www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 13 Juun, 2021 20:48

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2745 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 130, 131, 132, 133, 134, 135, 136 ... 183  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 26 Okt, 2020 22:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 1290
https://epl.delfi.ee/uudised/kaitsevae-juhataja-rahuajal-nagunii-soda-ei-saa-siin-vahemalt-on-mingi-vaike-lahing?id=91450670
Tsiteeri:
Kaitseväe juhataja: rahuajal nagunii sõda ei saa, siin vähemalt on mingi väike lahing
Kärt Anvelt

Kaitseväe juhataja, kindralmajor Martin Herem, kas teie süda on nüüd rahulikum, sest sõda kaitsekulude suuruse üle on vähemalt selleks aastaks lõppenud?

Eelarve tuleb siiski veel ka kinnitada.

Oli see teile ootamatu, kui poliitikud hakkasid avalikkuse ees ette kirjutama, millist relvastust peaks kaitsevägi endale soetama? Ei mäleta eriti, et midagi sellist oleks varem olnud.

Diskussiooni on olnud nii avaliku elu tegelaste kui ka poliitikute poolt ka varem, näiteks milliseid soomukeid tuleb osta… ja kas see on õige. Aga need on pigem olnud arutelud. Aga jah, sellist ettekirjutuse fakti ma varasemast ei tea.

Siiski, oli see ootamatu?

See ei tekkinud üle päeva nüüd sügisel. Minu nii-öelda sõjaline nõuanne oli riigikaitsekomisjoni liikmetel teada juba juuni lõpus, kui meil toimus pooleteisetunnine kohtumine. Mistõttu minu septembris öeldu ei pidanud olema üllatus. Sellepärast on üllatav, et avalikkusele taheti jätta muljet, nagu oleksin mina kaitseväe juhatajana öelnud, et Eesti ei vaja õhutõrjet. (Juttu on riigikaitsekomisjoni kuuluvatest EKRE liikmetest ja rahandusminister Martin Helmest – K .A.) Ma ei ole seda öelnud. Nagu ka seda, et minu arvates ei ole rannakaitset vaja. Ka seda ei ole ma öelnud.

Peale selle ka seda, nagu ma ei oleks esitanud oma sõjalises nõuandes ministrile erinevate võimete alternatiive, sealhulgas keskmaa õhutõrje-, rannakaitse- või miiniveeskamise erinevatele süsteemidele. Olen seda teinud. Septembri riigikaitse komisjoni istungil esitasin A4 paberil loetelu eri võimearendustest alustades meremiinidest ja lõpetades laevadega. Seal sees oli ka keskmaa õhutõrje ja laevatõrje. Ja nende kõigi juures on olnud nii hinnad kui ka vajaminevate inimeste arv.

Suuliselt ja kaardi peal olen ma ka kirjeldanud keskmaa õhutõrje efekti, relvasüsteemi võime mõju meie riigikaitsele. Ja kui pärast seda öeldakse, et mul ei ole olnud pakkuda alternatiivi, siis see on ebaõiglane. Kuidas see sai kellelgi kahe silma vahele jääda?

Aga kui EKRE pakkus nüüd nii lahkelt 300 miljonit eurot – tõsi, kaitseminister Jüri Luik ütles hiljem intervjuus, et tegemist oli koalitsioonipartneri poliitilise avaldusega –, siis miks te kohe seda raha rõõmsalt vastu ei võtnud?

See oli idee investeerida riigikaitsesse 300 miljonit. Aga vastu ei saa võtta, kui pole pakutud.

Pakuti ju?

Ei, see oli idee. Idee konkreetse süsteemi arendamiseks. Minul oli pakkuda umbes 500 miljoni eest erinevaid asju, nende hulgas seesama keskmaa õhutõrje. Lihtsalt minu arvates tuleks meil praeguses julgeolekuolukorras, võttes arvesse ohtusid, meie võimeid ja liitlasi, teha enne ära mõned teised arendused.

Need on?

Kõige-kõige tähtsam on, et meie kaitsevägi oleks 2026. aastaks veelgi paremini relvastatud ja varudega tagatud. Et kui antakse käsk, siis kahe ööpäeva pärast hakkaksid need üksused sõdima ja agressiooni hind tõuseks vastasel vastuvõtmatusse kõrgusse. Loomulikult oleme selleks valmis ka praegu, kuid on üht-teist, mida oleks vaja ilmtingimata täiendada. Kaitseväele on tingimata vaja juurde laskemoona, transpordivahendeid, sidevahendeid. Struktuur peab toimima kellavärgina, paljudest poolikutest struktuuridest pole eriti palju kasu.

Koht, kus me kindlasti peaksime enda kaitsmise seisukohast kiiresti tegutsema, on meremiinid ja ohtlike laevade vastased laevatõrjevahendid.

Siis loogiliselt edasi järgmised sammud. Keskmaa õhutõrje on vajalik, aga võrreldes mõne teise võimega, mis agressiooni korral vastasele palju valusamalt mõjub, on selle hind kallim ja ülesehitus aeglasem. Pean silmas näiteks igasugust pikamaa tulejõudu, mis annab võimaluse mitte ainult kaugele lasta, vaid olla ka ise vastase tuleulatusest eemal, olla rohkem peidetud, et meid ei saadaks tänapäeva täppisrelvaga kätte. Sealhulgas merel.

Olete mitu korda rõhutanud just kolme riigi koostööd, olete veendunud kollektiivkaitse pooldaja. Seevastu on ühest koalitsioonierakonnast hakanud kõlama pigem see, et oleme või vähemalt peaksime olema ise hakkama saav riik. Mida neile kostate?

NATO peab olema kiire ja me peame NATO kiirust hakkama arendama iseendast, kolmes Balti riigis. Kui ühel meist läheb mingil moel raskeks, kui ühte meist rünnatakse, siis kaks ülejäänut peaksid olema kohe valmis toetama. Brigaadidega on seda raske teha, sest need on mõeldud peamiselt oma territooriumi kaitseks. Oluline on mobiilsus ehk kui kiiresti saad asju liigutada ja ka mõju ulatus. Me võime siin eri asjadest rääkida, aga kui räägime olukorra teadlikkusest, siis äkki peaksime alustama oma satelliidiprogrammi. Tudengisatelliit on olemas, kui palju see siis ikka maksab. Kolme peale, mis annaks meile praktiliselt reaalajas ülevaate meie maal või lähipiirkonnas toimuvast.

Samamoodi on pikamaa laskmise võimega. Meri ühendab meid rohkem, kui maismaapiirid meid eraldavad. Prioriteet pärast praeguse struktuuri ehitamist on pikamaa eesmärgiga lasta nii merele kui ka teiste naaberriikide toetuseks.

Mina mõtlen vastavalt oma haridusele ja positsioonile. Vastase võitmiseks ei piisa 1000 ja enamast granaadiheitjast. Vene sõjateaduse järgi oleks 1000 ja rohkem granaadiheitjat kaitseliitlasele praeguses matemaatilises võrrandis lihtsalt ühe muutuja natuke suuremaks tegemine. See ei muudaks võrrandit. Kui lisaksime hoopis uue muutuja, siis tekitaks see strateegilise dilemma. See oleks palju suurem heidutus kui 1000 granaadiheitjat. Ja pealegi, kuna kuulume NATO-sse, peaksime ka mõtlema NATO moodi.

Loomulikult on olemas alternatiiv. Ütleme, et põrgusse kõik need lätlased, me ei hooli teistest, ostame 1000 granaadiheitjat ning ütleme vaenlasele: tule ainult ja me anname tuld igast võsa nurgast. Aga kui meie ei mõtle selle peale, et peame olema kiiremad lõunasuunal reageerimiseks ja lõunasuund meie poole reageerimiseks, siis mis on meie õigus arvata, et Ameerika, Suurbritannia ja Prantsusmaa meid aitavad, kui me ise ei ole usaldusväärsed. Veel kord, kindlate vahenditega on Kuramaad võimalik Saaremaalt kaitsta. Mõtlemine, et oleme siin kuidagi moodi ära, on selline saunapopsi mõtlemine. Umbes nii, et talumehega ei räägi ma üldse, tema ei ole midagi. Ent mõisnik seal kuskil otsustab.

Meie oma kaitsevõime on praegu selline, et kui vaenlane tuleb ainult Eestimaale, siis ta saab väga valusalt. Selles pole kahtlustki. Aga kui meid lihtsalt nii-öelda seotakse ja tehakse mida tahes Lätiga või Leeduga, ei saa me neid eriti millegagi aidata. Ka vastupidi.

Peate silmas meie või Läti n-ö kotti panemist?

See on üsna lihtne. Toon ühe näite. Piisab sellest, kui Luhamaa piiripunkti kandis on üks mehhaniseeritud pataljon ja lõgistab linti. Põhimõtteliselt paneme Lõuna-Eestis ühe brigaadi kohe maasse ja sealt ta enam Läti poole mitte ühte sammu ei liigu, sest ta kaitseb Eestimaad. See pataljon lõgistab seal linti järgmised kuu aega, nii kaua kui lätlastega asju õiendatakse. Meie vaatama ainult kaastundega pealt. Me ei saa mitte millegagi aidata. Üle piiri me ei lähe, üle piiri me ka ei lase. Lätlaste toetuseks ei saa me ka midagi teha. Või vastupidi.

Räägime olukorra teadlikkusest, elektroonilistest sõjavahenditest või satelliitluurest. Mingisugustest sellistest asjadest, mis loob meile ühise arusaama meie ümber toimuvast, mis teeb ka sõjapidamise lihtsamaks. Ma arvan, et see on tähtis. Eesti, Läti ja Leedu on saavutanud praegu heidutusvõime oma maa, mere ja õhuvägedega, nii et nad ei ole enam lihtsasti üle joostavad. Ma ei tea, milliseks täpselt kujuneks sõja lõpptulemus, raske on ennustada, kas on viigiseis või väga verine agressor ja meid on saadetud järgmiseks 50 aastaks okupatsiooni. Kuid minu eesmärk on küll aga igal sammul, mis vastane teeb, demonstreerida oma tõsiseltvõetavust ja seda, et kahjusid hakkab tal tekkima. Praegu on sellega justkui korras. Aga kardan, et pikemas perspektiivis võib üks meist kolmest olla nõrgem mingitel muudel aladel ja siis me peaksime olema võimelised teineteist toetama.

Öeldakse, et te tahate Lätit kaitsta?

Mina tahan, et lätlased meid kaitseks. Aga see peab olema vastastikune. Öeldakse, et Läti peab oma osa ära tegema, kuid Läti on oma osa teinud, tõsi, veidi teistmoodi. Kui tekib oht ja me teeme oma mobilisatsiooni, toome suurusjärgus kuni 18 000 riigi kodanikku tootmisest ära. See ei ole iseenesest kallis, umbes miljon eurot päevas, kuni nad püssi ja raketti ei lase. Ent kui nad seal metsa all midagi ei tee, siis kahju, mida nad majandusele tootma hakkavad, on palju suurem. Läti mobilisatsioon seisneb selles, et need ligi 10 000 palgal olevat meest on nüüd öösel kasarmus ja majandusele pole sellel mingit mõju. Kumb on siis parem variant ja mis siis saab, kui see pole heidutav? Kui on „hunt karjas” ja see käib niimoodi kaks-kolm korda ühe aasta jooksul? Siis oleme meie pankrotis, lätlased seevastu on väikesed, kuid majandusele ei ole neil sellest mingisugust mõju. Ma arvan, et meil ei maksa neid süüdistada. See on nende tee. Veel kord, uued võimed peaksid olema valmis üksteist toetama.

Läti ja Leeduga on seega koostöö tihe?

Ikka. Kõige tähtsam asi – meil on Põhja diviis. Selle staap on loodud ja diviis juba korraldas väljaõpet. Novembri alguses lähevad mõlemad meie brigaadi staabid Ādažisse, kus on ka Läti brigaad ja veel mõned üksused.

Maakaitseringkonnad, lihtsas keeles kaitseliit, teine brigaad, sel on lätlastega erineval tasemel väljaõpe. Kuni selleni, et kui lätlastel on vaja manöövrite ajal vastast, kutsuvad nad meid. Meie kutsume neid.

Sama on mereväes, õhuväes. Just oli Leedus õppus, kus meie õhuväelased olid kohal ja harjutati õhutõrjet. Kas NATO raames või kolme Balti riigiga käib väljaõpe pidevalt.
Mis puudutab taas keskmaa õhutõrjet, siis tegeletakse ka ühishanke mõttega. Asju arutatakse nii sobivuse, operatsioonivajaduse kui ka kõige muu poolest.

Kuidas kommenteerite väidet, et kui pole keskmaa õhutõrjet, siis NATO meile appi ei tule.

See ei ole mingil moel NATO tingimus ja nii väita on teadmatus. Kas liitlaste väed tulevad siia? Jah, tulevad. Kes teeb õhukaitse? NATO. Õhukaitsest rääkides, kui meil on keskmaaõhukaitse raketid laskeulatusega 30 või isegi 50 km, siis see ei ole õhukaitse. Õhukaitse koosneb vähemalt kahest osast: sellest, mis on maa peal, ja sellest, mis on õhus. Kui ei ole neid kahte komponenti, ei maksa üldse õhukaitsest rääkida. Pigem võib NATO abil juhtuda see, et mitte keegi ei lenda. Maapealsed õhutõrjerelvad on sedavõrd ohtlikud nii NATO-le kui ka Venemaale. Sõjategevus, kui üldse toimub, siis maa peal. Midagi sellist nägime ka Ukrainas, kus Ukraina enam ei lennanud, sest vastasel olid õhutõrje relvad, ja Venemaa ei lennanud, sest teda ei olnud seal.

NATO ei ole meile esitanud sellist nõuet ja seda ei ole ka mingisugustes plaanides kirjas, et Eesti peaks seda tegema. Ometi plaanid meie toetuseks on olemas. Õppuseid meie tugevdamiseks on ka ju korraldatud. Oleme viimastel aastatel harjutanud väikeste strateegiliste vahendite siia toomist ja suure plaani osana toimimist.

Mida ütleksite siseminister Mart Helmele, kes kurtis septembrikuus valitsuse pressikonverentsil, et linnahalli juures võib vaenlase laev rahulikult maabuda ja me isegi ei tea sellest mitte midagi. Kas me teame, kui vaenlane meile läheneb?

Esiteks võib juhtuda, et me ei tea. Mingisugune Venemaa kindral läheb hulluks. Millegipärast peetakse hulluks minemise võimalust ainult Venemaa kindralite puhul. Kust keegi teab, et Herem või Vahur Karus (1. jalaväebrigaadi ülem – K. A.) või Tarmo Metsa (2. jalaväebrigaadi ülem – K. A.) ei lähe hulluks ja homme hommikul avastab Pihkvas ennast Eesti vägedega?

Selle kohta öeldakse, et ei-ei, see nii ei juhtu, aga Venemaal saavad asjad juhtuda küll ootamatult üle päeva.

Mina arvan, et kui sellised asjad on võimalikud, siis mitte sellepärast, et keegi läks hulluks, vaid kui meie riigikaitse on valesti üles ehitatud. Ka pakutud keskmaa õhutõrjesüsteem ei tuleks ju täis professionaalne, ka see oleks reservide peale üles ehitatud. See tähendab, et on mingisugune eelhoiatus. Meil on eelhoiatuseks tegelikult vaja vähem aega kui suuremal osal lääneriikides, kellel on profiarmee. Me suudame oma reservväge kiiresti sõdivateks üksusteks formeerida. Ma tahan seda saada veel kiiremaks, ent praegu on meie kiirus pärast Iisraeli number kaks. Kogu lugupidamise juures Šveitsi ja Soome vastu, ent kumbki neist ei ole mitte kunagi teinud ette teatamata lisaõppekogunemist. Kui me räägime kaugushüppe maailmarekordist, siis juudid on esimesed, me oleme teised ja ülejäänud pole kunagi katselegi läinud. Ja nüüd selle juures rääkida, et me oleme aeglased. Ma ei tea, kellega me võrdleme.

Rahandusminister Martin Helme kahtles septembris pärast riigikaitsekomisjoni istungit teie pädevuses. Kuidas te ise toona tema sõnade peale vaatasite?

Arvan niimoodi, et ega ta eriti ei hinnanud minu pädevust, vaid see on pigem poliitiline võitlus, kus minu kritiseerimine on lihtsalt üks töövõte. Muidugi on ebameeldiv, kui nii öeldakse.

Olgu, kaitseväe juhatajat süüdistatakse ebakompetentsuses. Ma võtan otsuseid vastu küll ainuisikuliselt, aga väga tihti teen ma neid staabi pakutud A, B või C variandi pealt. Minu selja taga on paarkümmend vanemohvitseri. Sel juhul peaks ka need ohvitserid olema ebakompetentsed... Aga julgen veel edasi olla selle organisatsiooni juhina, tunnen usaldust.

Tõnu Lehtsaar on kirjutanud artikli „Tippjuhi üksildus”. Sa oledki üksi. Kui ka sinu jaoks mitte väga autoriteetne tüüp midagi ütleb, siis õhtul kodus olles sa ikkagi mõtled pliidi ees istudes, et äkki ma olengi ebapädev. Normaalne inimene peabki nii mõtlema ja oma kaaslaste käest kuidagi ääri-veeri uurima, et mis teie arvate? Ma arvan, et on täiesti normaalne pärast seda küsimuse positiivse vastuse saamist kahelda, et kas nad mind lihtsalt lohutasid või ma ikkagi äkki olen natuke möku.
Ma ei tunne end väga kehvasti, rahu ajal nagunii sõda ei saa, siin vähemalt on mingi väikegi lahing. (Naerab.)

Kas relvalobistid on ka teie kabineti tunginud ja püüdnud mingisuguseid relvasüsteeme maha müüa?

Ei ole. Minu juures on käinud küll koostööpartnerid, kellega me juba teeme koostööd. Eesti kaitsetööstuse liiduga kohtun aastas kaks korda. Mind kutsutakse igasugustele messidele. Ütlen ausalt, olen vahetevahel ka sihilikult sellest hoidunud. Kuigi minul on hankeprotsessis väga vähe midagi teha. Minu alluvad eksperdid, korraldajad, koostavad miinimum sõjalise vajaduse kirjelduse. See läheb riigikaitse investeerimisinvesteeringute keskusesse, kes lõpuks teeb konkursi ja hanke. Seal on komisjon, kes otsustab. Minul sõnaõigust pole.

Tõsi, mingisuguseid kontakte on olnud, kus on öeldud, et kaitseväe juhataja peaks mingisuguse asja üle vaatama. Tehakse niisugused väga-väga ettevaatlikke lähenemisi, aga ma olen kogu aeg öelnud, et mul ei ole siin sõnaõigust. No autoriteedi mõttes kahtlemata oleks, aga ma põhimõtteliselt olen hoidnud sellist joont, et ei ole.

Riho Terras tegi mitmes kohas, kus minagi olen juures olnud, sama moodi. Minule või talle kui kaitseväe juhatajale ei meeldinud mingisugune tehtud valik, aga kui eksperdigrupp kinnitab seda ja nemad on sideväelased, suurtükiväelased, õhutõrje ja mina ei ole, siis miks ma neid siiani palgal olen hoidnud, kui ma nüüd järsku neid ei usaldaks?

Seda tuleb kogu aeg deklareerida, et neid kohvile kutsujaid võimalikult eemale peletada, et nad saaks aru, et sellel pole mõtet. Aga noh, eks mulle on ka ju altkäemaksu pakutud. Olen selle asjaga ka tuttav.

Millal, millises situatsioonis?

Näiteks kui on vaja spetsialistid õppekogunemistelt vabastada. Siis on antud näiteks selliseid vihjeid, et me ei taha, et temal oleks väärteomenetlus, aga oleme nõus tema eest trahvi kinni maksma. Ainult maalt pärit Herem on esimese korraga nii loll, et ta ei saa aru, et talle pakutakse altkäemaksu. (Naerab.) Elu õpetab, see oli väga ammu. Nüüd olen tähelepanelik neis asjades. Minu ainus viga tookord oli see, et ma kandsin asjast kapole ette alles 24 tundi hiljem.

Eesti ettevõte Milrem Robotics arendab välja uudset mehitamata lahingmasinat Type-X. Kas Eesti kaitsevägi ostab neid?

Type-X on võimalik variant tulevikus. Praegu on sellest vara rääkida.

Tegelikult oleme praegu ostmas kolme väikest mehitamata maismaasõidukit (UGV ehk unmanned ground vehicle – toim). Mitte relvastusse, vaid selleks, et me saaks aru, mis asi on mehitamata relvasüsteem kui autonoomne tegutseja lahingus. Paneme sellele ülesanded ja katsetame masinat järgmise aasta-kahe jooksul. Eesmärk on aru saada, mida on võimalik selles valdkonnas meil nendega teha. Siis saaksime teha otsuse ja vajaduse korral alustada ka hanget. See ei tähenda, et kindlasti hakkame neid ostma Milremilt. Ent praegu oli see kõige lähem variant.

Milremi UGV-d kasutasime ka ju Mali missioonil. Oleme vaadanud selle töökindlust, kuidas seda opereerida, juhtida. Kui palju see on iseseisev, kas sõidab soomuki järgi nagu kutsikas ja millal ära kaob. Kui palju see on võimeline tööd tegema. Tundub, et sellel on väga palju perspektiivi. Kui tassida samasugust asja veoautoga, on see küll odavam, aga sinna juurde lähevad inimesed, kes tahavad süüa, kes kardavad, kellel on koduigatsus, kellel on külm. See autonoomne süsteem saab väga pikka aega teatud lihtsamate ülesannetega ise hakkama, ilma et ükski inimene temaga vestleks. Seda ma tahan katsetada. Eks vaatame, kuhu jõuame.

Milrem, tundub, on ikkagi maailmas praegu selles teemas esirinnas.

Viitasite vajadusele hankida meremiine. Kuidas hakkab toimuma meremiinide veeskamine, kas selleks sobivad praegused miinijahtijad või on vaja eraldi laevu?

Vambola on valmis miiniveeskaja. Oleks hea, kui meil oleksid alused, millega me saaks teostada merepatrulle, tehes sellega ära näiteks ka praegust piirivalvetööd. Alused, mis oleks valmis vajaduse korral veeskama miine ja tegema veel muid asju. See on selline laevastike ühendamine, mis on pigem valitsuse tasemel otsus. Piirivalves on laev, mille konstruktsioonile on väga lihtne keevitada miiniveeskamise relsid.

Seda laeva oleks võimalik piirivalvega ristkasutada?

Tegelikult on võimalik. Teoreetiliselt saab kõiki laevu kasutada, keevitad relsid peale ja paned miinid sõitma üle parda. Võime ju võtta Tallinki laeva ja sellega mingeid asju teha, aga siis peaksime Tallinki liinilt maha võtma. Praegu on viirus ja paras aeg oleks trenni teha, aga me ei saa sellega arvestada. Iga kord, kui sa võtad kaubalaeva või mõne teise laeva ära teisest organisatsioonist, ei täida see seal enam seda funktsiooni. Piirivalve laevaga oleks selles mõttes kõige lihtsam, kuid see eeldaks isikkoosseisu välja õpetamist, mis tähendab, et piirivalvetööd nad sellel ajal ei tee. Kõik meie riigiasutused on ka ju suhteliselt õhukeseks lihvitud. Kui see laev oleks mereväe käes, vaataksime ise, mida me nendest ülesannetest teeme ja ka ressursi kohta oleks lihtsam otsuseid vastu võtta.
Praegu pole meie kaitseväelased miinide veeskamist harjutada saanud?

Ei. Oleme seda varem küll harjutanud õppemiinidega, mis meil on ka endil olemas. Seda tüüpi miinidega, mida ostaksime ja mis on meie õppemiinidest targemad, on muidugi hästi palju tööd. Tuleb teha ka plaanid. Oluline on, et see, kelle vastu me miinid paneme, tema miinitõrjevõime on pehmelt öeldes kasin.

Tõsi? Midagi on siis ka kasinat sellel vastasel.

Balti mere laevastikus on praegu üks miinijahtija ja neli miinitraalerit. Neist viimased peaks olema üsna mädanenud, ma ei tea, kas nad üldse on võimelised sõitma. Sisuliselt on neil üks miinijaht. Mis tähendab seda, et me võime Tallinna või Kolga lahte või Saaremaa süvasadamasse panna demonstratiivselt mõned miinid ja mõned külmkapid ning juba see peaks hoidma vastast eemal või ta aeglasemaks tegema.

Kui märgatavalt on Venemaa praegu aktiviseerunud ja kui tähelepanelikud peame teda jälgima?

Venemaa teeb oma sõjalise võime arendamiseks mõnes mõttes meeleheitlikke samme. Neil on kõrgtehnoloogilised hüperhelikiirusega raketid Kinžal, mida nad katsetavad ja toodavad. Õhutõrjesüsteem S-400 justkui on ikkagi absoluutne tipp, vinge asi. Ja raketisüsteem Iskander. See on kõik väga kõva tehnoloogia.

Aga kui vaatame allapoole, mida paraadidel on tükk aega tagasi näidatud, näiteks jalaväe lahingumasin Kurganets, siis mitte midagi ole sündinud. Selle asemel toob Venemaa kogu aeg oma vanadest ladudest vanu relvi, moderniseerib neid, paneb peale paremaid juhtimissüsteeme ja teeb veel mingeid asju ringi. Mis tähendab seda, et mingis lõigus ei tule tal mitte midagi välja. Teisisõnu, meeleheites on ta sunnitud võtma kasutusele vanarauda ja tegema sellest siis tänapäevase sõjavahendi. See ka õnnestub. Aga see näitab, et kui tal tehnoloogiliselt ka välja tuleb, siis toota ta ei suuda. Üsna paljudes väiksemates asjades on näha suurustlemist, ent õppustel me seda laialdases kasutuses ei näe.

Mõningates asjades on nad muljetavaldavad, teistes asjades näen rahuldust pakkuvat ebaõnnestumist. Muide, üks huvitav asi. Kõik me deklareerime, et viirus meid ei kõigutanud. Eesti kaitseväe puhul õppused käivad, kutsealuseid tuli praegu vist 50 inimest vähem. Ma ei ole kindel, kas COVID-ist tingituna. Ent Venemaal nii ei lähe. Venemaal on selle aasta kutsealuste vastu võtmine jooksul olnud olulises nihkes ja seda viiruse tõttu. Viirus mõjutab kindlasti Venemaad.

Viitasite õppustele, ent Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles ju varakevadel koroonakriisi hakul: sõbrad, võtame rahulikult, tõmbame oma õppustega tagasi. Seda ei ole näha, Karpaatides on suurõppus ja järgmine aasta toimub see n-ö rotatsiooni korras taas meie piiri ääres.

Ühest küljest on igal riigil õigus teha oma territooriumil õppuseid ja ringi lennata. Venemaa puhul oli asi tõesti nii, et veebruari lõpus, märtsi alguses kuulsime avaldusi, et sõbrad elame rahus, ärme tee üksteise piiride taga õppusi. Mitte midagi pole ju muutunud, mitte ühtegi õppust pole vähem tehtud. Teiseks, transponderiteta lendamine. Praegu on see esinemissagedus suurem kui eelmisel aastal. Protsendi hulk on peaaegu üks kolmandik.
Luurelennud, muud sellised asjad – no ei ole varasemaga mingit vahet. Õppuste puhul ka see, kui ma teavitan OSCE-d või kedagi teist oma õppuste toimumisest ja deklareerin arve ning samal ajal omaenda avalikus meedias näitan hoopis suuremaid arve, mis võib-olla päris elule ka vastavad. Miks niisugune lollimäng?

Mida luureandmed ütlevad, kui võimas see õppus järgmisel aastal meie piiri ääres on?

Meil ei ole mingit alust või andmed arvata, et see tuleks väiksem. Arvan, et see õppus, võttes arvesse praegust aega, keskkonda ja andmeid, ei ole meie jaoks ohtlik. Ent milliseks see täpselt kujuneb… Ma ei saa olla targem venelastest, sest ega nad isegi praegu veel ei tea.
Mägi-Karabahhi sõda näitab relvastatud droonide ja nn kamikadze droonide tähtsust lahinguväljal. Millise pilguga kaitsevägi seda sõda vaatab?

Droonid on kahtlemata tähtsad. Kõigepealt tuleb vaadata, milline on see lahingukeskkond. Esiteks lage ala, teiseks kui vaadata neid süsteeme, mis seal puruks lastakse, siis on näha, et nad on toimetanud seal tunde kui mitte päevi. Nad ei ole vahetanud positsiooni, nad ei ole maskeerinud ennast vähimalgi määral ja kui on, siis on see maskeering väga vilets. Tema üles leidmine on lihtne. Ja lõpuks tema pihta laskmine kas siis täppismoonaga või ükskõik millega ei ole enam nii keeruline.

Teine on see asi, et minu meelest on Aserbaidžaan oma 20 või 30 filmi üles laadides näidanudki kõike seda, mis tal on näidata. Sealhulgas täppisrelvadega inimeste laskmised. Sõjalises mõttes on kõik okei, aga psühholoogiliste operatsioonide mõttes suurepärane. Aserid demonstreerivad, et ei jookse te minu eest kusagile. Sõja algusest peale olen ma üritanud jälgida, mida nad kummalgi poolel näitavad ja minu meelest infooperatsioonides, isegi psühholoogilistes operatsioonides, on aserid olnud mäekõrguselt üle. Siin tuleb neid kiita.

Ma arvan, et ka meie võime sellist pilti praegu näidata. Meil on UAV-d ja täpselt lendavaid asju on meil ka olemas. Kui me saame omale EuroSpike’d, võime seda teha pika maa pealt ja võime näidata CNN-s ka sellist pilti, kus meie rakett lendab seni, kuni ta lendab tankile nii-öelda otsa ette. Meil tegelikult selline võime on.

Seega, kui see tegelane siin meie pea kohal lendaks, toome ta alla?

Eri variandid ja võib-olla ei toogi alla. Võib-olla ei saagi alla. Kui neid on nii palju, nii madalal, nii väikesed, siis me äkki ei näegi neid. Siis on küsimus selles, mida tema näeb. Lihtne näide. Meil on piirivalve ja kaitseväe helikopteritel vähemalt sama head vaatlussüsteemid peal. Ent kui inimesed kaovad ära, siis leitakse üles üks kolmest. Eelmisel aastal eksisid kaks naisterahvast koos koertega, nad polnud terviserajast kaugel. Neid otsiti droonide, helikopteritega ja neid ei leitud. Me näeme hästi palju õnnestumisi, aga me ei võta arvesse, kui suur osa sellest kõigest lendamisel on. Ukrainast Donetskis pärit videod – seal droonid ja UAV-d lendavad tundide kaupa ja filmivad tanke. Aga keegi ei tulista. Kas ei ole piisavalt head sidet tulistamisüksusega, pole vastavat laskemoona või ükskõik mis? Seega aserid on investeerinud mõnedesse asjadesse, aga ma ei tea, kui palju neil on lendavat ja isevaatavat laskemoona ning kui palju nad praegu Türgi käest seda saavad.
Kuidas te vastate süüdistustele, et meie kaitsevägi pole pärast Ukraina sõda mitte midagi muutnud?

2012. aasta „Kevadtorm” – korrutan seda kogu aeg – toimus sama stsenaariumi järgi, mis 2014. aastal Ukrainas juhtus.

Ehk et kaks aastat varem tegite asja ära.

Täpselt. Ukraina sündmusi vaatasin suu lahti – see oli meie ohuhinnang, olin toona ise ringkonna ülem. Alates sellest, et olid mingi baasid üle võetud, kuni hübriidvahendite kasutamiseni. Kohalikud separatistid, eriüksused toetamas, üle piiri suurtükituli. Kõik need asjad olid tookord stsenaariumis. Öelda, et me ei ole midagi Ukraina sõjast õppinud, pole õige. Ei, me lihtsalt ennetasime.

Rääkimata infooperatsioonidest, mida Ukrainas korraldati. 2015 aastal tegime „Siilil” teatud operatsioone, kus ma saatsime telefonidesse sõnumeid ja jagasime lendlehti. Õppisime kohe. Sellest ajast peale on üksustes hakanud mobiiltelefonidega tekkima teatud protseduurid, piirangud, standardid.

Millised näiteks?

Kaitseliidus on mõnes üksuses nii, et reservväelased, minnes õppusele, saadavad koju sõnumi, et kui midagi on, siis saab kätte sellelt telefoninumbrilt ja järgmine kord räägin sinuga 48 tunni pärast. Üksuses võtab üks telefon kõik hädakõned vastu, ülejäänud annavad oma telefonid ära. Minu meelest see on väga hästi lahendatud. Arvan, et sellel on see mõju ka, et õppustele viisime neid asju sisse. Lollitasime Scoutspataljoni võitlejaid, reservväelasi, ajateenijaid, kaitseliitlasi. Sest ei ole ju rohkem vaja, kui saata välja 400 SMS-i ja kirjutada: kutid, teil on selline õppus, tellige burksi, suitsu, kärakat, öelge koht ja toome ära. Raudselt on paar lolli, kes ütlevad, et tooge sinna.

Teine näide. Panime õppuste ajal lehte brigaadikindrali automüügikuulutuse. Tema teadmata, muidugi. Müüa supertuunitud auto, helistage. Lisasime brigaadiülema numbri. Ta tegeles tükk aega kõnede vastu võtmisega, et mis auto, ma ei müü midagi. Siis lülitas mobiili välja, mis tähendas, et keegi ei saanud teda enam kätte. Paneb mõtlema.

2009. aastal kehtestasin ma esimest korda Kirde kaitseringkonnas mobiilivaba päeva. Kõnesid võis vastu võtta, välja helistada ei tohtinud. Proovige, kuidas on elada. Me kogu aeg õpime kusagilt, enamasti ikka teiste vigadest. Ei maksa öelda, et me pole Ukrainast midagi õppinud.

Mida teeb kaitsevägi kliimamuutustega võitlemiseks? Kas te sellise moodsa asjaga olete hakanud oma asutuses tegelema või veel mitte? NATO peasekretär ütles paari nädala eest, et ka NATO riikide kaitseväed võiksid saada omale kliimamuutustega võitlemise eesmärgid, esialgu küll vabatahtlikud. Mis arvate?

Mina kaitseväe juhatajana selle peale väga palju ei mõtle. Loomulikult, mul on mõtteid, aga see jääb meie prioriteetidest kaugele-kaugele maha. Ma võin rääkida sellest, kuidas taastuvenergiat võiks kasutada kõigis meie väeosades. Põhiküsimus on, kuhu seda laadida. Sooja vett on meil nii kütmiseks kui ka pesemiseks palju rohkem vaja kui ükskõik millises teises ettevõttes. Palun väga, hakkame sellega tegelema. Aga see ei ole minu ülesanne ja neil teemadel, mis pole minu ülesanne, ma väga palju rääkida ei taha.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 27 Okt, 2020 1:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Okt, 2010 19:24
Postitusi: 398
Asukoht: harjumaa
Artiklis Heremi sõnad :

Tsiteeri:
Kui tekib oht ja me teeme oma mobilisatsiooni, toome suurusjärgus kuni 18 000 riigi kodanikku tootmisest ära..../..../Kui on „hunt karjas” ja see käib niimoodi kaks-kolm korda ühe aasta jooksul? Siis oleme meie pankrotis.../


Ametlikud andmed : meil oli 2019 lõpus 641 574 tööga hõivatud inimest, tööealisi 981 000.

Nüüd jääb 18 000 nägu mõneks ajaks töölt eemale ja riik kohe pankrotis? see on ca 2,8% töötavatest isikutest . praegu on töötuse määr 7,1 % ja pole näha, et riik pankrotti hakkaks minema.

See on artiklis ainuke koht ,kus ma Heremiga mitte mingil moel nõustuda ei saa.
Paar punkti on veel kahtlased aga eks sealt kõrgemalt on kaugemale näha kah :)

EPL kohta hea lugu ja paistab , et K.Anvelt on vist ikka ajakirjanik,mitte lihtsalt liberastliku Delfi kirjatsura.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 27 Okt, 2020 8:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1916
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Ma ei pea silmas töötust.
Ma pean silmas vajalike spetsialistide äravõtmist tootmise juurest.
Iga LÕKi ja isegi RÕKi korraldamisel tekitame ju probleeme ettevõtluses. Raske öelda, kui suur on probleem tegelikult.
Kuid mingid probleemid kindlasti tekivad ja ... lätlastel neid ei teki.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 27 Okt, 2020 9:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 6080
Tsiteeri:
lätlastel neid ei teki.

Sellega ma päris nõus ei ole. Lätlaste kaitse ei sõltu ainult professionaalidest, keda hetkel jätkub kahe pataljoni jaoks, vaid ka Zemessardze vabatahtlikest. Neid on küll vähem, ja selle võrra võib mõju väiksem olla, kuid see tähendab, et on ka vähem inimesi keda lahinguväljale saata. Kui meie jätaks umbes kümme tuhat või enam inimest mobiliseerimata, siis võiks ka hõisata väiksemast mõjust majandusele. Samas tähendaks see otseselt nõrgemat vastupanuvõimet ning äärmiselt vajaliku reservi puudumist. Lisaks sellele tähendaks see suuremat personalikulu osakaalu kaitse-eelarves ning väiksemat investeeringute/ülalpidamiskulude osa, mis kindlasti mõjutab nende väiksemate üksuste varustatust.

Selles suhtes on majanduslikud argumendid lätlaste mudeli puhul kõige nõrgemad.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 27 Okt, 2020 11:13 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 24731
Asukoht: Viljandimaa
5 postitust läksid satelliitide teemasse: viewtopic.php?f=40&t=39790&start=45

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 27 Okt, 2020 14:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2952
Asukoht: Tallinn
Minu arves oli see väga hea artikkel ja ei tahaks kindralile või toimetajale ette heita, kui nad oma mõtete paremaks meeldejäämiseks kuhugi värvi lisasid. Selge see, et mobilisatsioon võtab mingi osa tööjõust ära, kuid vaevalt majandus sellest kokku kukub, sest ei ole enamik neist firmade võtmeisikud vaid suur osa reakoosseisust on tavalised lihttöölised. Ei kukkunud isegi maailmasõdade ajal kokku, kui miljoneid mehi aastateks ära võeti ja paljud ei tulnudki tagasi. Kaadriarmee peamine väärtus ongi see, et inimesed on olemas ja neid saab kiiresti ning kauaks kasutada kuid suurim miinus ongi reservide puudumine, nii et Läti tee on väikeriigile ikkagi väga kehv lahendus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 27 Okt, 2020 18:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1916
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Ma ei taha kiita ühtegi süsteemi, vaid tuua välja süsteemide miinused.
Ma olen jätkuvalt veendunud, et ... meie tegevus on õige ja võit on meie oma! :D

Meil oli paar aastat tagasi üks tööandja uuring, kus tahtsime teada ajateenistuse läbinud töötaja eeliseid ajateenistust mitteläbinu ees.
Väga objektiivseid ja märkimisväärseid andmeid ei tulnud, kuid:
1) Ajateenistuse läbinu töötaja palk kerkis aasta pärast ajateenistust kõrgemaks kui töötajal kes polnud ajateenistuses käinud.
2) Mis aga veel märkimisväärsem, ajateenistuse läbinud venekeelt kõneleva kodaniku palk kerkis ühel hetkel ka kõrgemale, kui "eestlasel" kes ajateenistust polnud läbinud. See võiks viidata ohule, et me võtame teatud vanusegrupist ära 18000 kodanikku, kellel on veidi kandvam roll.

II MS on osaliselt õige võrdlus, kuid mitte täielikult. Ka siis määrati teatud positsioonid bronni alla. Ma ei tea kui palju tööstust ja põllumajandust oli sel ajal seotud sedavõrd kõrge tasemega ettevalmistus nõudega kui täna. Äkki tõesti pole mingit vahet, kuid ma kahtlustan, et on.

Kuid veel kord - LÕKil ja RÕKil me näeme neid väikeettevõtjaid, kellel on leping tarne osas jumal teab kuhu ja lepingupartneril pole sooja ega külma tarne hilinemise põhjuste pärast. Neid ei ole palju aga neid ikka on. Ma ei tea paljudel on tõeline häda, kuid tundub et mõnel ikka on.

Paljud sõjanduseksperdid-poliitikud räägivad pidevalt "hübriidsõjast", väikeüksustest, mässajatest, eriüksustest. Nende vastu on profiarmee ju palju tõhusam. Kuidas nüüd siis äkki Läti tee jumala vale on? :dont_know:

Kokkuvõtteks: Läti teel on omad plussid, mitte et see meist parem oleks 8)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 27 Okt, 2020 18:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 6080
Tsiteeri:
Kokkuvõtteks: Läti teel on omad plussid, mitte et see meist parem oleks 8)

Ei tea kas seda plussiks saab nimetada kui me saaksime sisuliselt sama efekti saavutada, jättes lihtsalt osa inimesi mobiliseerimata. N-ö "pluss" pole see mitte sellepärast, et on kuidagi tõhusam, vaid sellepärast, et ongi lihtsalt lahjem. Läti vabatahtlikud on muuseas samal seisukohal. Ainukesed, kes seda asja takka kiidavad või õigustavad on Läti poliitikud ja võib-olla kaitseväe juhtkond.

Mitte, et sellest mudelist poleks võimalik mingeid plusse leida - lihtsalt majanduslikud argumendid nende alla ei kuulu.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 28 Okt, 2020 16:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 371
Martin Herem kirjutas:
Ma ei taha kiita ühtegi süsteemi, vaid tuua välja süsteemide miinused.
Ma olen jätkuvalt veendunud, et ... meie tegevus on õige ja võit on meie oma! :D

Meil oli paar aastat tagasi üks tööandja uuring, kus tahtsime teada ajateenistuse läbinud töötaja eeliseid ajateenistust mitteläbinu ees.
Väga objektiivseid ja märkimisväärseid andmeid ei tulnud, kuid:
1) Ajateenistuse läbinu töötaja palk kerkis aasta pärast ajateenistust kõrgemaks kui töötajal kes polnud ajateenistuses käinud.
2) Mis aga veel märkimisväärsem, ajateenistuse läbinud venekeelt kõneleva kodaniku palk kerkis ühel hetkel ka kõrgemale, kui "eestlasel" kes ajateenistust polnud läbinud. See võiks viidata ohule, et me võtame teatud vanusegrupist ära 18000 kodanikku, kellel on veidi kandvam roll.

II MS on osaliselt õige võrdlus, kuid mitte täielikult. Ka siis määrati teatud positsioonid bronni alla. Ma ei tea kui palju tööstust ja põllumajandust oli sel ajal seotud sedavõrd kõrge tasemega ettevalmistus nõudega kui täna. Äkki tõesti pole mingit vahet, kuid ma kahtlustan, et on.

Kuid veel kord - LÕKil ja RÕKil me näeme neid väikeettevõtjaid, kellel on leping tarne osas jumal teab kuhu ja lepingupartneril pole sooja ega külma tarne hilinemise põhjuste pärast. Neid ei ole palju aga neid ikka on. Ma ei tea paljudel on tõeline häda, kuid tundub et mõnel ikka on.

Paljud sõjanduseksperdid-poliitikud räägivad pidevalt "hübriidsõjast", väikeüksustest, mässajatest, eriüksustest. Nende vastu on profiarmee ju palju tõhusam. Kuidas nüüd siis äkki Läti tee jumala vale on? :dont_know:

Kokkuvõtteks: Läti teel on omad plussid, mitte et see meist parem oleks 8)


Paar mõtet.
Kas ja kui palju mõjutab 18 000 reservväelase kõrvale jäämine majandust? Kindlasti mõjutab, kuid kaldun arvama, et see pole peamine mõju. Otsesest reservistide mõjust suurusjärgu võrra enam mõjutaks majanduse konjuktuuri või siis usku helgesse homsesse ja seeläbi majanduse mahtu, kõigi reservväelaste teenistusse kutsumise fakt ise. Selles mõttes, et olukord oleks meil juba nõnda halb ja kohe-kohe on algamas võimalik sõjategevus. See muudab momentaalselt majandususalduse indeksit, investeeringud väheneksid, Eestist lahkujate hulk kasvaks hüppeliselt, tarbimine kahaneks jne.
Kes see tahaks reisida riiki, kus sõda on ukse ees? Kes tahaks investeerida riiki, kus lahing on algamas? Kes jätaks laenule juurde arvutamata riskiprotsendid? Ma ise kaldun arvama, et sedasorti muutused majanduskeskkonnas lööksid valusalt ja kui need tegurid on üldist majanduse fooni muutnud, tuleb järgi mõju 18 000 reservisti kõrvale jäämisest.

Rahuaegses tegevuses (RÕK/LÕK) muidugi reservõppekogunemised paarituhande reservistiga majanduse üldist pilti kuidagi suurt ei mõjuta. Mõjutab kindlasti mõnda väikeettevõtet, talu, füüsilisest isikust ettevõtjat. Mõju võib olla kuni pankrotini välja. RÕK/LÕKi puhul on konkreetsete üksikinimeste kõrvalejäämise mõju tervikus suurem kui üldmobilisatsiooni puhul, kus määravaks saavad hoopis muud tegurid.

Muuseas, Läti näite puhul on juba hulk potentsiaalseid reserviste täna teenistusse kutsutud. Tegevväelaste nime all. Majanduse mõttes töötval tööl nad pole, erinevalt Eestist, kus reservistid toovad igapäevaselt suurt kasu kaitseväele juhtides väikeettevõtteid, pidades talu, programmeerides taksoäppi vms. Seeläbi kasvab SKP ning meie 2% on jälle priskem. Nii et siit aspektist punkt Eestile.

Lisa:
1. Põllumajanduses, metsmajanduses, kalanduses on hõivatute arv 21,3 tuhat inimest, mida on 3,2 % kogu hõivatud töötajate arvust. Kui sama proportsioon kehtiks 18 000 reservväelase puhul oleks neist 576 inimest seotud põllu, metsa või kaladega. Palju neid põllumehi tegelikult reservistide seas on, raske öelda. Mulle tundub, et põllumehed on väga osavad PR tegijad ja nende väike valdkond saab suurt tähelepanu.
2. Kui senini liikus rahvafolklooris ringi mõte, et ajateenistus teeb poisist mehe, siis nüüd selgub hoopis muu – ajateenistus tõstab palka :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 28 Okt, 2020 18:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 32321
Ei ole vaja üle mõelda.
Kui fekaal on nii ventikas, et läheb üldmobilisatsiooniks, siis on 18 või mis iganes tuhande mehe "kadumine" majanduse vähim mure.
Pigem on suurem mure meil jätkuvalt toimiv segadus elutähtsate tegelaste ja nende kohustustega (need ei piirdu ainult kamina, PPA ja Päästega nagu arvata armastatakse).

Mulle tehti selgeks, et üldmobilisatsioon on nii kõva vääramatu jõud (valitsuse akt), et keegi sind lepingu rikkumise eest sel põhjusel risti lüüa ei saa, tõsi - raha sa ka muidugi siis ostjalt ei saa.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 28 Okt, 2020 22:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Veebr, 2010 23:57
Postitusi: 418
strateegiline sõdur kirjutas:
...Kui senini liikus rahvafolklooris ringi mõte, et ajateenistus teeb poisist mehe, siis nüüd selgub hoopis muu – ajateenistus tõstab palka :D


Töö intervjuudel küsin uuelt potentsiaalselt kolleegilt alati, kas ajateenistus on läbitud. Igal juhul eelistan neid mehi ja naisi, kel on ajateenistus läbitud või on veel läbimata aga plaan on minna.

_________________
Kriku kirjutas:
Nagu mingitele amööbidele kirjutataks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 30 Okt, 2020 15:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Okt, 2015 12:59
Postitusi: 2461
Otsisin tegelikult teemat ühe uudise jaoks kus räägitakse kuidas selle eest et me saame järjekordse trahvi ilmselt Euroopa Komisjonilt ja sorides vanu (lukustamata) teemasid, jõudsin aastasse 2007 kust avastasin sellise üllitise. Tõenäoliselt sobiks mitmesse teemasse aga panin siia kuna hea vaadata kuidas sõnad-teod kokku lähevad:
https://www.delfi.ee/archive/martin-hel ... d=17724798
Tsiteeri:
Tänuväärsel kombel on Eestis taas tekkinud avalik arutelu riigikaitse küsimuses ja üllataval kombel ei püstitata probleemi seekord võtmes, et kas ajateenistus või palgaarmee, vaid — kas me peaksime endale hankima korraliku relvastuse.

Tegelikult on palgaarmee idee poolt- ja vastuargumendid korduvalt läbi nämmutatud ja valdav arvamus toetab päris armee säilimist koos ajateenistusega. Siit ka loogiline järgmine aruteluteema: kui me oleme vähemalt sõnades võtnud nõuks oma riiki ja vabadust kogu rahvaga vere hinnaga kaitsta, siis mida on selleks vaja, et kaitsmine oleks maksimaalselt tõhus?
Vastus on lihtne: vaja on tanke, lennukeid ja laevu. Aga mitte ainult. Vaja on ka usutavat juhtimist ning kodanikkonna kaitsetahte ja patriotismi pidevat tugevdamist.
Kurioossel kombel on Eesti hoolimata Vene vägede välja viimisest, NATO ja EL-i liikmelisusest ning üle 15 aasta kestnud ülesehitustööst praegu julgeolekualaselt tõsisemas olukorras kui vahetult pärast taasiseseisvumist. Eelkõige muidugi seetõttu, et Venemaa on tugevam ja agressiivsem kui kunagi varem pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. See agressiivsus oma naabrite suhtes on kasvav, mitte kahanev.
Ent sugugi vähetähtis pole ka meie kaitsepoliitika kujundajate viibimine pseudoreaalsuses. Poliitikud on lakkamatult enda tublidust kiites ja vajakajäämisi vähendades jäänud isegi uskuma jutte NATO kaitseklauslitest ning sellest, kuidas EL pakub meile pehmet julgeolekut.
Loomulikult peab oma liitlasi uskuma ja usaldama, aga iga vähegi ratsionaalselt mõtlev inimene saab suurepäraselt aru, kui vähe maksab NATO vihmavari, kui me ise tormi käes paljad oleme. Pealegi, karm tõsiasi, mida meie poliitikud kramplikult maha vaikida üritavad on see, et meie 19 NATO-liitlase hulgas on vaid mõni üksik selline riik, kes on võimeline arvestatavat sõjalist abi pakkuma.
Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Madalmaad ei suuda kamba peale kokku panna mõnda tuhandet meest, et saata neid sisuliselt politseioperatsioonile Afganistani või Liibanoni. Seda hoolimata antud lubadustest ja võetud kohustustest poliitilisel tasandil. Sõjalisel tasandil lihtsalt pole selliseid üksuseid olemas, keda välismaale lennutada. Pole ka vajalikku tehnikat — paljud Euroopa riigid laenavad vajaduse tulles õhutranspordi jaoks lennukeid ei kelleltki muult kui Venemaalt.
Ning arvestamata ei saa ka jätta Euroopas kõikjal — kaasa arvatud sõjaväes — vohavat patsifismi ning poliitilist korrektsust. Võib-olla olete kuulnud lugu Hollandi sõduritest, kes keeldusid pärast puhkust rahutagamismissioonile naasmast, sest see olevat ohtlik. Äsja saabus meile uudis Rootsist, kus sõjavägi kustutas ära Põhjamaade Lahinggrupi vapiloomaks oleva lõvi peenise, kuna punt naissõdureid pidas seda solvavaks ning kaebas lõvi noku soolise võrdsuse ülla võitluse nimel Euroopa inimõiguste kohtusse. Muide, ka Eesti osaleb selles grupis.
Selliste tõsiste kaitsealaste küsimustega tegeletakse emantsipeerunud läänes. Võib ette kujutada, millist kindlameelsust ja tõhusust näitavad lahinggrupi sootud võitlejad üles, kui nad seisavad Narva jõel vastamisi Groznõi kooli läbinud piinajate, vägistajate ja mõrtsukatega. Või mis siin kujutada, selleks läheb tarvis liiga palju fantaasiat, et kujutada neid ette üldse Eestisse saabumas.
Niisiis, jah, meil on paberite järgi olemas toredad liitlased, aga isegi kui need liitlased loevad lepingust „abi andmise“ mõiste alt välja sõjalise abi andmise kohustuse, jääb sellesama lepingu järgi meie enda kohustuseks pidada kaks kuud vastu oma jõududega. Praeguse relvastustaseme puhul on see reaalne vaid juhul, kui venelased tulevad mütsiga lööma ja ründavad minimaalsete jõududega, lootes, et mingit sisulist vastupanu osutama ei hakata.
Ometi pole vastupanu osutamine üldsegi mitte lootusetu. Isegi kui põlisvaenlane lööb, nagu talle kombeks on, massiga, teab igaüks, kes vene kroonut oma silmaga näinud, kui kehva võitlusvõimega see koloss tegelikult on. Lokkav varastamine, valetamine, korruptsioon, joomine, omavolitsemine, ülemuste ükskõiksus oma alluvate eludesse ja alluvate ükskõiksus ülemuste käskudesse on alati taganud, et oma suuruse kohta on Vene sõjavägi uskumatult kohmakas ja ebatõhus. Võite saavutatakse vaid uskumatu julmuse ja massi kombineerimisel.
Korralikult relvastatud, hea väljaõppe saanud ja kogu rahvast hõlmava vastupanu korral oleks Eestil reaalne panna püsti selline kaitse, mis muudab riigi vallutamise ja allutamise sisuliselt võimatuks. Lõputult pole tõrjumine mastaapide erinevuse tõttu muidugi võimalik, aga see polegi vajalik. Kui Eestil õnnestub vaenlast tõrjuda üle kuue kuu, ei ole tänapäeva maailmas vallutamine enam poliitiliselt võimalik.
Sõjaliselt on Eestit võimalik allutada vaid juhul, kui see toimub kiiresti, pannes kogu ülejäänud maailma sündinud fakti ette. Kui me vähegi julgeks ajaloost õppida, siis me teaks, et võitlust alustanud Soomel olid kaotused kordades väiksemad võrreldes võitlusest hoidunud Eestiga. Kusjuures sommidel säilis oma riik.
See kõik aga tähendab, et poliitikutel ja ametnikel on aeg lõpetada võitmatu turvamiraaži manamine ja asuda tegelikult riigikaitset looma. On skandaalne, et hoolimata totaalkaitse doktriinist pole meil koolides sõjalist õpetust. Tegelikult pole meil isegi kõige elementaarsemat patriotismiõpetust.
On sama skandaalne, et kuigi teoreetiliselt peaks väeteenistusse kutsutama kõik vastava aastakäigu poisid, võtab riik vaevalt viiendiku või neljandiku kutsealustest. Kas 17 aasta jooksul pole tõesti suudetud luua piisavalt kasarmukohti? Tallinna linn ehitab ühe aastaga rohkem sotsiaalkortereid kui riik kümnendi jooksul barakke.
Ning loomulikult on skandaalne, et Eestil puudub sisuliselt raskerelvastus. EDIT - kas mitte sellest polnud just äsja ühes artiklis juttu? Meist kordades vaesemad ja umbes sama rahvaarvuga riigid omavad tanke ja lennukeid, meie ei suuda? Võib ju vaielda selle üle, kas meil peaks olema 30, 60 või 100 tanki — aga peaks olema selge, et kui meie vaenlasel on nad olemas , ei saa meiegi ilma läbi. Kui me räägime oma kaitsest tõsiselt.
Mõnekümne kasutatud, aga korraliku tanki soetamine läheb meile maksma sama palju kui üks suhkrutrahv. Pealegi hangitakse relvastust reeglina ikka järelmaksuga, mida võib venitada õige pika aja peale.
Mis mõtet on kulutada raha koolide ja teatrite peale või osta endale, küüned verel, kinnisvara, kui seda ei suudeta (taheta?) kaitsta vallutajat eest? Tegelikult ei ole Eesti kaitsmise puhul küsimus mitte selles, kas peaks soetama tanke, lennukeid ja laevu. Meil peaks ammu olema vastatud küsimusele mida, kust, ja kui palju.
Rahvas, kes ei taha toita oma kaitsjaid, peab õige pea hakkama toitma oma vallutajaid.

Iseasi, vaadates meiesuurust riiki hetkel arenevas konfliktis - palju tal sellest raskerelvastusest reaalselt kasu oli Venemaast ikka mõnevõrra väiksema riigiga konfliktis olles?
Aga 13 aastat möödas sellest artiklist ja nüüd räägitakse raskerelvastuse asemel kaitsest raskerelvastuse vastu - koos rahanumbrite pakkumisega, areng tundub lootustandev.

_________________
Nations whose nationalism is destroyed are subject to ruin.
Muammar al-Gaddafi


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 03 Nov, 2020 10:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 6080
Jüri Estam kritiseerib KV juhtkonda, nende kaitseplaneerimist ja Eesti kaitsepoliitika alustalasid:
https://leht.postimees.ee/7100713/juri- ... ustav-hetk


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 03 Nov, 2020 12:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 32321
Tsiteeri:
Otsisin tegelikult teemat ühe uudise jaoks kus räägitakse kuidas selle eest et me saame järjekordse trahvi ilmselt Euroopa Komisjonilt ja sorides vanu (lukustamata) teemasid, jõudsin aastasse 2007 kust avastasin sellise üllitise. Tõenäoliselt sobiks mitmesse teemasse aga panin siia kuna hea vaadata kuidas sõnad-teod kokku lähevad:
https://www.delfi.ee/archive/martin-hel ... d=17724798


Jääb vaid küsida, et miks artikli autor ei tõusnud koalitsiooniläbirääkimiste laua tagat püsti ja ei lahkunud sirge seljaga, kui Jüri Ratas tegi teatavaks, et "erakorraline pensionitõus" on KE "punane joon" ja riigikaitse peab hakkama saama oma privilegeeritud 2%+liitlaste võõrustamise kuludega (sama küsimus käib tegelt ka Isamaa kohta). Mõlema valimisprogrammis oli ju kaitsekulude tuntav tõus sees.

Kord tuleb ju aeg hakata sõnu tegudega sisustama - kuuldavasti läks Ratasel see "väikevendade" kaitsekulude %-st lahti saamine üsnagi lihtsasti ja erilise võitluseta.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 03 Nov, 2020 12:45 
Foorumil
Liige

Liitunud: 09 Dets, 2018 21:26
Postitusi: 1929
nimetu kirjutas:
Jüri Estam kritiseerib KV juhtkonda, nende kaitseplaneerimist ja Eesti kaitsepoliitika alustalasid:
https://leht.postimees.ee/7100713/juri- ... ustav-hetk

Huvitav, et järsku muutub kommunikatsioonikonsultant kaitsevaldkonna eksperdiks? Paistab pigem nagu viletsa PR moodi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2745 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 130, 131, 132, 133, 134, 135, 136 ... 183  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt