Üldine ajateenistuskohustus

Vasta
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Martin Herem »

Mäluga on mul tõesti probleeme. Kuid lugeda ma veel oskan.

Herem
Tavaline kodanik ja isegi reservohvitser ei peagi teadma, kuid siis ei peaks ka üleolevalt kommeteerima veel tegemata otsuseid..
..
Meiegi ei tea veel..
Borja
..kole kaua mõtlete siis.
Variandid - kelle-mille arvelt "võtta maha" 600 puudujäävat ajateenijat (ühes iga variandi plusside-miinustega) - peaksid ühe norm staabi poolt juba ettevalmistet // sinu töölaual olema..
Herem
Seega ei ole puudujääk 600 täna kindel.
Borja
..väidan jätkuvalt, et see on täiesti kindel - eriolukord venib kindlasti üle suve. Niiet "puudu jäävadki" kõik tänaseks vällakäidud 600 ajateenijat ja "tagasi teha" ei jõuta siit mitte midagi - kogu see allolev PISKUNOVi tsitaat vaid tingivasse kõneviisi jääbki..
Borja
..nagu ma juba ütsin, oledki hiljaks jäämas oma "otsustega". Sinu saldo praegu on miinus 600 ajateenijat ning lahendivariandid "kelle-mille arvelt" see tuleb, peaksid juba sinu töölaual olema.. aga nagu sinu textist näha - neid ei ole :|
Üksuste ettevalmistusest ei jaga sa nii kui nii enam midagi.
Prognoosiga (täiesti kindlalt) panid puusse.
Puusse pandud prognoosi najal kritiseerisid otsustamatust või tegevusetust.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Martin Herem kirjutas: Üksuste ettevalmistusest ei jaga sa nii kui nii enam midagi.
Tõestuseta väide..

Prognoosiga (täiesti kindlalt) panid puusse.
"Prognoos" oli meediast vahendatud avalikud andmed - millel minuga pole mingit seost..
Ja millisele "prognoosile" toona ka kaitsevägi poole sõnagagi vastu ei vaielnud muuseas..


Puusse pandud prognoosi najal kritiseerisid otsustamatust või tegevusetust.
"Prognoosis" ei kahelnud toona keegi - samas kajas siin teemas HEREMi tige vastuseis lahenduste otsimisele juhuks kui "prognoos" lähebki täide - mistap oli ka "otsustamatuse kriitika" toona täiesti omal kohal..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Health
Liige
Postitusi: 863
Liitunud: 25 Aug, 2019 14:13
Kontakt:

Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Health »

https://leht.postimees.ee/7037422/andre ... otide-kool

Artikkel tundub huvitav, vähemalt nii palju kui seda näha on. Ei oska selle "võõrpataljoni" kohta kommenteerida, kuid kui see peaks olema puhtalt venelastest koosnev siis vähemalt mulle tundub et ta töötaks pigem integratsiooni vastu.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36344
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Kriku »

Hiljaaegu ilmus venekeelsel veebilehel dokole.eu, mis avaldab uudiseid Eesti elust, arvamuslugu «Venelane Eesti sõjaväes». Anonüümseks jääda soovinud autor nimetas ennast «vene poisiks Narvast», kes oli kutsutud ajateenistusse Eesti sõjaväes. Mõned tsitaadid loost: «Seal siis viimaks, vene poisina Narvast, puutud kokku imekauniga, see tähendab eestlastega. Üldine suhtumine on tervikuna mõistagi vaenulik, suhtutakse nagu võõrasse elementi. Kolmas periood (sõjaväepolitsei) oli suhteliselt talutav, sest leitnandi asemele tuli veebel. Fun fact – kogu vahetuse jooksul rippus veltveeblil kabinetis Kolmanda Reich’i lipp, laual lebas SSi kiiver ja vööl oli Wehrmachti sõduri pannal. Vaat sihukesed veeblid. Kui kummaline see ka ei paista, tema agressiivsusega silma ei torganud. Oli nagu ikka, rutiinne teenistus ja kõik muu selline. Peamine sõjaline vaenlane oli mõistagi Venemaa.»

Pole loomulikult mingit kindlust, et see on tegelik lugu. Rohkem sarnaneb see portaali ajakirjanike väljamõeldisega. Kuid fakt on fakt: Venemaa propaganda kasutab innukalt ära vene noorte Eesti sõjaväes teenimise teemat, püüdes sisendada mõtet, et kõik NATO teenistuses venelased on Venemaa reetnud. Sellest kirjutatakse rohkelt ühismeedias, selle üle arutatakse palju Venemaa telekanalite jutusaadetes, eriti Vladimir Solovjovi saadetes kanalitel Rossija ja Tsargrad. Kremli poliitiliste huvide eest seisvad eksperdid on oma arvamuses vankumatult ühtsed: venelasel, kes elab Euroopas või Ühendriikides, ei ole vähimatki õigust tõsta relva Venemaa venelase vastu.

Seoses sellega sai Eesti venekeelses ühismeedias ja ajakirjanduses suurt vastukaja Valgevene emigrandist Eesti kodaniku, sõjaväearsti Nikolai Iljini hukkumine Donbassis. Venemeelsed aktivistid tema hukkumise pärast kaastunnet ei avaldanud. Facebooki kommentaatoreid ärritas, et venelane sõdis ukrainlaste, mitte aga «Donetski rahvavabariigi» poolel. Sama meelt olid venekeelse Delfi kommentaatorid: «See on talle täiesti paras!», «Toetas natse – sai, mis tahtis…», «Ei hukkunud, vaid kõnges! Kuidas? Nagu peni!».

Paljud uuringud on näidanud, et mida vähem elanikke on valmis kaitsma oma kodumaad, relv käes, seda ohustatum on riiklik julgeolek. Uurimisasutuste andmeil võbeleb venelaste osakaal, kes on valmis kaitsma Eestit kolmanda maailmasõja tingimustes, 45 ja 60 protsendi vahel. Enesest mõista – mida rohkem Eesti venekeelseid elanikke on kaasatud Eesti riigi julgeoleku kaitsele, seda õhemaks jääb pinnas, millele külvata riigi venekeelses kogukonnas vaenulikke ideid, mida aina genereerib Venemaa propaganda oma «hübriidsõjas». Sisekaitseakadeemia andmeil on vene emakeelega õppurite arv 32 protsenti, viie aastaga on see mõnevõrra suurenenud ja suisa ületab venelaste osakaalu Eesti elanikkonnas (statistikaameti andmeil oli see tänavu 1. jaanuaril 24,7 protsenti).

Need andmed näitavad ilmekalt venelaste lõimitust Eesti üldisse julgeolekusüsteemi. Paraku pole lood sugugi nii kenad vene noorte teenimisega Eesti sõjaväes. Minu päringu peale andis Eesti kaitseministeerium teada, et täpseid andmeid venelastest kaitseväelaste arvu kohta pole, kuid «2019. aastal hakati kõikides väeosades andma sõdurite integratsiooni ja kohanemisvõime tõhustamiseks keeleõpet vähese eesti keele oskusega ajateenijatele. Keeleõppe võimalust kasutas mullu 230 ajateenijat». Põhiline takistus kaitseväes teenimisele on tarvidus olla Eesti kodakondne. Rahvastikuregistri andmeil on siiski Eestis elavast 327 000 venelasest Eesti kodakondsus 176 000 venelasel ehk 53,8 protsendil. Vene noorte seas on Eesti kodanikke tunduvalt rohkem. Ent Venemaa kodanikest ja kodakondsuseta vene noortel ei ole sõjaväes teenida lubatud.

Sel aastal lõpetas mu poeg Tallinnas tehnikumi. Kaks noormeest tema vene rühmast kutsuti ajateenistusse. Algul nad pelgasid väga sõjaväkke minna: vene noored said ju aru, et neil tuleb suhelda eestlastega, aga eesti keelt ei kõnele nad kuigi hästi. Läks aga mööda kuu ja poisid on teenistusega väga rahul. Nad ütlevad, et suhted eestlastest sõdurite ja ülematega kujunesid suurepäraseks, ülemad räägivad nendega kord eesti, kord vene keeles. Ääretult rahul on noored sõdurid toiduga, mis on maitsev ja toitev ja mida antakse palju. Minu poja sõbrad kirjutavad, et nii hästi ei saanud nad süüa isegi kodus.

Kahjuks on Venemaa ja teiste riikide kodanikud ning ka mittekodanikud, kes elavad püsivalt Eestis, jäetud võimaluseta lõimuda Eesti ühiskonda sõjaväeteenistuse kaudu. Ma mõistan loomulikult spiooniskandaalide riski. Aga ehk võiks Eesti noortele, kel pole kodakondsust, luua võimaluse teha sõjaväeteenistus läbi spetsiaalses «võõrpataljonis», kus sõjakunsti ja eesti keelt õpetataks sama tõsiselt ja kvaliteetselt, nagu seda suudetakse teha sõjaväes. Sõjaväes teenimine oleks noortele hea ja korralik elukool, lausa ülikool, kus valmistatakse ette Eesti patrioote.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.
nimetu
Liige
Postitusi: 7571
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas nimetu »

Eesti riigi kaitse on Eesti kodanike kohustus. Just nimelt kohustus, mitte võimalus. Võõrriigi kodanikud ei puutu seetõttu üldse teemasse.
Ja mida see võõrleegion meile annaks? Hea tunde?
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Mulle silmahakanut // minu viis kopikat sellest artiklist siis :twisted:
Minu päringu peale andis Eesti kaitseministeerium teada, et täpseid andmeid venelastest kaitseväelaste arvu kohta pole
..siis on küll avameelselt sitasti - selleks, et miski "nähtusega" tegeleda, tuleb selline "nähtus"(-loe: venekeelsete % ajateenijate seas) esmalt perfecto kaardistada. Ja kui kaminal pole "täpseid andmeid venelastest kaitseväelaste arvu kohta", siis minu silmis on see otse lolljabur tegematajätmine.
Aga ma ei välista ka, et artikli autor KUZITŠKIN on siin midagi "tõlkes" ära puterdanud.
Aga ehk võiks Eesti noortele, kel pole kodakondsust, luua võimaluse teha sõjaväeteenistus läbi spetsiaalses «võõrpataljonis», kus sõjakunsti ja eesti keelt õpetataks sama tõsiselt ja kvaliteetselt, nagu seda suudetakse teha sõjaväes. Sõjaväes teenimine oleks noortele hea ja korralik elukool, lausa ülikool, kus valmistatakse ette Eesti patrioote.
..oijahh - siin on humanitaarintellektuaali mõttelend ikka täiega lappama läind :shock:
Ei ole Vabadussõja aeg, et uusi "katšanovi pataljone" formeerima hakata :mrgreen:
Viimati muutis Tundmatu sõdur nr. 4, 12 Aug, 2020 11:26, muudetud 1 kord kokku.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36344
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Kriku »

Jah, rahvusväeosa mõte on jamps, aga venelaste kaardistamisega on muidugi väga lihtne: rahvastikuregistris on rahvus täiesti olemas.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15540
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Fucs »

Tänavuse aasta 1. jaanuari seisuga oli kaitseväekohustuslaste registris arvel 33 316 kutsealust, mida on 630 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, selgub kaitseministeeriumi aruandest.

2020. aastal alanud COVID-19 pandeemia mõjutas oluliselt arstlike komisjonide tööd ning sundis senise töö ümber korraldama, sedastab aruanne.

Sellest hoolimata tõusis 2020. aastal tõusis ajateenistusse kutsutavate kutsealuste arv 3516ni. Kaitseressursside Amet täitis eesmärgiks seatud 3500 piiri, suunates aega teenima 3462 kutsealust ning 54 vabatahtlikult ajateenistusse tulnud naist.

Ajateenistuse läbis 2020. aastal 3 160 ajateenijat, neist 28 olid naissoost isikut. Ennetähtaegselt vabastati teenistusest 190 ajateenijat. Neist 12 olid neiud. Tervisliku seisundi tõttu vabastati teenistusest 168 ajateenijat, mis on 5 protsenti ajateenistusse asunutest. Võrreldes 2019. aastaga on tervislikel põhjustel väljalangevus vähenenud.

Reservväelaste õppekogunemistel osales 1245 reservväelast ehk 62,7 protsenti planeeritust, kuid suur osa planeeritud õppekogunemistest jäi ära seoses COVID-19 pandeemiaga, teatab aruanne. Samuti ei toimunud 2020. aastal ühtegi lisaõppekogunemist.

Tegevväelaste arv kasvas 2020. aasta lõpuks võrreldes aasta algusega 147 tegevväelase võrra 3655-ni, mis on planeeritud eesmärgist 145 tegevväelase võrra rohkem. 2020. aastal oli tegevväelaste värbamine viimase kuue aasta kõrgeim. Viimasel aastal ajateenistuse lõpetanud noortest on tegevteeteenistusse asunud 7,51 protsenti ning ajateenistuse lõpetanud naistest koguni 52 protsenti.
https://www.postimees.ee/7198628/kutsea ... gustrendis
Kasutaja avatar
Siki
Liige
Postitusi: 1240
Liitunud: 09 Juun, 2020 14:29
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Siki »

https://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=92827085

Vesterineni business' i telgitagustest.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36344
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Kriku »

Martin Herem kutsealuste uuringust: pole põhjust rääkida nõrgukestest ja haigetest Eesti meestest.
Kaitseväe akadeemia ja Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös on värskelt ilmunud ajateenijate kompleksuuringu aastaraport, mis kajastab 2020. aastal reservi arvatud ajateenijate hoiakuid, arvamusi ja tagasisidet ajateenistusele.

Tartu ülikooli empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu ütles raportit tutvustades, et ajateenijate vanus on muutunud viimase viie aasta jooksul nooremaks ning üha enam on keskharidusega ajateenijaid. „Järjest rohkem on neid, kes tulevad ise omal initsiatiivil,“ sõnas Kasearu.

Viimastel aastatel on vähenenud nende hulk, kes on teenistusega rahulolematud. „Nende ajateenijate rahulolu teenistusega, kes tulid hea eelhäälestusega, on tunduvalt kõrgem,“ märkis Kasearu. Rahulolu juures on olulised komponendid, kui palju enda jaoks kasulikku saadi, uusi oskusi omandati või kehalist vormi parandati.

Viiendikul ajateenijaist on juba eelnev kokkupuude riigikaitsega ning nende hulgas on arvuliselt rohkem neid, kes soovivad osaleda nooremallohvitseri kursusel. Kui vaadata üldiste hinnangute kujunemist, siis rohkem on ajateenistusega rahul need, kes on teinud kaitseväelist karjääri ja kõige vähem rahul need, kes küll tahtsid kaugemale jõuda, kuid mingitel põhjustel ebaõnnestusid.

Eriolukord reeglina kasvatas noorte soovi panustada riigikaitsesse ja pani rohkem mõtlema kaitseväe rollile kriisiolukorras. Samuti kasvas motivatsioon rohkem spordiga tegeleda.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles, et uuringu eesmärk oli mitte ainult uurida ajateenijate rahulolu, vaid saada pilt sellest, kuidas ajateenistus kujundab reservväelaste hoiakuid tulla kogunemistele ja panustada riigikaitsesse. „Kõik see, mis juhtub ajateenistuses, kujundab reservväelaste hoiakuid ja läheb rahvaluulena nende sekka, kes on alles ajateenistusse tulemas,“ lausus Herem. Tema sõnul võib eelmistel aastatel arusaadavamaks muutunud ja vähem ebameeldiv ajateenistus ka põhjus, miks järjest enam tullakse ajateenistusse isikliku sooviavalduse alusel.

Heremi sõnul on märkimisväärne, et venekeelse emakeelega noored, kes algul ei soovi saada nooremseersandiks, avastavad, et kui nende keeleoskus ja haridus on piisavalt head, siis neile see võimalus avaneb. „Päritolu ei ole oluline,“ rõhutas Herem. „Kaitseväes on selles mõttes asjad hästi.“

Teine märkimisväärne uuringust silmahakkav asjaolu on Heremi sõnul noorte soov teha vabal ajal sporti. „Me ei taha, et ajateenistuse lõpuks oleks kõik supersõdurid, aga me tahame, et kõik, kes ajateenistuse läbivad, oleksid võimalikult kaua heas vormis. Järgmise kahe aasta jooksul investeerime kaitseväes 10 miljonit, et erinevaid sporditegemise võimalusi oleks kõigi jaoks vabalt saada.“

Heremi sõnul ei saa ajateenistusse tulevaid noori kuidagi nimetada väga nõrkadeks või lumehelbekesteks. „Vorm aja jooksul muidugi paraneb,“ tõdes ta. „Aga harjutused on ka üsna spetsiifilised ja lõpuks kõik need ka ära teevad.“ Kaitsevägi on ka ajaga õppinud, kuidas võimaldada ajateenistust ka neile, kelle füüsiline vorm ei ole mingil põhjusel piisavalt hea kas mingi haiguse tõttu või muul põhjusel.

Kõige vähem on ajateenijad rahul varustusega. Herem ütles, et varustus paraneb iga poole aastaga ning väga suurt vahet pole sel varustusel, mis ajateenijad seljas kannavad või ladudes kandjaid ootab.
slider
Liige
Postitusi: 467
Liitunud: 02 Jaan, 2016 22:51
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas slider »

Kübersõdalased veavad ikka vaske mööda metsa. Kui vaja on ka fiibri rull seljas.
Podcast.ee otselinki ei paku seega : https://podcast.ee/algorutm/
peaks küberajateenistus leitav olema...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36344
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Kriku »

Kui seni kehtestas kaitseministeerium ajateenistusse astuvate naistele piirarvu, siis alates 2023. aastast loobub ministeerium piirarvust ning arvab naised kutsealuste sekka.

Kaitseministeerium on saatnud kooskõlastusringile eelnõu, millega kehtestatakse 2023. aasta kutsealuste ja naissoost vabatahtlike ning osaliselt 2025. aasta kutsealuste ajateenistusse asumise tähtajad ja nende arvuline jagunemine üksuste vahel. Eelnõu seletuskirja kohaselt kutsutakse 2023. aastal ajateenistusse 3800 kutsealust, sealhulgas ka vabatahtlikuna teenistusse asuvad naised ning 2025. aastal võetakse ajateenistusse vähemalt 3800 kutsealust. Seletuskirja kohaselt on riigikaitse arengukavas seatud eesmärgiks tõsta ajateenijate arvu järk-järgult 4000 ajateenijani.

Seni kehtestati ajateenistusse kutsutavate naiste piirarv eraldi. Eelnõu seletuskiri märgib, et kuigi naised saavad ajateenistusse asuda vabatahtlikult taotluse alusel, laienevad neile samasugused õigused ja kohustused nagu meesajateenijatele. «Naissoost isikutel võimaldatakse ajateenistus läbida kõikides struktuuriüksustes, seega võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes arvestatakse edaspidi naissoost isikud kutsealuste arvu hulka ning eraldi piirarve ajateenistusse võetavate naissoost isikute osas ei kehtestata,» seisab eelnõu seletuskirjas.

Eelnõu seletuskirja kohaselt kutsutakse 2023. aasta 5. nädalal ajateenistusse 637 noort, 29. nädalal 2029 ning 42. nädalal 1134 noort. Neist 1821 hakkab teenima 1. jalaväebrigaadis, 791 hakkab teenima 2. jalaväebrigaadis, 340 küberväejuhatuses, 238 mereväes, 280 toetuse väejuhatuses, 300 sõjaväepolitseis ja 30 erioperatsioonide väejuhatuses.
https://www.postimees.ee/7354350/vordse ... estamisest
hjl85
Liige
Postitusi: 6358
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas hjl85 »

Oluline on siinkohal meeles pidada, et vaktsineerimata jätmine ei vabasta kedagi ajateenistusest, vaid nende isikute ajateenistus lükkub lihtsalt edasi,» lausus Piskunov.

Ehk sisuliselt saabki sedasi vabaks
https://www.postimees.ee/7363867/alanud ... itud-noort
gooligan
Liige
Postitusi: 1244
Liitunud: 23 Veebr, 2012 14:25
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas gooligan »

hjl85 kirjutas:
Oluline on siinkohal meeles pidada, et vaktsineerimata jätmine ei vabasta kedagi ajateenistusest, vaid nende isikute ajateenistus lükkub lihtsalt edasi,» lausus Piskunov.

Ehk sisuliselt saabki sedasi vabaks
https://www.postimees.ee/7363867/alanud ... itud-noort


pole vist päris see lõim. Aga kui noormees ei soovi teha isegi vaktsiini, selleks et pääseda ajateenistusse, ei ole ta seal olemist väärt. Ajateenistus on tervete, haritud ja kaitsetahteliste noorukite privileeg, mitte kohustus.
Mu enda praegu ajateenisutuses oleva pojaga vestlusest on küll selgunud, et nende rühmas nahavedajaid ei ole ning kõik kes teenistusse said on ka motiveeritud ja südamega asja kallal. Väärtus seegi. Elvistega luurele minna ei julgeks keegi.
hjl85
Liige
Postitusi: 6358
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas hjl85 »

Vale: privileegiks võib igaüks seda ise pidada kui seaduse kohaselt on see KOHUSTUS. Ning privileeg on see kui seda sulle pakutakse kui midagi erilist ja vähestele võimaliku.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Gideonic, maxi ja 5 külalist