Minu postitustes ei ole püütud naissugu maha teha vaid kirjeldada meeste käitumist olukorras kus naised on juures. Mis siis juhtuma hakkab ja miks. Niisiis, jutt oli meeste käitumisest.
(Kui see mammutijahi mudel käib kujutlusvõimele üle jõu, siis toon lihtsama näite: Kujutlege meeste seltskonda kasti õlut lahendamas kolmes erinevas olukorras a)mehed omavahel, b)hulgas on ka vallalisi naisi, c)kaasas on omad, abielu naised...
Naised, meeste seltskonnas, mõjutavad väga tugevalt meeste käitumist.)
Naisi sai isegi väga positiivselt esile tõstetud kui sünnitajaid.
Jah, ka meestel on üks eriline võime -võime sigitada. Aga siin on väike vahe meeste ja naiste vahel. Nimelt, teoreetiliselt, on mees võimeline sigitama miljoneid järlasi, seevastu naine, oma eluea jooksul, kõige rohkem 15 järglast (tegelikkuses 2-3). Mehel võtab sigitamine ainult pisut aega oma elust, samas kui naisel kulub ainuüksi ühe järglase elujõuliseks kasvatamine min 3 aastat (aga 9 kuud kulub kindlasti).
See erinevus teebki mehest kahurilihana palju odavama tooraine ja tänu oma mehelikele omadustele ka palju väärtuslikuma jalaväelase.
See, et naised on nii riigikaitsest peaaegu välja lülitatud ei pea automaatselt tähendama tulejõu vähenemist. Riigikaitse ei ole puusalt valangud vaid eelkõige majandus ja siitkaudu jõuame jälle sünnitamisteni välja. Kui see rahvus tahab püsima jääda. Kui asja laiemalt vaadata, siis on naised need kes annavad riigile suurema osa tulejõust. Sünnitamine, majandus, tulejõud. Kui see rahvus tahab püsima jääda.
Aga ükski naine ei julge oma põhifunktsiooni tätma hakata kui toeks ei ole üht korralikku machomeest, kes tagaks selleks turvalised tingimused. Kui ümberringi on ainult kohikud, siis juhtubki, et Eesti naine abiellub kasvõi neegriga aga peaasi, et ära siit!
Ei peaks hüsteeriliselt alavääristama mehemoodi meest.
Üldine ajateenistuskohustus
Mida oleks kindlasti naistele vaja õpetada
Propaganda kasutamine oma huvides ja vastase propaganda mõjule vastu seismise oskus oleks kindlasti kasulik kõigile kodanikele, sandid, naised ja lapsed kaasa arvatud.
Minu arvates oleks eestlaste kaotused viimases sõjas ja okupatsioonide ajal olnud tunduvalt väiksemad kui oleks demagoogiat osatud paremini läbi näha ja ka ise osavamalt valetada!
Pealegi ei saa sellist relva keegi ära võtta ega omamist otseselt keelata.
Äärmuslik näide rumalast naisest. Juhtus see siis kui Stalin veel elas.
Kodus oli peretüli ja naine tahtis meest pisut hirmutada. Läks julgeolekusse ja rääkis mida mees oli öelnud Nõukogude korra kohta. Mehele määrati 10 aastat, naine saatis pakke järgi.
Minu arvates oleks eestlaste kaotused viimases sõjas ja okupatsioonide ajal olnud tunduvalt väiksemad kui oleks demagoogiat osatud paremini läbi näha ja ka ise osavamalt valetada!
Pealegi ei saa sellist relva keegi ära võtta ega omamist otseselt keelata. Äärmuslik näide rumalast naisest. Juhtus see siis kui Stalin veel elas.
Kodus oli peretüli ja naine tahtis meest pisut hirmutada. Läks julgeolekusse ja rääkis mida mees oli öelnud Nõukogude korra kohta. Mehele määrati 10 aastat, naine saatis pakke järgi.
Naised on reeglina kohusetundlikumad ja põhjalikumad, mis on füüsilistest võimetest tihti tähtsamgi. Konkreetne näide: kui Narvas võttis kahest naisest koosnev politseipatrull päti kinni, oli sel vaid üks mure - viidagu ta sinna, kus on mehed. 
Samas kui mehest ja naisest koosnev patrull satub kriitilisse olukorda, hakkab mees alateadlikult tegutsema naise kaitseks, jättes olukorra lahendamise tahaplaanile. Kui Õismäel hukkus plahvatuses naispolitseinik, oli mõnegi mehe tegevus pärsitud ilmselt just šokist, et ei suudetud naist kaitsta.
Näited olid küll politsei poolelt, kuid inimloomus on kõikjal sama.
Samas kui mehest ja naisest koosnev patrull satub kriitilisse olukorda, hakkab mees alateadlikult tegutsema naise kaitseks, jättes olukorra lahendamise tahaplaanile. Kui Õismäel hukkus plahvatuses naispolitseinik, oli mõnegi mehe tegevus pärsitud ilmselt just šokist, et ei suudetud naist kaitsta.
Näited olid küll politsei poolelt, kuid inimloomus on kõikjal sama.
Ajateenistus
Otsisin foorumitest, aga otseselt ajateenistusele pühendatud lõime vist ei olegi!? Teen siis ise ühe.
Lugesin artiklit http://www.epl.ee/artikkel/463621
Helgem pool on see, et on soovitakse teenistusse minna, aga sellega asi ka piirdub, poistele ei jätku kohtigi.
Ma tean, et järgnev mõte on naiivne, ilmselt varem käsitletud (?), olemasolevate seadustega reguleerimata ja mida kõike veel, aga tegin väikese mõtteharjutuse, kuidas saaks ajateenistuse läbida lõviosa mehi igast aastakäigust. Minul teenistusega küll muret enam ei ole, aga keskkooli lõpetav vend on tiba keerulises seisus, kui tahab kroonuskäimist kuidagi planeerida.
Lühidalt on idee selles, et ajateenistust võiks olla võimalik läbida tükkhaaval, suuremate kursuste kaupa. Ja seda kodukandis, KL ja KV instruktorite käe all. Nii võiks ajateenistuse läbi teha kasvõi koolivaheaegadel. Jah, meeskonnatööd saaks arvatavasti mõnevõrra vähem kokku harjutada. Samas, kui on ühe kooli poisid ja kahekuune sessioon, siis ei tohiks asi väga hull olla. Kõige olulisem - suurema osa klassitundidest saaks läbi viia kasvõi kohalikus koolimajas, relvatunnid KL baasis, metsalaagritega pole niikuinii vahet. Õhtul võiks koju ära minna. Kui mõnel tekivad distsipliiniprobleemid - läbib teenistuse äraproovitud viisil. Lõppeks peaks enamus poisse normaalolukorras ju vabatahtlikud olema.
Ainult osade väeliikide keerulisemad kursused tuleks kuskil KV linnakutes läbi viia, SBK jms baasasjad võiks kodukandis ära teha.
Instruktoreid on muidugi juurde vaja. Aga seda saab vist reaalselt kiiremini, kui kolm korda rohkem kasarmukohti tekitada.
diskleimer:
Endal on ajateenistusest möödas kuus aastat. Väeosa on likvideeritud, kordusõppusi pole olnud. KL-st ei tea midagi.
Lugesin artiklit http://www.epl.ee/artikkel/463621
Helgem pool on see, et on soovitakse teenistusse minna, aga sellega asi ka piirdub, poistele ei jätku kohtigi.
Ma tean, et järgnev mõte on naiivne, ilmselt varem käsitletud (?), olemasolevate seadustega reguleerimata ja mida kõike veel, aga tegin väikese mõtteharjutuse, kuidas saaks ajateenistuse läbida lõviosa mehi igast aastakäigust. Minul teenistusega küll muret enam ei ole, aga keskkooli lõpetav vend on tiba keerulises seisus, kui tahab kroonuskäimist kuidagi planeerida.
Lühidalt on idee selles, et ajateenistust võiks olla võimalik läbida tükkhaaval, suuremate kursuste kaupa. Ja seda kodukandis, KL ja KV instruktorite käe all. Nii võiks ajateenistuse läbi teha kasvõi koolivaheaegadel. Jah, meeskonnatööd saaks arvatavasti mõnevõrra vähem kokku harjutada. Samas, kui on ühe kooli poisid ja kahekuune sessioon, siis ei tohiks asi väga hull olla. Kõige olulisem - suurema osa klassitundidest saaks läbi viia kasvõi kohalikus koolimajas, relvatunnid KL baasis, metsalaagritega pole niikuinii vahet. Õhtul võiks koju ära minna. Kui mõnel tekivad distsipliiniprobleemid - läbib teenistuse äraproovitud viisil. Lõppeks peaks enamus poisse normaalolukorras ju vabatahtlikud olema.
Ainult osade väeliikide keerulisemad kursused tuleks kuskil KV linnakutes läbi viia, SBK jms baasasjad võiks kodukandis ära teha.
Instruktoreid on muidugi juurde vaja. Aga seda saab vist reaalselt kiiremini, kui kolm korda rohkem kasarmukohti tekitada.
diskleimer:
Endal on ajateenistusest möödas kuus aastat. Väeosa on likvideeritud, kordusõppusi pole olnud. KL-st ei tea midagi.
Idee iseenesest võib tunduda ju lihtne ja lollikindel, aga täideviimine võimatu. Esiteks ei jätku kaadrit, kes õpet niimoodi killustunult läbi viiks. Teiseks- ega ikka ei ole küll nii, et suvalises kohas suvalisel ajal maastikule minnakse ja väljaõpet tegema hakatakse. Selleks on ikka spetsiaalsed kohad ja kooskõlastatud ajad. Kolmandaks- süsteem, et õhtal koju minnakse ja hommikul tagasi tullakse... Ei suuda uskuda, et see laitmatult töötab. Liiga palju aega ja energiat läheks distsipliinirikkumiste lahendamise peale.
Jupikaupa ajateenimine on praktiliselt välistatud. Ajateenistus on süstemaatiline sõjaline väljaõpe ja ka sõjaline kasvatus. Paari kuu kaupa inimeste solgutamine ja logistika täistuuridel kurnamine (vara järjekordsed väljastamised-tagastamised) on ressursiraiskamine.
Minu arvates pole siin teha muud midagi, kui ajateenijate väeosi-allüksusi juurde. 1 pataljoni asemel tuleb aastas välja õpetada 2 - 1 juuniks ja teine detsembriks. Pärnu tuleks ka taasavada, kuid suunitleda väeüksusele, mis ei vaja mastaapseid harjutusalasid, mida seal pakkuda pole. Näiteks brigaadi luurekompanii ja tankitõrjekompanii. Kui need kompaniid Pärnusse ära tuua, saaks Jõhvi ja Võrusse selle asemele teha juurde aga 2 jalaväekompaniid.
Muidugi tuleks infrat ikkagi parandada ja arendada. Seda eriti praegu, kui ehitussektor on surmasuus ja hinnad võrreldes paari aasta tagusega kukkunud.
Kutsealuste arvukus võib suur olla, kuid paremad ei satu ikkagi aega teenima, sest puudub korralik med-kontroll, mis vajab rängalt tõhustamist. Teisest küljest muidugi on see enneaegne reservi arvamine peale 50% ajateenistuse läbimist enamusel juhtudest selge simuleerimine ja kaadri lollitamine. Kui peale poole teenistuse läbimist reservi arvamine ilma ülimõjuva põhjuseta (invaliidistumine, pere ainsaks toitjaks jäämine vms) keelata, oleks ka surmahaigeid automaatselt poole vähem.
Samuti tuleks teenistusse võtmisel eelistada riigikeele valdajaid. Kui ikka KRA ametnikuga eesti keeles näiteks suhelda ei mõista, kohe head aega.
Siis oleks mul veel üks idee. Nimelt võiks Keskkoolis-gümnaasiumis-kutsekoolis sisse viia igal aastal-kursusel Kaitseväe ÜFT nr 1. Kes 180 p ära ei tee, aega teenima vähemalt eeliskorras ei saa (ja kehalises kasvatuses head hinnet ka ei saa). Rahva tervis tahab ka parandamist.
Minu arvates pole siin teha muud midagi, kui ajateenijate väeosi-allüksusi juurde. 1 pataljoni asemel tuleb aastas välja õpetada 2 - 1 juuniks ja teine detsembriks. Pärnu tuleks ka taasavada, kuid suunitleda väeüksusele, mis ei vaja mastaapseid harjutusalasid, mida seal pakkuda pole. Näiteks brigaadi luurekompanii ja tankitõrjekompanii. Kui need kompaniid Pärnusse ära tuua, saaks Jõhvi ja Võrusse selle asemele teha juurde aga 2 jalaväekompaniid.
Muidugi tuleks infrat ikkagi parandada ja arendada. Seda eriti praegu, kui ehitussektor on surmasuus ja hinnad võrreldes paari aasta tagusega kukkunud.
Kutsealuste arvukus võib suur olla, kuid paremad ei satu ikkagi aega teenima, sest puudub korralik med-kontroll, mis vajab rängalt tõhustamist. Teisest küljest muidugi on see enneaegne reservi arvamine peale 50% ajateenistuse läbimist enamusel juhtudest selge simuleerimine ja kaadri lollitamine. Kui peale poole teenistuse läbimist reservi arvamine ilma ülimõjuva põhjuseta (invaliidistumine, pere ainsaks toitjaks jäämine vms) keelata, oleks ka surmahaigeid automaatselt poole vähem.
Samuti tuleks teenistusse võtmisel eelistada riigikeele valdajaid. Kui ikka KRA ametnikuga eesti keeles näiteks suhelda ei mõista, kohe head aega.
Siis oleks mul veel üks idee. Nimelt võiks Keskkoolis-gümnaasiumis-kutsekoolis sisse viia igal aastal-kursusel Kaitseväe ÜFT nr 1. Kes 180 p ära ei tee, aega teenima vähemalt eeliskorras ei saa (ja kehalises kasvatuses head hinnet ka ei saa). Rahva tervis tahab ka parandamist.
propaganda: naised kaitseväes kohustuslikuks
Sisuliselt oleks sportlike- ja tervislike eluviiside propageerimiseks eesmärgipärane kehtestada naistele kohustuslik kaitseväe teenistus. Kahtlemata õppetsükkel ja treeningud oleksid erinevad võiks öelda, et naistel oleks see paljuski moodsam, lisaks toitumine, mille käigus igaüks arvestaks suhkruid jne. st väga täpset tervise ja treeningu jälgimist ja eesmärgipärast igal indiviidil eraldi olevat õppetsüklite ja planeerimise järgimist. Ütleme nii, et sama, mis tippsportlastel - vaid sellisel juhul antud mudel töötaks. Arvatavasti jätkaks üpriski suur protsent sellist elustiili.
Mäletan üht analüüsi, mille kohaselt USAs võeti tööle eriti kallite ja suurte kaevanduskallurite juhtideks naisi, kuna nad on vastutustundlikumad ja hoolsamad. Sisuliselt sobiks naistele eelkõige täpsuslaskmine ja selle planeerimine.
Kui eelnevalt kirjeldatud süsteem toimiks, oleks ka meeste osakaal kaitseväes aastakäikude järgi suurem praegusest.
Mäletan üht analüüsi, mille kohaselt USAs võeti tööle eriti kallite ja suurte kaevanduskallurite juhtideks naisi, kuna nad on vastutustundlikumad ja hoolsamad. Sisuliselt sobiks naistele eelkõige täpsuslaskmine ja selle planeerimine.
Kui eelnevalt kirjeldatud süsteem toimiks, oleks ka meeste osakaal kaitseväes aastakäikude järgi suurem praegusest.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Re: propaganda: naised kaitseväes kohustuslikuks
Pole midagi uut siin ilmas. Alustada tuleks koolis kohustusliku riigikaitse õpetuse sisse viimisega (nagu vene ajal) kus nii mehad kui neiud saaks algteadmised kätte. Pluss siis nõrgem sugu õpiks rohkem näiteks sõjalist meditsiiniteenistust ja tugevam pool paugutaks rohkem püssi.setu kirjutas:Sisuliselt oleks sportlike- ja tervislike eluviiside propageerimiseks eesmärgipärane kehtestada naistele kohustuslik kaitseväe teenistus.
Kui eelnevalt kirjeldatud süsteem toimiks, oleks ka meeste osakaal kaitseväes aastakäikude järgi suurem praegusest.
Ja sealt edasi, oleks, ma arvan, rohkem kaitseväest või kaitseliidust huvitatud noorsugu.
Kooli riigikaitse õppejõud võiks noorte kooli lõpetamisel anda hinnangu ja soovitused kaitsejõudude vastavale instantsile, kes lõpetajatest konkreetselt milleks kõlbulik on, millega (mis valdkonnas) silma paistab ja kuidas teda vajadusel saaks kaitsejõududes optimaalselt rakendada. Saaks tööd ja leiba nii prillidega või lampjalgadega IT vms hullud kui ka füüsiliselt võibolla nõrgem naissugu.
Kuna nii pisikeses riigis nagu meil, on üldse inimmaterjal kõige defitsiidsem, siis tuleks seda ikka optimaalselt kasutada ja rakendada, vaatamata soolistele või füüsilistele eripärasustele. Kui üldse millegi järgi lahterdada või klassifitseerida, siis peaks selleks olema ideeline kuuluvus. (Tänaval Rossiiiiija Rossiiiija karjujaid ei kasvata enam kaitsevägi ümber).
Mõtlemisainet peaks pakkuma ka viimase suure sõja kogemused. Ei kõlvanud saksmannidele algul mittesakslased või mitteaarialased. Veidi hiljem kõlbasid teatud mööndustega ka näiteks baltirahvad, siis venelased, hiljem ka mongolid ja sõja lõpus kasvõi jalutud.
-
Juhan K
Lause tuleks marmorisse raiuda.hummel kirjutas: Samuti tuleks teenistusse võtmisel eelistada riigikeele valdajaid. Kui ikka KRA ametnikuga eesti keeles näiteks suhelda ei mõista, kohe head aega.
Tean omast käest, et ajateenistuse käigus on üks suuremaid motivatsioonilangetajaid võõrkeelne möla ja sellega kaasas käivad egoismitripid, vastuhakud, pidevad vingumised (a'la "meile peab tõlkima" ja "ma võin rääkida vene keeles, kui tahan. Sukinni, bljät" ) ning "erilise" mängimised. Kõige kurvem on see, et tahes-tahtmata on idabloki poiste seas kõiksugu sitakeerajate protsent ülimalt kõrge ning teades, et "indiviid ei huvita Kaitseväes kedagi" on üsna raske suhtuda tulevikku optimismiga, kui tead, et saad jälle võõrleegioni pärast kanni.
Sõeluge enamik neist vendadest KRA-s välja ja ma olen 99% kindel, et väljaõppe läbiviimine ning eesti poiste aja teenimine on mõnusam kui praegu.
Olles ise ajateenijatega tegelenud aastaid, võin vaid kinnitada Kunnase artikli kommentaare ja siinseid mõtteid selle kohta, et võõrkeelsete % on kaitseväes tähelepandavalt suur ja keegi ei saa aru, kuidas just n e i d sinna niipalju satub.
Eriti traagiline on tavaliselt olnud suvine eelvõtmine, kus on kuni 1/3 mitte-eestlasi, kellest omakorda 1/2 (15%) ei saa riigikeelest praktiliselt eriti midagi aru ning kellest omakorda 1/3 (5%) ei oska õieti ladina tähtigi kirjutada.
Kõige kurioossem on aga, et nendest "helgetest vendadest" on kaadrikaitseväelased sunnitud hakkama kasvatama-õpetama parimaid allohvitsere ja autojuhte. Peale esimest 11 nädalat tuleb eelvõtmine ligikaudu pooleks lüüa.
1. Seeruks tuleb sageli valida suuremjagu neid, kes kes räägivad riigikeelt, mis ei tähenda, et neil oleks motti või märgavataid juhiandeid. Samuti need, kes viletsama tervisega, sest autojuhid peavad läbima med-kontrolli. Mõned vene poisid tulevad ka sisse, kes riigikeelt hablavad ja ise edasi püüavad.
2. Autojuhikursuse koosseis on siis ülejäänud tiim, kellest loogiliselt u 1/2 on mitte-eestlased. Ka igasugused bandiid (näit kodanik Gela Kuldmaa, kellest ajakirjanduses juttu oli ja kes tänaseks päevaks vist juba vangist vaba) ja täisumbkeelsed leiavad autoroolis pelgupaiga.
Sügisese põhivõtmisega tuleb eestlasi miskipärast rohkem. Vähemalt nii tundub.
KRA kohta olen arvamisel, et ega vahet pole, mis organisatsioon ajateenijaid-kustealuseid kogub - oluline on selle kontori personal ja ülesanded ning kriteeriumid, samuti organisatsioon. Asutus peaks koosnema üldiselt vähemalt poolenisti vormikandjatest, mis tõstaks ilmselt ka autoriteeti. Teisalt oleks kasulik ja säästev, kui reservväelastega ja kutsealustega tegeleks sama asutus, sest tegevuse iseloom on ju sama. Pakuks uueks ametinimetuseks Kutsealuste ja Reservväelaste Amet vms.
Selge, et pelgalt 2 suhtluskontorist on meie riigi viletsa ühistranspordiühenduse juures vähe. Piisaks tegelikult neljast: Tallinnas, Rakveres, Tartus ning Pärnus.
Täisumbkeelsetest vabanemine on väga oluline näitaja. Kõik, kes pole õppinud eestikeelses koolis, peaksid olema ajateenistusse saamiseks sooritanud eesti k riigieksami vähemalt tasemel "A2". Seega ei saa keegi ka väita - "ma isaa aru" jne. Et Eesti kaitseväes teenivad isikud (mis siis, et ajateenija - armee on armee! Riigiasutus!), kes ei oska oma nimegi korralikult kirjutada, on skandaalne. Kaitseväe ülesannetes/eesmärkides pole minuteada sõnakestki integratsioonist. Küll aga segab puuduv keeleoskus õppematerjali omandamist ja pidurdab nii kogu allüksuse taset ja võimekust.
Kapo peaks enne ajateenistuse algust vaikselt välja selekteerima ka isikud, kes ei sobi kaitseväkke oma avaldatud riigivastaste vaadete või vastava tegevuse tõttu. Ma olen kokku puutunud ajateenijaga, kes on avalikult väeosas teatanud, et ei kavatse riiki kaitsta mingil juhul ja on peale (simuleerimise läbi) enneaegselt reservi pääsemist asunud kohe koostööle vene-šovinistlike organisatsioonidega. Õnneks too tüüp erialast infot ei evinud, sest saabast sai juba SBK ajal.
Tõhustada tuleb medkontrolli. Praegune on pigem provisoorne, mis tähendab, et aega lähevad teenima need, kes end kas ära räägivad või ära rääkida ei taha või lihtsalt ei oska (lollimad või venekeelsed). Selline loto ei tähenda aga, et väeossa jõuaksid just tervemad. Väeosas on vastas kohe medkontroll, kel aga ei jää muud, kui konstanteerida mehe kõlbmatust ja alustada tema ettevalmistamist poole kuu pärast tagasi koju saatmiseks. Seni aga matsutab vend kaitseväe sööki 70 EEK/päev ja tarbib kaitseväe kommunaalressursse.
Muidu ega need ajateenijad nii surmahaiged pole, et pidevalt enne teenistuse lõppu peaksid reservi saama. Enamus sõltub tahtest teenida ja motiveerimisest. Meie u 125-sest allüksusest läks viimase 5 kuu jooksul enneaegu tervise tõttu koju vaid 3 ajateenijat. Mõnes kompaniis on see näitaja kuni 3 tk kuus, aga vaevalt seal haigemad koos on! Meie eesmärgks oli muidugi juba SBK ajal ka "prügikala" välja seleksteerida.
Üle ega ümbert ei saa ajateenijate arvu suurendamisest, mis peab toimuma kompaniide lisandumisega kaitseväe RA koosseisu.
Eriti traagiline on tavaliselt olnud suvine eelvõtmine, kus on kuni 1/3 mitte-eestlasi, kellest omakorda 1/2 (15%) ei saa riigikeelest praktiliselt eriti midagi aru ning kellest omakorda 1/3 (5%) ei oska õieti ladina tähtigi kirjutada.
Kõige kurioossem on aga, et nendest "helgetest vendadest" on kaadrikaitseväelased sunnitud hakkama kasvatama-õpetama parimaid allohvitsere ja autojuhte. Peale esimest 11 nädalat tuleb eelvõtmine ligikaudu pooleks lüüa.
1. Seeruks tuleb sageli valida suuremjagu neid, kes kes räägivad riigikeelt, mis ei tähenda, et neil oleks motti või märgavataid juhiandeid. Samuti need, kes viletsama tervisega, sest autojuhid peavad läbima med-kontrolli. Mõned vene poisid tulevad ka sisse, kes riigikeelt hablavad ja ise edasi püüavad.
2. Autojuhikursuse koosseis on siis ülejäänud tiim, kellest loogiliselt u 1/2 on mitte-eestlased. Ka igasugused bandiid (näit kodanik Gela Kuldmaa, kellest ajakirjanduses juttu oli ja kes tänaseks päevaks vist juba vangist vaba) ja täisumbkeelsed leiavad autoroolis pelgupaiga.
Sügisese põhivõtmisega tuleb eestlasi miskipärast rohkem. Vähemalt nii tundub.
KRA kohta olen arvamisel, et ega vahet pole, mis organisatsioon ajateenijaid-kustealuseid kogub - oluline on selle kontori personal ja ülesanded ning kriteeriumid, samuti organisatsioon. Asutus peaks koosnema üldiselt vähemalt poolenisti vormikandjatest, mis tõstaks ilmselt ka autoriteeti. Teisalt oleks kasulik ja säästev, kui reservväelastega ja kutsealustega tegeleks sama asutus, sest tegevuse iseloom on ju sama. Pakuks uueks ametinimetuseks Kutsealuste ja Reservväelaste Amet vms.
Selge, et pelgalt 2 suhtluskontorist on meie riigi viletsa ühistranspordiühenduse juures vähe. Piisaks tegelikult neljast: Tallinnas, Rakveres, Tartus ning Pärnus.
Täisumbkeelsetest vabanemine on väga oluline näitaja. Kõik, kes pole õppinud eestikeelses koolis, peaksid olema ajateenistusse saamiseks sooritanud eesti k riigieksami vähemalt tasemel "A2". Seega ei saa keegi ka väita - "ma isaa aru" jne. Et Eesti kaitseväes teenivad isikud (mis siis, et ajateenija - armee on armee! Riigiasutus!), kes ei oska oma nimegi korralikult kirjutada, on skandaalne. Kaitseväe ülesannetes/eesmärkides pole minuteada sõnakestki integratsioonist. Küll aga segab puuduv keeleoskus õppematerjali omandamist ja pidurdab nii kogu allüksuse taset ja võimekust.
Kapo peaks enne ajateenistuse algust vaikselt välja selekteerima ka isikud, kes ei sobi kaitseväkke oma avaldatud riigivastaste vaadete või vastava tegevuse tõttu. Ma olen kokku puutunud ajateenijaga, kes on avalikult väeosas teatanud, et ei kavatse riiki kaitsta mingil juhul ja on peale (simuleerimise läbi) enneaegselt reservi pääsemist asunud kohe koostööle vene-šovinistlike organisatsioonidega. Õnneks too tüüp erialast infot ei evinud, sest saabast sai juba SBK ajal.
Tõhustada tuleb medkontrolli. Praegune on pigem provisoorne, mis tähendab, et aega lähevad teenima need, kes end kas ära räägivad või ära rääkida ei taha või lihtsalt ei oska (lollimad või venekeelsed). Selline loto ei tähenda aga, et väeossa jõuaksid just tervemad. Väeosas on vastas kohe medkontroll, kel aga ei jää muud, kui konstanteerida mehe kõlbmatust ja alustada tema ettevalmistamist poole kuu pärast tagasi koju saatmiseks. Seni aga matsutab vend kaitseväe sööki 70 EEK/päev ja tarbib kaitseväe kommunaalressursse.
Muidu ega need ajateenijad nii surmahaiged pole, et pidevalt enne teenistuse lõppu peaksid reservi saama. Enamus sõltub tahtest teenida ja motiveerimisest. Meie u 125-sest allüksusest läks viimase 5 kuu jooksul enneaegu tervise tõttu koju vaid 3 ajateenijat. Mõnes kompaniis on see näitaja kuni 3 tk kuus, aga vaevalt seal haigemad koos on! Meie eesmärgks oli muidugi juba SBK ajal ka "prügikala" välja seleksteerida.
Üle ega ümbert ei saa ajateenijate arvu suurendamisest, mis peab toimuma kompaniide lisandumisega kaitseväe RA koosseisu.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist