaitsekuludele hüppeliselt juurde 100, või 200 või 300 miljonit, siis uusi võimeid saab. Aga kui raha hoopis vähemaks võtta, siis hakkavad kärbuma juba olemasolevad või lähiajaks plaanitud võimed ja arendused.

Kui on etteheide, et oleks pidanud rohkem riigilt-riigile odavaid tehinguid tegema, siis tuletaks meelde, et just sel moel on kokku hangitud suurem osa meie tänasest relvastusest ja varustusest – kogu soomustehnika, praktiliselt kogu mitmetuhandeline sõidukipark, kõik haubitsad, laevad jpm. Tutt-uuena, otse tehasest on ostetud vaid seda kraami, mida kasutatuna ei müüda või mida polegi mõtet kasutatuna osta – sidevahendid, radarid, ÕT- ja uuemad TT-raketisüsteemid, edaspidi ka automaadid ja kuulipritsid.
mäger
Liige
Postitusi: 353
Liitunud: 11 Dets, 2009 22:35
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas mäger »

Kaks protsenti ei lähe Helmede sõnul asja ette, vaid «bürokraatlikku rahmeldamisse».
Minu meelest see lause kuvab ministrite Helmete tahtmist riigikaitse juhtidega (nii KV-s kui KaMin´as kui teised asjapulgad) tüli kiskuda, viidates justkui sellele, et ei tehta muud, kui määritakse pabereid (seda ju bürokraat teeb).

Lõik "kaks pataljoni" on mõeldud esmajoones oma jüngrite usaldust KV vastu õõnestama.

Kokkuvõttes saade, mis tekitab tüli, nõutust, vähendab moraalset valmisolekut vastuseisule jne. Ja siis veel "mužik"´u stiilis laiamine, kuidas nemad kõigiga räägivad, soomlastega, brittidega ja kes teab kellega veel, ja teavad ja teevad.
otsin puude taga metsa
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

kuidas nemad kõigiga räägivad, soomlastega, brittidega ja kes teab kellega veel, ja teavad ja teevad.
Jajaa. Soomlased olevat lausa suure huvi ja imestusega kuulanud nende juttu sisekaitse teemal ja olevat isegi huvitatud eeskuju võtmast.
:roll: :wall:

Ma ütlen selle välja - selliste inimeste koht pole Eesti riigi eesotsas.
sada
Liige
Postitusi: 234
Liitunud: 29 Jaan, 2013 11:56
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas sada »

See algne "raha ei ole" jutt tunduski kuidagi väga kummaline praeguse laenuorgia taustal. Nüüd vähemalt on üheselt selge, et kogu kaitse-eelarve kärpimisjutu taga on Helmede soov kaminaga kiusu ajada, nagu akf Smith ka nädal tagasi välja pakkus.
Smith kirjutas:Minule tundub, et küsimus on isiklikus ebasümpaatias kaitseministri suhtes.
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Seal taga on vist üldse soov Isamaale ära panna. Sellised suhted lõppevad tavaliselt lahutusega.
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Lemet »

nimetu kirjutas:Seal taga on vist üldse soov Isamaale ära panna. Sellised suhted lõppevad tavaliselt lahutusega.
No aga see oleks ju lausa boonus. Selge see, et asi kipub hapuks pöörama. Valitsus kukub, kesikla ja Ekre saavad aga alati ärbelda, kuidas nad küll kündnud oleks, aga vaat munad (Isamaa) hakkasid tulemuslikku põllutööd segama...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Lemet »

Tema sõnul on Eestil näiteks võimalus Ühendkuningriigist saada mahakandmise hinnaga paari miljoni euro eest tanke.
Tegelikult oleks huvitav teada, millele tuginedes Martin Helme Challenger2-e hinnaks kaks miljonit eurot sai või saab selle kahe miljoni euro eest koguni mitu Challenger2-te?
Eks mõisaärra oma silmapaistvas asjatundmatuses pidas lätlaste soomustatud luuremasinaid tankideks...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
tuuba
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 12 Okt, 2010 18:24
Asukoht: harjumaa

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas tuuba »

A4
Et mida siis on 30 aasta jooksul tehtud või tegemata jäänud?
Mu arust on nüüd juba enam-vähem aga ma olen nii hea mäluga küll, et mäletada mõnede (Ligi ,Mikser, Ansip,Luik jpt) veendumusi, et meile piisab vaid pataljonist kutselistest ja Kaitseliit kui organisatsioon võib olla vaid kodukaunistamise patrooniks.

Välismissioonid. Afghanistan ja Iraak olid vajalikud selleks, et teatud hulk isikuid oskaksid lasta ka inimeste pihta, mitte ainult märklauapabereid auklikuks teha.
Loodetavasti õpiti seal ka sissi-taktikad, s.h. IED-de valmistamist ja kasutamist, samuti seda ,kuidas käsirelvadega militaarseid suurriike nullida oma kodukamaral.

Aga Mali??? miks ja mis eesmärgil? teadaolevalt nad sääl neegreid ega tuareege tulistada ei tohi.

PS veetsin mõne aja (1986) afg-s. Oleks vastaspoolel olnud pooltki neid oskusi ,mis Kaitseliidu liikmetel praegu , siis oleksid NL vägede kaotused olnud vähemalt 4 x suuremad.

Helmete kriitikast bürokraatide teemal.
Tõstku käsi see kaasteeline, kes on 100% kindel, et nii nagu igas riigiasutuses, pole ka kaminas või peastaabis või üleüldse Kaitseväe, s.h. KL, süsteemis ca 30% lihtsalt kohatäitjaid ,et ää kulutada olemasolev (eeldatavalt saadaolev) raha?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

8 postitust eemaldatud.

Ma ei saa aru, mida siin sellest Leo Kunnase "optimeerimise" tsitaadist jälle avastada on. Eelmisel leheküljel on terve kommentaar ära toodud koos sellega, mis ta "optimeerimise" all mõtles: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 63#p634163

:dont_know:
alari
Liige
Postitusi: 1606
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas alari »

Lemet kirjutas:
Tema sõnul on Eestil näiteks võimalus Ühendkuningriigist saada mahakandmise hinnaga paari miljoni euro eest tanke.
Tegelikult oleks huvitav teada, millele tuginedes Martin Helme Challenger2-e hinnaks kaks miljonit eurot sai või saab selle kahe miljoni euro eest koguni mitu Challenger2-te?
Eks mõisaärra oma silmapaistvas asjatundmatuses pidas lätlaste soomustatud luuremasinaid tankideks...
See hind on ilmselt tulnud Leo Kunnaselt. Eelmise aasta lõpus kirjutas nii:
Suurbritannia on praegu moderniseerimas 1990. aastatel toodetud Challenger 2 tanke, aga struktuuri vähendamise tõttu jääb umbes 70 masinat üle. Kas ei oleks mõistlik küsida ühelt meie kõige olulisemalt liitlaselt tanke „poliitilise sõbrahinnaga“ ning saadud tankid koos brittidega moderniseerida? Kuna sama tüüpi tankid on koos Suurbritannia pataljoni lahingugrupiga juba nagunii Eestis, muudaks see meile tankide kasutuselevõtu ja opereerimise palju lihtsamaks kui mõne teise tankimudeli puhul.

Mõlemal juhul, nii keskmaa-õhutõrje kui ka tankide puhul peaks põhivarustuse hange mahtuma ära 150 miljoni euro raamistikku ehk jääma alla selle
150/70~2M€ tükk
Kust number 150 miljonit võetud on, jääb ilmselt mõistatuseks

Huvitav on see, et UU Leo Kunnase viimases avaldatud arvamusavalduses ei ole mainitud üldse tanke nende asjade hulgas, mida peaks esmalt hankima. Kunnas on aga praktiliselt kogu aeg rääkinud, et peame tanke hankima.
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Luige vastus asjale on suhteliselt diplomaatiline kuigi selle all on päris korralik torge:
https://www.err.ee/1134538/kaitseminist ... kabinetist

Endiselt arvan, et keegi peaks tõsiselt Helme poolt ajatud jama ümber lükkama. Sellist pahna ei tohiks õhku jätta, vaid tuleks kohe alla tulistada. Tegu on ju valitsuse ministri sõnadega!
Mu arust on nüüd juba enam-vähem aga ma olen nii hea mäluga küll, et mäletada mõnede (Ligi ,Mikser, Ansip,Luik jpt) veendumusi, et meile piisab vaid pataljonist kutselistest ja Kaitseliit kui organisatsioon võib olla vaid kodukaunistamise patrooniks.
Luigel (ja tõenäoliselt Mikseril) pole kunagi sellist seisukohta olnud.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3299
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Dr.Sci »

nimetu kirjutas:Luige vastus asjale on suhteliselt diplomaatiline kuigi selle all on päris korralik torge:
https://www.err.ee/1134538/kaitseminist ... kabinetist

Endiselt arvan, et keegi peaks tõsiselt Helme poolt ajatud jama ümber lükkama. Sellist pahna ei tohiks õhku jätta, vaid tuleks kohe alla tulistada. Tegu on ju valitsuse ministri sõnadega!
Mu arust on nüüd juba enam-vähem aga ma olen nii hea mäluga küll, et mäletada mõnede (Ligi ,Mikser, Ansip,Luik jpt) veendumusi, et meile piisab vaid pataljonist kutselistest ja Kaitseliit kui organisatsioon võib olla vaid kodukaunistamise patrooniks.
Luigel (ja tõenäoliselt Mikseril) pole kunagi sellist seisukohta olnud.
Viidatud artiklist
Martin Helme sõnul oleksid nemad valmis kaitsekulutuste määra SKT-st tõstma kahest protsendist ka kõrgemale, aga seda juhul, kui see läheks kaitseinvesteeringuteks, vahendas Postimees.

"Mina olen iga kell nõus ja praegu on selleks suurepärane võimalus - võtame laenu ja täidame riigikaitselised lüngad. Õhutõrje, rannakaitse soomusmanöövervõimekus: me räägime suurusjärgus 200-300 miljonit eurot ja me täidaksime need lüngad juba ära. Kui me selle summa suunaksime kaitse-eelarvesse, siis see tõuseks üle kolme protsendi," ütles rahandusminister, lisades, et kirjutaks sellele plaanile kohe alla.
EDIT
Ise kirjutaks ka alla
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas tommy »

Martin Helme sõnul oleksid nemad valmis kaitsekulutuste määra SKT-st tõstma kahest protsendist ka kõrgemale, aga seda juhul, kui see läheks kaitseinvesteeringuteks, vahendas Postimees.

"Mina olen iga kell nõus ja praegu on selleks suurepärane võimalus - võtame laenu ja täidame riigikaitselised lüngad. Õhutõrje, rannakaitse soomusmanöövervõimekus: me räägime suurusjärgus 200-300 miljonit eurot ja me täidaksime need lüngad juba ära. Kui me selle summa suunaksime kaitse-eelarvesse, siis see tõuseks üle kolme protsendi," ütles rahandusminister, lisades, et kirjutaks sellele plaanile kohe alla.
Mis takistab...??
Ah, ei taha anda otse kaitseeelarvesse.....
No siis võimalus teile, allakirjutajad.
Alates aastast 2018 on kaitsekuludele lisandunud kolmas komponent – kaitseinvesteeringute programm, mille eesmärgiks on saavutada ettenähtud kriitilisi võimearendusi varasemast kiiremini. Lähiaastatel soetatakse selle programmi kaudu suurekaliibrilist laskemoona. 2018. aastal oli selleks ette nähtud 10 miljonit eurot ning 2019. aastal on planeeritud 30 miljonit eurot. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada kaitseinvesteeringute programmile aastatel 2018–2023 120 miljonit eurot.
Mis/kes takistab???
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3299
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Dr.Sci »

tommy kirjutas:
Martin Helme sõnul oleksid nemad valmis kaitsekulutuste määra SKT-st tõstma kahest protsendist ka kõrgemale, aga seda juhul, kui see läheks kaitseinvesteeringuteks, vahendas Postimees.

"Mina olen iga kell nõus ja praegu on selleks suurepärane võimalus - võtame laenu ja täidame riigikaitselised lüngad. Õhutõrje, rannakaitse soomusmanöövervõimekus: me räägime suurusjärgus 200-300 miljonit eurot ja me täidaksime need lüngad juba ära. Kui me selle summa suunaksime kaitse-eelarvesse, siis see tõuseks üle kolme protsendi," ütles rahandusminister, lisades, et kirjutaks sellele plaanile kohe alla.
Mis takistab...??
Ah, ei taha anda otse kaitseeelarvesse.....
No siis võimalus teile, allakirjutajad.
Alates aastast 2018 on kaitsekuludele lisandunud kolmas komponent – kaitseinvesteeringute programm, mille eesmärgiks on saavutada ettenähtud kriitilisi võimearendusi varasemast kiiremini. Lähiaastatel soetatakse selle programmi kaudu suurekaliibrilist laskemoona. 2018. aastal oli selleks ette nähtud 10 miljonit eurot ning 2019. aastal on planeeritud 30 miljonit eurot. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada kaitseinvesteeringute programmile aastatel 2018–2023 120 miljonit eurot.
Mis/kes takistab???
Ei meeldi pikemat juttu tükeldamata kommenteerida küll, aga õhtu hiline seega lihtsalt remark et ehk on rahandusministri jaoks kaitsekulutuste osa jäetud piisavalt põhjendamata? Või ongi nii et Kamin ütleb Raminile et andke lihtsalt raha, meie teame kuhu selle paneme... tsivilistid ju mõlemad (nimede järgi pagulased?)
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3299
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Dr.Sci »

Eelneva kommentaari irooniale vaatamata on tegelikult ju olukord selline et kaitseväele visati blankotsekk... otsige välja sahtlist ntx õhutõrjele kavandatud kuid finantspuudulikkuses sinna vedelema jäänud kavand, kohandage, ja saate oma 200 miljonit. Või on meil õhutõrjet piisavalt? Siis mõni teine projekt? Kas sahtlid tõesti tühjad ja loovat mõistust ka ei jagu?

Ja asja nimi mis tapab efektiivse arengu on pikaajaline arengukava... Seda võin tuua tsiviilvaldkonnas teedeehituse alt näitena, seda vaatan kõrvalt raudtee suunas (muide sealt hea näide kus megaprojekt Koidula piiripunktist pidi pikaajaliselt tagama kaubaveo ja transiidi, ka Tallinna sadam areneb pikaajaliselt... kuigi Ust-Luuga tegi 1:0 ära ja seda ka pikaajalise arengukava võtmes)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist