Riigikaitse eelarve

[aj1972]

Loomulikult oleks õige esmalt lõpetada poolikud projektid mis rahapuudusel veninud või lõpetamata.
Näiteks CV kered, K9 kõik 24 tk ja pataljon korda saada, Spike LR tahtis tegelikult KV rohkem kui 18 tk jne. paljud asjad on minimaalses vajaduses ma teeks kõik optimaalses vajaduses nagu KV soovib ja siis vaataks kas raha üldse üle jääb sellest pakutud 300 miljonist.

Teine teema miks see summa just 300 miljonit on? Oskab keegi põhendada? KV arvutustes on keskmaa õhutõrje 300 milj ja vaevalt rannakaitse KV arvutustes samuti 50 miljonit maksab.
Eesti riigi laenuplaane kuuldes oleks see erakorraline summa mõistlik kordades tõsta nii,et jätkuks ka järgmiste aastate võimete ülalpidamiseks.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

...jaanuaris 2012 saab 5 aastat. Võiks selle projekti lõpuks kuidagi ellu viia.

..Fucs - täpsusta pln seda aastanumbrit.. mulle meenus üks PALMi pakut kihlvedu, mis oleks ka vaja siin (lõpuks) avalikult ära vormistada

..K9 kõik 24 tk..

..et misajast neid 24tk sai

[nimetu]

..et misajast neid 24tk sai

Akf peab ilmselt silmas viimase optsiooni kasutamist lepingus, mille järgi oleks võimalik kokku 24 masinat hankida. Kui raha rohkem oleks, siis võiks seda varianti kaaluda.

[Fucs]

...jaanuaris 2012 saab 5 aastat. Võiks selle projekti lõpuks kuidagi ellu viia.

..Fucs - täpsusta pln seda aastanumbrit..

ee.. ?

EDIT: Ahh kurivaim jahh! 2021 mitte 2012

[Lemet]

Postimehes hetkel Lobjakas ja Vooglaid kaitse-eelarve teemadel.

[Kriku]

See on tore, et ikka asjatundjad sõna võtavad

[Lemet]

See on tore, et ikka asjatundjad sõna võtavad

Jaaa...see olnuks ju päris naljakas saade, kui see nii kurb poleks olnud. Huvitav, millised spetsialistid on väitnud, et Javelin ei suuda põhimõtteliselt vene tanki soomust läbistada...

[AMvA]

..K9 kõik 24 tk..

..et misajast neid 24tk sai

Eesti Kaitseväel on optsioon 24 K9 ostuks samadel tingimustel.

[paul]

https://www.err.ee/1136656/jaak-aavikso ... kui-teadus

Jaak Aaviksoo: poliitika on palju keerulisem kunst kui teadus

[...]

Olete nimetanud end reljeefseks inimeseks. Kuidas oleks teie reljeefsus väljendunud kaitseministrina, kui rahandusminister hakanuks õpetama, kellelt ja millist relvastust peate ostma?

Mul puudub praktiline kogemus koostööst EKRE-ga. Aga niipalju kui eemalt näha, siis nende puhul tuleb osata eristada retoorikat ja tegelikku käitumist.

Aga ma arvan, et seda reljeefsust jätkunuks [kaitseministrina] ka minul. Täna ei ole ju küsimus kaitseministri poliitilistes eelistustes, vaid riigikaitselise ekspertiisi ja poliitiliste ambitsioonide konfliktis. Tõsi, EKRE riigikaitsekompetents on spetsiifiline...


Mida te nüüd muigate?

Mõtlen, et... (Paus) ...kaitseväe taustaga tõeline sõjamees Kunnas ja brigaadikindral Laneman (mõlemad EKRE parlamendifraktsiooni liikmed, toim) on mehed, kes oponeerisid juba kaitseväeteenistuses kaitsepoliitilistes küsimustes.

Kunnas on mees, kellega kindlasti tasuks luurele minna, kes ei anna iial alla ega reeda, selles pole mingit kahtlust. Kas ta on parim kaitsepoliitika ja riigikaitsestrateegia asjatundja, selle kohta on erinevaid arvamusi.

Koalitsioonil – ka EKRE-l ja nende kaitsenõustajatel – on mõistlik kuulata ekspertide arvamust.


Praegu on ju päris kummaline olukord: rahandusminister ütleb kaitseministrile, et Iisraelilt tuleks osta keskmaa õhutõrje ning rannakaitse tuleks osta samalt pakkujalt, kes pakub meile tankitõrjet. On see ikka rahandusministri pädevus?

Noo, sõna on vaba, nagu Eestis armastatakse öelda. Ärme nüüd heida ette, meil on häälekaid ministreid ka varem olnud, nii mõnigi teine kabineti liige on oma reviiri laiendanud teiste ministrite arvele. Ei ole Martin Helme sugugi ainuke.

Kui mina kaitseministri ametis istuksin, siis see mulle võibolla ei meeldiks, aga eks olen isegi teinekord kolleege õpetanud ja võibolla mitte kõige delikaatsemal moel.


Te olete täiesti ebareljeefne, ülimalt diplomaatiline. Mis on juhtunud?

Poliitilistes küsimustes on reljeefsus vajalik siis, kui see teenib mingit üldist, suuremat eesmärki. Võiksin oma isiklikke arvamusi siin reljeefselt välja elada, ei ole aga veendunud, kas see aitaks kaasa mingi probleemi sisulisemale lahendamisele.


Kuulge, aga see on ikka lausväljapressimine – ähvardada 50 miljonit eurot riigikaitse tegevuskuludest vähemaks võtta, sest SKT langeb, aga teisalt pakkuda 300 miljonit eurot kaitseinvesteeringuteks, aga – konkreetsetelt müüjatelt.

Need mõtted ei tule mulle üllatusena. Kaitseministeeriumis on olnud selliseid nõustajad, kes taolisi või erinevaid ettepanekuid tegid, küll ja veel.

Meil on ühiskonnas terve hulk inimesi, kes tõsimeeli usuvad, et esimene asi, mis osta tuleks, on tank, parem kui kümme ja kui saaks ilma rahata, siis tasuks võtta tuhat [tanki]. Mõtlemata sellele, kes neid kasutaks, kuhu tulistaks, kuidas lahendada igapäevaseid praktilisi küsimusi...

EKRE ja Martin Helme on need hääled toonud nüüd koalitsioonis lauale, usun, et paljud Eesti inimesed leiavad: vaat on õige mees, seisab õige asja eest. Samas oleme selle koalitsiooni vältel näinud küll ja veel, kuidas sisuline arutelu võib viia hoopis teiste tulemuste ja argumentideni, kui on avalik retoorika.

[...]

[Heigo]

Kogu sellle kära juures on kaks aspekti: esiteks umbes kuu saab partei olla suurel pildil: TV-s, raadios, lehtedes, kõik arutavad, lahkvad, süüdistavad ühtesi ja süüdistavad teisi, näitavad näpuga, asjatundjad kirjutavad pooldavaid artikkleid, teised kritiseerivaid ja lobistid jooksevad jalad rakku. Poliittehnoloogilises võtmes on parteil asjalikud nõunik(ud), kes selle "kana munast välja haudisid" ja teistel jääb üle ainult hambaid kiristada. Isegi, kui see kõik on ainul puhas bluff on stiilipunkid käes. Teiseks, kui see raha 2021 tõepoolest lauale pannakse, tekib vana küsimus, mis sellega tõepoolest teha,kui seda ei ole riigikaitse arenguplaani sissekirjutataud.

Spekuleerime ka, oletema, et see raha ei tule parteilt aga selles väärtuses-suurusjärgus soovib, meile mõni suur liitlane läbi oma otsuse ilma, et meilt küsiks, anda meile vahendeid-varustust ning kingitusest ära ütlemine ei ole võimalik-mis siis tuleks teha?

[tuna]

Selliste kärarikaste poliitkampaaniate puhul on alati fifty-sixty olukord kummale poole vaekauss langeb. Võib ka kerkida üles küsimus, kuidas oli võimalik ära vussida asi, mis kõige terve mõistuse reeglite järgi oleks pidanud olema üksainus triumfikäik ning õnnistluste, meelituste ja kiituste vastuvõtmine. Mõelda vaid, pärast aastaid kestnud kurtmisi võtmelünkade üle ja tulutuid katseid neid lünkasid täita, järsku 300 miljonit eurot laual.

[Kriku]

Tegelikult need hüpoteetilised 300 M on vähemalt umbes pooles osas muude kaitsekulude arvelt:

Kui majanduslangusega vähenev sisemajanduse kogutoodang langetab kaitse-eelarvet, siis millistest numbritest me räägiksime?

Me räägime päris tugevast langusest riigikaitse kulutusteks. Näiteks järgmisel aastal langeksid riigikaitsekulud 50 miljonit eurot, ülejärgmisel aastal 47 miljonit eurot ja üle-ülejärgmisel aastal 41 miljonit eurot. Need oleksid väga märkimisväärsed lõiked meie kaitsekulutustes. Ma arvan, et sellised kulutused on väga olulised, sest need on täpselt planeeritud ja sellised lõiked teeksid suure augu meie kaitsevõime arendamisse. Minu arust seda ei peaks tegema.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 41#p635041

Mina eelistaksin igal juhul poliitilist otsust, et kaitsekulud ei vähene ei absoluutarvu ega protsendina SKP-st.

[tuna]

Sellest ma ju räägingi. Hüpoteetiline olukord: tundmatuks jääda sooviv rahandusminister vihjab, et 300 lisamiljonit on investeeringuteks valmis. Muidu kaitsekulud ei vähene ei absoluutarvu ega protsendina SKP-st. Ostetavate süsteemide ülalpidamiskulud aga palun hoidke kokku. Surve ei lange sel juhul mitte hüpoteetilisele rahandusministrile, vaid hoopis hüpoteetilisele kaitseministrile.

[Kriku]

Seni on jutt ikka olnud selline, et kaitsekulutused vähenevad absoluutarvuna ning protsent SKP-st jääb samaks - ning lisandub siis investeeringuteks 300 M.

[tuna]

Sellest ka minu küsimus, kuidas on võimalik selline võiduseis maha mängida? Milleks oli vaja nõuda, et kaitsekulud kõigepealt vähenevad? Seda võis ju 110% tõenäosusega ette öelda, et sellisele nõudmisele saab järgneda ainult plahvatus.