Üldine ajateenistuskohustus

[Kapten Trumm]

Härrased, jätke see jutt mingist tohutust karjäärist, mis tegemata jääb.
Nendel värskelt 18 saanud nolkidel, kes Telhvis karjuvad oma valikuvabadusest ja ajaraiskamisest pole selles vanuses 90% juhtudest mingit töökohta, pangalaenu ega karjääri (ja tihipeale ka mitte kooli), vaid käiakse issi bemmi kapoti peal Prisma parklas õlut joomas ja teismeliste tibide ees kõva meest mängimas. Sellistele ei anna ka ükski pank suuremaid laene-liisinguid (puudub töökoht).

Eks tundmatus hirmutab ja lihtne on end selliste poppide asjadega õigustada (noh, karjäär on meil Eesti ühiskonnas kui elu eesmärk). Teles võttis ühes probleemsaates üks staazikas Tallinna kiirabijuht kokku lühidalt asja moto (jutt oli nendest alko- ja narkojoobes tattidest, kelle üles turgutamiseks kulub märkimisväärne kiirabi ressurss) - küsimisele "mis on selle probleemi põhjus - oli üks parimaid vastuseid, mis olen kuulnud "me oleme üles kasvatanud põlvkonna, kellel on vaid kaks kriteeriumi - edu ja lõbu."

[allatah]

Kasutajale Reaaally soovin jõudu!
Ise ütleks, et kui isegi ajateenistuse ajal mõnikord närvi mustaks viskas, siis hiljem jääb meelde vaid hea ning tõesti on mida meenutada. Kuigi olin juba enne seda ka pikalt KLis, ei saanud KList seda kasarmuelu kogemust. Kui peaks veel heade toakaaslaste otsa sattuma, siis on see parim aeg elus Noh, peaaegu...

[kangelaspioneer]

...Nendel värskelt 18 saanud nolkidel, kes Telhvis karjuvad oma valikuvabadusest ja ajaraiskamisest pole selles vanuses 90% juhtudest mingit töökohta, pangalaenu ega karjääri (ja tihipeale ka mitte kooli),...

Ei nõustu. Mõni aasta tagasi anti laenu kõigile, kes vaid küsisid, paljud seda võimalust ka usinalt kasutasid. Pealegi on 18 aastaseid ajateenijaid vaid väike osa, enamus on juba keskkooli lõpetamiseks 19 täis. Lisaks sellele on kohe pärast keskkooli ajateenistusse tulnuid üsna vähe.

Nii on (või mõni aasta tagasi oli) laenunõustamine allüksuse ülema igapäevaseks tööks. Laen on, töökohta enamasti mitte, ajateenija toetus ei kata aga isegi intresse mitte (mida seaduse järgi ka ajateenistuses edasi peab maksma). Praeguseks hakkab vast see seltskond juba teenistusest läbi saama, kes ennast enne "üllatuslikku kriisi" käpuli laenata suutis., vanuselt peaksid nad juba 25+ olema.

[BackInAction]

Ütleks ka ise paar sõna selle teema kohta.
Minu puhul ajateenistus oli kogemus eluks, miks sest sain teada, mida tegelikult tähendab armee elu. Olles ennem ajateenistust Kaitseliidus, ei saanud ma midagi teada sellest elust, sest Kaitseliit on olgem ausad pühapäeva sõjavägi võrreldes Kaitseväega olles seal igapäev teenistuses(Ma ei väida, et KL üdini mõttetu ja joodikute seltskond), seega oma 8 kuu kroonuteenistus avas mu silmad kaitseväelase elu kohta väga hästi. Raisatud aega oli ajateenistuses küll, seda tänu tekkinud bürokraatlikele korraldustele(paberimajandus ning muu õppustega seonduv "pull"), kuid üldkokkuvõttes veetsin oma armeeteenistusest umbes 7 kuud metsas, mitte küll järjest aga kokku küll.
Mul vedas väeosaga, sest sain üpris heades eurotingimustes teenida ajateenistust, kõik oli olemas vaja oli ainult täieliku pühendumust oma teenistusele Kuperjanovis luures. Mis puutub laene ja muud olme olu, siis läksin sinna vabatahtlikult peale keskkooli ja laene mul kaelas polnud. Vabatahtlikkus tulenes minu soovist läbida riigi eest sõjavägi ja puhtalt saada juurde kaitseväelist kogemust, olles ennem liitunud kaitseliiduga leidsin et tegu on ikkagi kahe väga erineva maailmaga, mis sest et tegu on ühe riigikaitsestruktuuriga. Kui aus olla siis lapsest peale kui astusin noorkotkast on soov saada olnud kaitseväelaseks, nii siis hetkel olengi kaadrikaitseväelane. Lõpetuseks minu jutt mõte on see, et kui on võimalus minna sõjaväkke siis tee seda ja võimalikult varakult, sest pärast on see elu niikuinii keeruline(pere, töökoht, laenud jms kaelas).

[Martti]

Mul vedas väeosaga, sest sain üpris heades eurotingimustes teenida ajateenistust, kõik oli olemas vaja oli ainult täieliku pühendumust oma teenistusele Kuperjanovis luures. Mis puutub laene ja muud olme olu, siis läksin sinna vabatahtlikult peale keskkooli ja laene mul kaelas polnud. Vabatahtlikkus tulenes minu soovist läbida riigi eest sõjavägi ja puhtalt saada juurde kaitseväelist kogemust...

Soovisin ka mina minna Kuperjanovisse, kuigi esialgu tuli kutse Sidepataljoni. Tegin avalduse ja saingi KUP-i. Meie ajal olid luurajad just mitteeuro kasarmutes, peldikus käisid nagu "suusahüppajad". Pärast meie teenistuse lõppu, s.o. 2007 läks luurajate kasarmu remonti. Mis sina aastal teenisid?

[V2gimees]

Räägiks siia ka oma loo. Olen ma siis loll või logard?

Pidin ajateenistusse asuma 10.07.2012. Jätsin ilmumata.
Miks?

Kõik sai alguse 2007/2008. Olen eelnevalt töötanud riigikaitses 3.a.
Soovisin ise ajateenistusse minna. Kuna terve elu on tervisega probleeme olnud oli suur kartus, et vabastatakse täielikult.
Kõrgvererõhk, südamerütmihäired, kõrge pulss. Minevikus halbveresus ja väiksena suhkruhaigus. Lampjalad.
Taheti anda pikendust, ütlesin selgelt, et kas kohe väkke, või täielik vabastus, sest hilisemalt soovin juba oma eluga normaalselt edasi minna. Pandi siis "piirangutega" teenistusse.
Kui hakkas aeg kätte jõudma sain üllatuseks märtsikuus uue kutse arstlikku komisjoni. Kohale minnes, küsisin siis, et milles probleem, aeg juba paigas ju? Vastati, et on uued standardid ja tuleb uuesit läbida arstlik komisjon. Sealt siis tuli 6 kuuline pikendus. Sellel ajal sattusin rünnaku ohvriks, kus peksti puruks mu põlv. Läbisin 2 põlveoperatsiooni ja komisjonides sain järjest pikendusi ja pikendusi, rääkimata muudest probleemidest. (Nt. Elasin/töötasin Tallinnas, sissekirjutus Viljandis. Iga kord sõida Viljandisse ja tagasi komisjoni. Sõidutoetus 9€. Palusin komisjon määrata Tallinnasse - vastust ei saanud. Taaskord Viljandi sõites olid näod üllatust täis "aga teile ju määrati uus aeg Tallinnas. Ning uurimise peale vaid tühine vabandus: "Teile unustati muudatus edasi saata, kahjuks ei saa me teid siin nüüd läbi vaadata")
Kokku sai selle naljaga (rahvasuus: arstlik komisjon) jännatud 11 korda. Viimasel kord määrati siis teenistusse, peale sellist janti.

Selle 4.a.'ga oli minu olukord selline, et joosta ma ei saa tänu põlvedele ja valule labajalas, kuid kirurgi sõnul pidi see olema vähesest koormusest, mis teenistuses paika loksub.
Mul on stabiilne sissetulek, kodus rase naine (kes üksi ära ei ela linnatingimustes), ning kohustused. Ei näinud võimalust, kuidas saaks siis järjekordselt nende sabas joosta ja teenima minna sellises olukorras.

[soesilm]

Selle 4.a.'ga oli minu olukord selline, et joosta ma ei saa tänu põlvedele ja valule labajalas, kuid kirurgi sõnul pidi see olema vähesest koormusest, mis teenistuses paika loksub.
Mul on stabiilne sissetulek, kodus rase naine (kes üksi ära ei ela linnatingimustes), ning kohustused. Ei näinud võimalust, kuidas saaks siis järjekordselt nende sabas joosta ja teenima minna sellises olukorras.

Ega siin ei olegi midagi kommenteerida ... sitt päev kellele kurdad. Oled lihtsalt üks paljudest.
Oleksid teeninud, kuni tervis kannatab või laps sünnib. Siis oleksid minema saanud. Ja tegelikult ei ole muud midagi öelda.
Kohustustega, haige jalaga, nädalate kaupa raseda naise juurest ära jne jne elavad sajad ja tuhanded inimesed. Eks see ole sinu enda otsustada, kui raske elu on.
Ja tõenäoliselt ei mõjuta sinu lapse sündi ja ei mõjutanud sinu ravi ka see, et mingi ärikas maksud maksmata jätab. Tal oli lihtsalt paremaid kohti, kuhu seda raha panna ja hullult sitt aeg pealegi.

[speedsta]

Näha, on et ise ikka tahtnud minna, aga see va bürokraatia näkku pannud üksjagu. Üldiselt nahahoidjaid ja enese õigustajaid ei tolereeri, aga antud juhul ei heida küll midagi ette. Kui sa oled juba riigikaitses niigi teeninud, siis oma panuse küllap ka andnud.

[S-2]

Kui teoretiseeriks, kas selline ajateenistus oleks võimalik ja kasulik?

1. Ajateenistuse kohustus kõigile kodanikele (vabastamine tervislikel jm ka praegustel tingimustel).
2. Meeskodanike ajateenistus 24 kuud.
3. Naiskodanike ajateenistus 12 kuud.
4. Väljaõppe täisperiood 12 kuud.
5. Meeskodanike lahingteenistusperiood 12 kuud (täilelik lahinguvalmidus ja väljaõpetatus - selline üksus läheks pärast 12-kuulist lahingteenistust ka reservi).
6. Meeskodanikud 24 kuud pärast teenistust aktiivreservis.
7. Asendusteenistus naistele 18, meestele 26 kuud.

[hummel]

1. Ajateenistuse kohustus kõigile kodanikele (vabastamine tervislikel jm ka praegustel tingimustel).
2. Meeskodanike ajateenistus 24 kuud.
3. Naiskodanike ajateenistus 12 kuud.

See on nagu Iisraeli variant. Mugavam on, kui kõik teenivad ühepikalt. Kas naiste kohustuslik teenistus on hea või halb, oleks hea küsimus. Vb aitaks kurioossel kombel iivet kasvatada, kui kõik emad vabastataks?

4. Väljaõppe täisperiood 12 kuud.
5. Meeskodanike lahingteenistusperiood 12 kuud (täilelik lahinguvalmidus ja väljaõpetatus - selline üksus läheks pärast 12-kuulist lahingteenistust ka reservi).

Ise olen arvestanud, et meil võiks isegi olla pikk ajateenistus, kui keegi poliitik julgeks seda kehtestada. Sel juhul suureneks kaitseväe professionaalsus ja väheneks vajadus iga-aastaste kaadrisõdurite meeleheitlike värbamiste järgi. Tundub, et tuleks märgatavalt suurendada ajateenijate palku, vähendada pärast väljaõppeperioodi sunnismaisust ja anda rohkem vabadusi sarnaselt kaadrisõduritega.
Vb oleks lahendus
1) 17/22 kuud: 6 kuud baasväljaõpe, erialaõpe ja allüksuseõpe, sh sõdurite, allohvitseride ja autojuhtide erialaõpe paralleelselt, seejärel 11 kuud teenistust ning siis seerud teenivad lisaks 1+4 kuud, et uued erialakursuse lõpuni välja õpetada. Kuuline paus on hea, et anda võimalusi kaadrile puhkusteks ja kasarmute jooksevremontideks.
2) 11/14 kuud: 5,5 kuud baasväljaõpe, erialaõpe ja allüksuseõpe, sh sõdurite, allohvitseride ja autojuhtide erialaõpe paralleelselt, seejärel 5,5 kuud teenistust ning siis seerud teenivad lisaks 1+4 kuud, et uued välja õpetada.

Mina näen, et meil endal oleks praegu esmane pikendada mereväes ajateenistust 11 kuult 17 kuuni. See võimaldab ujuvkoosseisu paremini komplekteerida, sh ajateenija-maatidega. Eeldab samuti palgakõrgendust viimastel kuudel, aga kokkuvõttes ikka pisut odavam, kui samas koguses kaadri pidamine - eriti, kui pole seda kaadrit niigi leida. Aga tundub, et merevägi on teinud niigi teatud edusamme - laevadel olla täna juba pool meeskonnast ajateenijad. Aga ega vist kaadripuuduses palju variante polekski.

[soesilm]

Võiks kihla vedada, et ajateenistust järgmise 20 aasta jooksul ei pikendata. Sellepärast mina neid mõtteid ka ei heietaks.
Vana joru aga S2 pole vist kuulnud. Meie aja- ja asendusteenistus peaks olema väljaõpe ehk ettevalmistus riigi kaitsmiseks. Asendusteenistuse poolest siis kaitsmise toetamiseks. Seepärast pole mingit põhjust, miks üks peaks pikem olema kui teine. Kui te nüüd ütlete, et siis ronivad kõik sinna, siis see ei morjenda üldse. Siis me HOOLDAME vastase surnuks! Tegelikult oleks see ilmne märk, et ajateenistus tuleks rahva tahtel ära lõpetada.
Saadame mehi merele - ok! Aga mida nad seal teevad. Jällegi peaks meie süsteemis toimuma sõjaks valmistumine. Mis meil siis sõja puhuks merel kavas teha on? Mina ei tea. Ja pole vaja mulle siin vastama hakata. Küsimus on põhimõttes. Kui midagi on rahvamereväega kavas teha, siis tuleb ka ettevalmistuda. Aga kui pole, siis ....
Tegelikult on see kõik möla. Selle asemel, et siin arutada võimatut (pikem ajateenistus, naiste ajateenistus jne), võiks arutada parem seda kuidas tänaste ressurssidega paremat tulemust saavutada.
Aeg: 8-11
Materjal: keskmine EV kodanik
Tingimused: nagu täna on sh instruktorite arv
Eesmärk: kindlasti mitte vähem kui täna

Või on see veel võimatum?

[kangelaspioneer]

Võiks kihla vedada, et ajateenistust järgmise 20 aasta jooksul ei pikendata. Sellepärast mina neid mõtteid ka ei heietaks.
Vana joru aga S2 pole vist kuulnud. Meie aja- ja asendusteenistus peaks olema väljaõpe ehk ettevalmistus riigi kaitsmiseks.

mine

Paar mõtet vastupidises suunas.

Armeede vähendamine ja elukutselise armee mudeli populaarsus on tingitud kahest asjaolust:

1). Läänemaailma heaoluühiskonna kulud, "pehmostumine", liberaalne maailmavaade jms. Pikemalt sellel ei peatuks, arutatud on seda nii, et vähe pole.
2). Sõdade kolimine (mõneks kajaks) olmanda maailma pinnale, vastaseks kas poolkiviaegsed riigid või mitteriiklikud organisatsioonid. Nende vastu sõdimine on ühiskonnaga tugevalt seotud armeele keeruline, "võõrandunud" elukutselistele aga "sobiv", lisaks on kasutadaolev tehnoloogia tasemelt selline, et võimaldab neid sõdu mugavalt pidada.

Kui muutusi esimeses punktis on raske prognoosida (või ma lihtsalt ei viitsi ), siis teise üle võiks natuke arutleda.

Muutused teises punktis saavad ellu kutsutud, kui mõni tehnoloogiliselt piisavalt kõrgelt arenenud suurriik või riikide grupp jõuab oma geopoliitilistes ambitsioonides selge konfronteerumiseni Lääne ja ennekõike Euroopaga selliselt, et üheks võimalikuks huvide edendamise vahendiks võiks olla konventsionaalne ja/või tuuma sõda. Siis on ka Euroopa palgalised miniarmeed oma aja ära elanud ning on vaja leida võimalusi tehnoloogiliselt sarnasel tasemel miljoniarmeedele ühiseks vastu astumiseks. Sellised arengud võivad aset leida suhteliselt kiiresti, kui võrrelda maailmakaarti 30, 20 ja 10 aastat tagasi praegusega, on nii mõnigi külamees oma savionnist välja tulnud, lipsu ette sidunud, senistele parunitele raha laenama hakanud ning kõnnib koos sisekujundajaga enesekindlal sammul mööda nende häärbereid. Selles küsimuses on kellegi peale näpuga näitamine piisavalt tänamatu, aga üsna kindel on, et 2020 on jõujooned maailmakaardil teistsugused, kui täna.

[hummel]

Unustasin vist enne lisamata, et ega mul ausalt eriti usku ei ole sellesse ajateenistuse pikendamisse meie ühiskonnas. Poliitikud ei julgeks seda teha ja ajateenijatest sooviks teenistuse pikendamist täna u 5%. Pikemini teenivatele allohvitseridele tuleks aga maksta suurema nurina vältimiseks drillperioodil vähemalt miinimumpalka.
Pigem teema "oleksioloogia" valdkonnas. Lihstalt niisama arutlesin.

Aga mis puutuks eelkirjeldatud ajateenistuse 2. varianti, siis riigikaitse igapäevasele lahinguvalmidusele mõjuks kindlasti positiivselt, sest pidevalt on vähemalt pool RA kaitseväest tegevusvalmis. Nii muutuskid ajateenijatega komplekteeritud üksused internaatkutsekoolidest kiirreageerijateks, aga samas säiliks ka reservväe põhine riigikaitsesüsteem.

[soesilm]

Nii muutuskid ajateenijatega komplekteeritud üksused internaatkutsekoolidest kiirreageerijateks,

- hästi öeldud!

[hofnar]

Huvitav, et 2013 aasta suvel saab ka Luurepataljon endale 14 ajateenijat.

PDF siin: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/11 ... 0_lisa.pdf

9 kuud hiljem küll aga kas mitte need Luurepataljoni ajateenijad pole TTÜ "patsiga poisid", kes aitavad side/iti alal?