www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 03 Dets, 2021 5:16

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1080 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14 ... 72  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2009 10:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2007 22:36
Postitusi: 82
Idee iseenesest võib tunduda ju lihtne ja lollikindel, aga täideviimine võimatu. Esiteks ei jätku kaadrit, kes õpet niimoodi killustunult läbi viiks. Teiseks- ega ikka ei ole küll nii, et suvalises kohas suvalisel ajal maastikule minnakse ja väljaõpet tegema hakatakse. Selleks on ikka spetsiaalsed kohad ja kooskõlastatud ajad. Kolmandaks- süsteem, et õhtal koju minnakse ja hommikul tagasi tullakse... Ei suuda uskuda, et see laitmatult töötab. Liiga palju aega ja energiat läheks distsipliinirikkumiste lahendamise peale.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2009 12:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Jupikaupa ajateenimine on praktiliselt välistatud. Ajateenistus on süstemaatiline sõjaline väljaõpe ja ka sõjaline kasvatus. Paari kuu kaupa inimeste solgutamine ja logistika täistuuridel kurnamine (vara järjekordsed väljastamised-tagastamised) on ressursiraiskamine.

Minu arvates pole siin teha muud midagi, kui ajateenijate väeosi-allüksusi juurde. 1 pataljoni asemel tuleb aastas välja õpetada 2 - 1 juuniks ja teine detsembriks. Pärnu tuleks ka taasavada, kuid suunitleda väeüksusele, mis ei vaja mastaapseid harjutusalasid, mida seal pakkuda pole. Näiteks brigaadi luurekompanii ja tankitõrjekompanii. Kui need kompaniid Pärnusse ära tuua, saaks Jõhvi ja Võrusse selle asemele teha juurde aga 2 jalaväekompaniid.

Muidugi tuleks infrat ikkagi parandada ja arendada. Seda eriti praegu, kui ehitussektor on surmasuus ja hinnad võrreldes paari aasta tagusega kukkunud.

Kutsealuste arvukus võib suur olla, kuid paremad ei satu ikkagi aega teenima, sest puudub korralik med-kontroll, mis vajab rängalt tõhustamist. Teisest küljest muidugi on see enneaegne reservi arvamine peale 50% ajateenistuse läbimist enamusel juhtudest selge simuleerimine ja kaadri lollitamine. Kui peale poole teenistuse läbimist reservi arvamine ilma ülimõjuva põhjuseta (invaliidistumine, pere ainsaks toitjaks jäämine vms) keelata, oleks ka surmahaigeid automaatselt poole vähem.
Samuti tuleks teenistusse võtmisel eelistada riigikeele valdajaid. Kui ikka KRA ametnikuga eesti keeles näiteks suhelda ei mõista, kohe head aega.

Siis oleks mul veel üks idee. Nimelt võiks Keskkoolis-gümnaasiumis-kutsekoolis sisse viia igal aastal-kursusel Kaitseväe ÜFT nr 1. Kes 180 p ära ei tee, aega teenima vähemalt eeliskorras ei saa (ja kehalises kasvatuses head hinnet ka ei saa). Rahva tervis tahab ka parandamist.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2009 12:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Okt, 2008 13:16
Postitusi: 117
Üldfüüsilise testi võiks küll koolide kehalise õppekavadesse sokutada.....

_________________
War, war never changes...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 29 Mär, 2009 21:30 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 10 Veebr, 2009 21:11
Postitusi: 27
Aga mitte 180 punkti,nats vähem ikka peaks olema.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2009 14:20 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 14 Apr, 2009 23:37
Postitusi: 1
Khm, tüüpiline. Kui tahad minna teenistusse, siis ei võeta. Ja kui ei taha/ei saa minna siis võetakse. Mul endal saab kohe kool läbi ja tahaks juba ajateenistuses ära käia, et hiljem ülikoolis ja tööl käies ei hakataks teenistuse kutsuma.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: propaganda: naised kaitseväes kohustuslikuks
PostitusPostitatud: 24 Apr, 2009 22:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Mär, 2009 11:32
Postitusi: 1108
Sisuliselt oleks sportlike- ja tervislike eluviiside propageerimiseks eesmärgipärane kehtestada naistele kohustuslik kaitseväe teenistus. Kahtlemata õppetsükkel ja treeningud oleksid erinevad võiks öelda, et naistel oleks see paljuski moodsam, lisaks toitumine, mille käigus igaüks arvestaks suhkruid jne. st väga täpset tervise ja treeningu jälgimist ja eesmärgipärast igal indiviidil eraldi olevat õppetsüklite ja planeerimise järgimist. Ütleme nii, et sama, mis tippsportlastel - vaid sellisel juhul antud mudel töötaks. Arvatavasti jätkaks üpriski suur protsent sellist elustiili.

Mäletan üht analüüsi, mille kohaselt USAs võeti tööle eriti kallite ja suurte kaevanduskallurite juhtideks naisi, kuna nad on vastutustundlikumad ja hoolsamad. Sisuliselt sobiks naistele eelkõige täpsuslaskmine ja selle planeerimine.

Kui eelnevalt kirjeldatud süsteem toimiks, oleks ka meeste osakaal kaitseväes aastakäikude järgi suurem praegusest.

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: propaganda: naised kaitseväes kohustuslikuks
PostitusPostitatud: 25 Apr, 2009 11:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10919
Asukoht: Metsas / Ämbris
setu kirjutas:
Sisuliselt oleks sportlike- ja tervislike eluviiside propageerimiseks eesmärgipärane kehtestada naistele kohustuslik kaitseväe teenistus.

Kui eelnevalt kirjeldatud süsteem toimiks, oleks ka meeste osakaal kaitseväes aastakäikude järgi suurem praegusest.


Pole midagi uut siin ilmas. Alustada tuleks koolis kohustusliku riigikaitse õpetuse sisse viimisega (nagu vene ajal) kus nii mehad kui neiud saaks algteadmised kätte. Pluss siis nõrgem sugu õpiks rohkem näiteks sõjalist meditsiiniteenistust ja tugevam pool paugutaks rohkem püssi.

Ja sealt edasi, oleks, ma arvan, rohkem kaitseväest või kaitseliidust huvitatud noorsugu.

Kooli riigikaitse õppejõud võiks noorte kooli lõpetamisel anda hinnangu ja soovitused kaitsejõudude vastavale instantsile, kes lõpetajatest konkreetselt milleks kõlbulik on, millega (mis valdkonnas) silma paistab ja kuidas teda vajadusel saaks kaitsejõududes optimaalselt rakendada. Saaks tööd ja leiba nii prillidega või lampjalgadega IT vms hullud kui ka füüsiliselt võibolla nõrgem naissugu.

Kuna nii pisikeses riigis nagu meil, on üldse inimmaterjal kõige defitsiidsem, siis tuleks seda ikka optimaalselt kasutada ja rakendada, vaatamata soolistele või füüsilistele eripärasustele. Kui üldse millegi järgi lahterdada või klassifitseerida, siis peaks selleks olema ideeline kuuluvus. (Tänaval Rossiiiiija Rossiiiija karjujaid ei kasvata enam kaitsevägi ümber).

Mõtlemisainet peaks pakkuma ka viimase suure sõja kogemused. Ei kõlvanud saksmannidele algul mittesakslased või mitteaarialased. Veidi hiljem kõlbasid teatud mööndustega ka näiteks baltirahvad, siis venelased, hiljem ka mongolid ja sõja lõpus kasvõi jalutud.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Mai, 2009 0:09 
hummel kirjutas:
Samuti tuleks teenistusse võtmisel eelistada riigikeele valdajaid. Kui ikka KRA ametnikuga eesti keeles näiteks suhelda ei mõista, kohe head aega.


Lause tuleks marmorisse raiuda.
Tean omast käest, et ajateenistuse käigus on üks suuremaid motivatsioonilangetajaid võõrkeelne möla ja sellega kaasas käivad egoismitripid, vastuhakud, pidevad vingumised (a'la "meile peab tõlkima" ja "ma võin rääkida vene keeles, kui tahan. Sukinni, bljät" ) ning "erilise" mängimised. Kõige kurvem on see, et tahes-tahtmata on idabloki poiste seas kõiksugu sitakeerajate protsent ülimalt kõrge ning teades, et "indiviid ei huvita Kaitseväes kedagi" on üsna raske suhtuda tulevikku optimismiga, kui tead, et saad jälle võõrleegioni pärast kanni.

Sõeluge enamik neist vendadest KRA-s välja ja ma olen 99% kindel, et väljaõppe läbiviimine ning eesti poiste aja teenimine on mõnusam kui praegu.


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Mai, 2009 14:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18529
http://www.epl.ee/artikkel/469513&kommentaarid=0

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Mai, 2009 16:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 05 Okt, 2005 14:19
Postitusi: 693
hummel kirjutas:
Samuti tuleks teenistusse võtmisel eelistada riigikeele valdajaid. Kui ikka KRA ametnikuga eesti keeles näiteks suhelda ei mõista, kohe head aega.


Käisin ise ka KRA`s . Kuidagi palju oli neid "ma ei tea mismaalasi". Kuidagi kiirelt kadusid nad sealt.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Juun, 2009 19:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Olles ise ajateenijatega tegelenud aastaid, võin vaid kinnitada Kunnase artikli kommentaare ja siinseid mõtteid selle kohta, et võõrkeelsete % on kaitseväes tähelepandavalt suur ja keegi ei saa aru, kuidas just n e i d sinna niipalju satub.

Eriti traagiline on tavaliselt olnud suvine eelvõtmine, kus on kuni 1/3 mitte-eestlasi, kellest omakorda 1/2 (15%) ei saa riigikeelest praktiliselt eriti midagi aru ning kellest omakorda 1/3 (5%) ei oska õieti ladina tähtigi kirjutada.
Kõige kurioossem on aga, et nendest "helgetest vendadest" on kaadrikaitseväelased sunnitud hakkama kasvatama-õpetama parimaid allohvitsere ja autojuhte. Peale esimest 11 nädalat tuleb eelvõtmine ligikaudu pooleks lüüa.
1. Seeruks tuleb sageli valida suuremjagu neid, kes kes räägivad riigikeelt, mis ei tähenda, et neil oleks motti või märgavataid juhiandeid. Samuti need, kes viletsama tervisega, sest autojuhid peavad läbima med-kontrolli. Mõned vene poisid tulevad ka sisse, kes riigikeelt hablavad ja ise edasi püüavad.
2. Autojuhikursuse koosseis on siis ülejäänud tiim, kellest loogiliselt u 1/2 on mitte-eestlased. Ka igasugused bandiid (näit kodanik Gela Kuldmaa, kellest ajakirjanduses juttu oli ja kes tänaseks päevaks vist juba vangist vaba) ja täisumbkeelsed leiavad autoroolis pelgupaiga.

Sügisese põhivõtmisega tuleb eestlasi miskipärast rohkem. Vähemalt nii tundub.

KRA kohta olen arvamisel, et ega vahet pole, mis organisatsioon ajateenijaid-kustealuseid kogub - oluline on selle kontori personal ja ülesanded ning kriteeriumid, samuti organisatsioon. Asutus peaks koosnema üldiselt vähemalt poolenisti vormikandjatest, mis tõstaks ilmselt ka autoriteeti. Teisalt oleks kasulik ja säästev, kui reservväelastega ja kutsealustega tegeleks sama asutus, sest tegevuse iseloom on ju sama. Pakuks uueks ametinimetuseks Kutsealuste ja Reservväelaste Amet vms.
Selge, et pelgalt 2 suhtluskontorist on meie riigi viletsa ühistranspordiühenduse juures vähe. Piisaks tegelikult neljast: Tallinnas, Rakveres, Tartus ning Pärnus.

Täisumbkeelsetest vabanemine on väga oluline näitaja. Kõik, kes pole õppinud eestikeelses koolis, peaksid olema ajateenistusse saamiseks sooritanud eesti k riigieksami vähemalt tasemel "A2". Seega ei saa keegi ka väita - "ma isaa aru" jne. Et Eesti kaitseväes teenivad isikud (mis siis, et ajateenija - armee on armee! Riigiasutus!), kes ei oska oma nimegi korralikult kirjutada, on skandaalne. Kaitseväe ülesannetes/eesmärkides pole minuteada sõnakestki integratsioonist. Küll aga segab puuduv keeleoskus õppematerjali omandamist ja pidurdab nii kogu allüksuse taset ja võimekust.
Kapo peaks enne ajateenistuse algust vaikselt välja selekteerima ka isikud, kes ei sobi kaitseväkke oma avaldatud riigivastaste vaadete või vastava tegevuse tõttu. Ma olen kokku puutunud ajateenijaga, kes on avalikult väeosas teatanud, et ei kavatse riiki kaitsta mingil juhul ja on peale (simuleerimise läbi) enneaegselt reservi pääsemist asunud kohe koostööle vene-šovinistlike organisatsioonidega. Õnneks too tüüp erialast infot ei evinud, sest saabast sai juba SBK ajal.

Tõhustada tuleb medkontrolli. Praegune on pigem provisoorne, mis tähendab, et aega lähevad teenima need, kes end kas ära räägivad või ära rääkida ei taha või lihtsalt ei oska (lollimad või venekeelsed). Selline loto ei tähenda aga, et väeossa jõuaksid just tervemad. Väeosas on vastas kohe medkontroll, kel aga ei jää muud, kui konstanteerida mehe kõlbmatust ja alustada tema ettevalmistamist poole kuu pärast tagasi koju saatmiseks. Seni aga matsutab vend kaitseväe sööki 70 EEK/päev ja tarbib kaitseväe kommunaalressursse.
Muidu ega need ajateenijad nii surmahaiged pole, et pidevalt enne teenistuse lõppu peaksid reservi saama. Enamus sõltub tahtest teenida ja motiveerimisest. Meie u 125-sest allüksusest läks viimase 5 kuu jooksul enneaegu tervise tõttu koju vaid 3 ajateenijat. Mõnes kompaniis on see näitaja kuni 3 tk kuus, aga vaevalt seal haigemad koos on! Meie eesmärgks oli muidugi juba SBK ajal ka "prügikala" välja seleksteerida.

Üle ega ümbert ei saa ajateenijate arvu suurendamisest, mis peab toimuma kompaniide lisandumisega kaitseväe RA koosseisu.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Juun, 2009 21:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Dets, 2005 12:22
Postitusi: 354
Mingi aeg tagasi oli ju üliõpilastel võimalik teenistus läbida osaliselt. Miks see nii võimatu on. Tõesti, paljud ei lähe, sest ei taha aasta aega tavaelust eemal olla.

Kui tükitamisega üliõpilastele suureneks haritud inimeste osakaal ja üldse ajateenistuse läbimise soov, siis ma ei näe küll probleemi selle mitte tegemises. Kas ei ole siis igas piirkonnas kaitseliidu malevad ja paljudes piirkondades on ju oma sõjaväeosad. Vabatahtlike on kindlasti kergem treenida ja kontrollida, kui neid kes sinna sunniviisiliselt võetakse, seega on vähem kaadrit vaja.

Kõik on tahtmise taga kinni.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2009 18:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Dets, 2003 10:41
Postitusi: 312
Asukoht: Virumaa
potentate kirjutas:
Mingi aeg tagasi oli ju üliõpilastel võimalik teenistus läbida osaliselt. Miks see nii võimatu on. Tõesti, paljud ei lähe, sest ei taha aasta aega tavaelust eemal olla.

Kui tükitamisega üliõpilastele suureneks haritud inimeste osakaal ja üldse ajateenistuse läbimise soov, siis ma ei näe küll probleemi selle mitte tegemises. Kas ei ole siis igas piirkonnas kaitseliidu malevad ja paljudes piirkondades on ju oma sõjaväeosad. Vabatahtlike on kindlasti kergem treenida ja kontrollida, kui neid kes sinna sunniviisiliselt võetakse, seega on vähem kaadrit vaja.

Kõik on tahtmise taga kinni.


Mitte ainult tahtmises pole asi. Normaalses ühiskonnas peab iga noor mees ajateenistuse täies mahus läbimist meheks ja oma kodu kaitsjaks saamise loomulikuks osaks. Kes pole seda teinud, sel on järelikult midagi viga, ta on mehena kõlbmatu! Meil aga on üldine suhtumine selline, et kes aega läheb teenima, see on loll ja ei oska sõjaväest ära saada. Kui oleks võimalus ajateenistust kuidagi jupikaupa või osaliselt "ära lahendada", eks neid peetaks siis poollollideks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2009 23:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Ega üliõpilastele oma sõjaväge keegi tegema ei hakka. Aastaid tagasi olid jah mingid kursused ülikoolis olijatele, aga tagataustana tuleks mainida, et üliõpilased olid sel perioodil üldse ajateenistusest vabastatud. See omakorda tähendas keskmise haridustaseme nõrkust kaitseväes. Ise arvutasin 1998. a rühma keskmiseks välja 10 kl, aga kasutaja hillart rääkis mulle kunagi, et tema alluvatel ajateenijatel olla see kord varem veel madalam olnud. Minu kõige nõrgema haridusega alluv on olnud 5 kl. 1999. a. Ega sellistega midagi teha küll ei ole ja neist aegadest pärinevad ka anekdoodid "ajateenijast vs kolmest kuulist" ning muu vastav suhtumine.

Seoses sellega, et üliõpilasi õnnestus uuel aastatuhandel hakata võtma üldkorras ajateenistusse, on olukord märgatavalt paranenud. Nüüd on laias laastus nii, et 1/3 on kõrgkooliõpilased või kõrgharitud, 1/3 keskharidusega ja kuni 1/3 9-11 klassiga. Sellise koosseisuga saab töötada küll. Iseasi, kes kuidas mis kutsesse end suudab susserdada. Vaatasin ükspäev tagasiulatuvalt neid KRA testi tulemusi juhiks sobivuse kohta ja kuigi paljud on enam-vähem klappivad, on paljud ikka võssa kah. Ega igast kõrgharitust head sõdalast ei tee, kuid eks neid peaks olema ikka teatav osakaal ja mõnedestki saab asja ka.

Tuleks mõista, et ajateenistus ei ole mitte ainult eesmärk omaette, vaid ka riigikaitse ja väljaõppe toimimise süsteem. Sellepärast peavad kõik teenima aega üheskoos ja ühe allüksusena. Jupitamine oleks logistiliselt ülimalt ressursimahukas ja mõttetu venitamine. Kompaktse sõjalise väljaõppe ja kasvatuse kohapealt ka üsna ajuvaba. Ilmselt oleks ebapopulaarne isegi kutsealuste endi seas, kui nad iga teatava aja tagant peaksid veetma järjekordselt paar kuud (kellele sobival, kellele mittesobival ajal) kaitseväes. Loota seega mingit "ulmelist vabatahtlike tulva ajateenistusse" oleks samuti lühinägelik.

Ütleme ausalt - ega see ajateenistus EKV-s ei ole ka nüüd mingi pühapäevakool.
Võrdlemisi ebameeldiv on tsiviilinimesel ette kujutada end (tahte vastaselt) hommikul kell 6 ärkamas ja peale aja peale riietumist karges hommikus võimlemas. Samuti on hirmutav olukord, kus väeosast väljumine ja külaliste vastuvõtmine on enamuse ajast võimatu. Koristada tuleb vaheldumisi ka teiste järelt ja kummailsi viisakuskombeid peab õppima-täitma järeleandmisteta. Lisaks peab veetma osa ajast metsas magamiskotis ja telkmantlikese all lõdisedes või parimal juhul telgis, mida tuleb ka korda-mööda kütta; päeval aga kandamiga ringi tuiata või kõhtu lihvida. Muu ajudele käiv, mis suletud süsteemis võimendub, takkaotsa.
Niiviisi mõtlevadki paljud lõngajad, et jah, võiks teha ajateenistuse 6 või 3 kuu pikkuseks ja "piisaks ju küll". Oi oleks hea. Samahästi võiks neilt küsida, et kas nad oleks huvitatud rohkem poes kulutamisest, kui vähendaks poole võrra tulumaksu ja käibemaksu (või vähendaks tööpäevade arvu nädalas palka muutmata). Vastuses ei peaks kahtlema. Kes ütleks ära rahast või vabast ajast?

Aga ajateenistus ei saa lihstalt olla lasteaed, sest muidu ei ole poistest võimalik normaalseid sõjaväelasi teha. Rõhuv enamus võtab need militaarelu raskused esimeste nädalate jooksul ilusasti omaks ehk harjub ära. Meelde jääb siiski teenistusest tahtmatult ka negatiivset ja eks see levib reservväelastelt kohe ringiga kutsealustele. Reservist hakkab võib-olla alles aasta või paari pärast aru saama, mida ta armees tegi ja miks seda nu**i vaja oli. Kõigest hoolimata on hea ja efektiivne teenistus ikka omajagu ebameeldiv ja sinna midagi parata ei saa. Samal ajal ei saa ka järgi anda erinevate "tarkurite" päevakohastele "nõuannetele", millega ajateenistust peetakse selliseks või selliseks ja tuleks lühendada või vähendada vms.
Ühtlasi peitub sõjaväestatud elu lihtsas eemaletõukavuses ka lahendus, miks paljud tahavad 11 kuu asemel teenida 8 ja miks on rumal lootus, et me saaksime valutult või asjaosalistele mingeid võimalikke võluhüvesid pakkudes diferentseerida ajateenistuse 6-9-12 kuu peale, leides piisavalt paremaid mehi (mitte tankiste) 12 kuu ametikohtadele.


Mida saaks ja peaks kaitsevägi omalt poolt tegema, on meeste järjekindel motiveerimine riigikaitseks. Seda täna praktiliselt ei tehta ja see on väga suur viga.
Motivatsioon ei ole ainult järeleandmised distsipliinis ja väljalubades. Sellised järeleandmised on ajuvaene odav tegevus, mis otseselt riigikaitselist patriotismi tegelikult märgatavalt ikka ei tõsta. Sõdur ei huvitu sellevõrra enam mitte riigi kaitsest, vaid uuesti koju saamisest jms.
Aklohoolik on alati nõus sinu juttu alkoholismi kahjulikkusest kuulama parema innuga, kui annad talle jutu lõpetuseks pudeli viina. See rahustav motivaator ei tähenda, et ta ei mõtleks epistli ajal alkoholismist loobumise asemel ikka ainult nimetatud viinapudelile.

Wehrmactis oli võrreldes EKV-ga kartsakord, aga mott oli võrreldes tänase EKV-ga ikka laes. Ajateenistuses tuleb leida lahendus ja süsteem, kuidas kodumaa armastust sihikindlalt süvendada. Minuteada ei ole siiani ülevaltpoolt välja antud ühtegi vastavat temaatilist allkirjastatud paberitki. Ja ega allpool ei viitsita ka (peale üksikute omainitsiatiivi-erandite) ise liigutada.

Üks asi on muidugi veel. Ajateenijad pettuvad sageli kaitseväes, kui korraldamata süsteemis ja võimetus ning hambutus armees. Kui meie äravõitmatu brigaad soomustada ja osta ning võtta kasutusele lisaks puuduvat sõjatehnikat, oleks "patriootlisi loenguid" vaja kindlasti parasjagu vähem. Suur osa arukamatest ajateenijatest ei taha ikkagi uskuda, et 24 või ka 48 haubitsaga ning 24 mistraliga on võimalik riiki rahuldavalt kaitsta ja ega seda usu vast ka kaader.
Edasi tõlgendabki ajateenija oma ajateenistust aja organiseeritud raiskamisena.:roll:

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2009 13:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Tahaks siia teemasse lisada selle tõiga, et mulle isiklikult sümpatiseerib ajateenistuse süsteemi poolest Merevägi. Ei promota ainult "sõdur-kooliõpilast". Seal ei saa üle, ega ümbert ka reaalsest teenistusest. Laevaga lihtsalt ei ole võimalik "mängult" merd sõita ja teadaolevalt on ajateenijaid kasutatud vaikimisi laevameeskondades isegi rahvusvahelisel operatsioonidel osaledes.

Ajateenijate seas mitteametlikku stiihilist küsitlust tehes olen saanud tulemiks, et u 1/3 oleks täitsa huvitatud osa oma ajateenistuse ajast ka Araabia rindel veetma, kui oleks vajadus või võimalus, 1/3 eriti ei sooviks, kuid käsu korral oleks valmis minema ning 1/3 kindlasti oleks kõigi sõrgadega vastu. Peale ajateenistust veel Araabia rindele minekust mõtlevad positiivselt veel aga üksikud.

Ajateenijaid Afgaani nagunii saata ei saa, sest ajateenistus on liiga lühike, kuid reaalsem tegevus ja suunitlus võiks armee populaarsust mittenahahoidjate seas tõsta küll. Praegu on liiga lapsik.
Noored ostivad ekstreemi ja ootavad seda natuke ka armeeteenistusest. Nad tahavad kangesti midagi ära teha. Ekstreemseim asi, mida praktiseerda sai, oli vist mõned korrad vene tüüpi takistusriba koos varustusega SBK ajal. Lõpuks kõik julgesid kõik elemendid järjest läbi teha. Seal võib ikka heaste haiget saada, kui kusagilt alla sadada. Riba arendab osavust ja julgust (kuigi eks nati võhmale võtab ka). Seda kv tavapärased jõu- ja vastupidavustreeningud ning pallimängud ei tee.
Meie ettevõtmises tulid ajateenijad hiljem ideele (vaevalt see takistusriba küll kaasa aitas...), et võiks oma raha eest ja vabast ajast hüpata langevarjuga. Kui tahtjaid kasarmus kirja hakati panema, selgus, et neid on u 1/3. Kuna kohti oli napilt, sai lõpuks u 1/5. Eks allüksuse juhtkonnal jäi ka ikka võike nimekirja ülevaatamise õigus, mistasuks sai aidatud kontaktide leidmisel. Ideest teostuseni läks vist ikka oma kuu või rohkem. Kui suuremad ülemad teada said, siis muidugi paanika :shock: , kuid et tegevus omal initsiatiivil, oma vahenditest ja väljaloa ajal, ei ole nagu erilist alust kellelgi nahka üle kõrvade tõmmata. :roll: Ajateenijad igatahes olid üldiselt häppid 8) .

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1080 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14 ... 72  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt