Merevägi ja rannakaitse

[Viiskümmend]

Merealuste sidekaablite või maismaa baasvõrkude saboteerimise (näit. eletrikatkestuse tekitamisega) probleemi lahendab ära Elon Musk, kelle 12 000 satelliiti hakkavad varsti taevast internetti pakkuma.

[Leo]

Seda, et Eesti üksinda peab Vene agressiooni vastu seisma, tähendaks, et praktiliselt on kogu aastakümnete tegevus NATOs ja ELis ning liitlassuhete loomine läinud allavett. Sisuliselt tähendaks NATO liikme üksinda jäämine välisagressiooni korral, et kogu organisatsioon on osutunud mõtetuks ja võib koju häbenema minna. See tähendaks aga senise maailmakorra põhimõttelist muutust. Nii et arutaks ikkagi reaalsemaid võimalusi, et näiteks Venemaa üritab Baltikumi tagasi võtta ja arendab tegevust vähemalt 3 riigi suunal, kusjuures NATO aitab. Ma arvan, et sellises olukorras ei oleks Vene laevastikul midagi eriti roosilist, vaid enamik energiast kuluks neil NATO rünnakute tõrjumiseks ja pingutamiseks, et Kaliningrad kotti ei jääks. Samas trummipaatide ideed ma põhimõtteliselt toetan justnimelt rannakaitse- ja dessantpaatidena.

[gooligan]

Kõigi viimaste sõjaliste konfliktide korral kus suur- ja väike-Peeter omavahel madistavad on esimesena neutraliseeritud õhu- ja merevägi. Nii Gruusia kui Ukraina merevägi kapituleerus loetud tundidega. Mingit sisulist panust nad kummaski konfliktis ei andnud ning sõjatrofeedena vastaste käes omasid pigem demoraliseerivat efekti.
Need on kaks domeeni, kus suure ülekaalu ellu rakendamine ongi kõige lihtsam. Ja tagantjärgi on nii Gruusia kui Ukraina tunnistanud, et mereväele kulutatud raha läks suures osas raisku...


....
Piisab sellest, kui korralikum NATO eskaader on kuskil Rostocki või Bornholmi kandis - see seoks ära kogu Kaliningradis paikneva laevastiku Kaliningradi kaitseks + vb peaks midagi ka Piitrist juurde saatma. Ühtegi pauku teha pole vaja.

Venemaa teab väga hästi, et rahvusvahelistes vetes paikeva NATO laevastiku pihta tehtud rünnak tõmbaks otsesesse konflikti laeva lipuriigid. Seega panused kasvaksid ka Venemaal.

[Ott Laanemets]

Iga kord kui keegi kirjutab jälle „kummipaat“, läheb see arutelu siin käest või ütleme nii, et irdub reaalsusest. Nii on juba juhtunud mitu korda ja kümneid kui mitte sadu lehekülgi.

Kõigi viimaste sõjaliste konfliktide korral kus suur- ja väike-Peeter omavahel madistavad on esimesena neutraliseeritud õhu- ja merevägi. Nii Gruusia kui Ukraina merevägi kapituleerus loetud tundidega. Mingit sisulist panust nad kummaski konfliktis ei andnud ning sõjatrofeedena vastaste käes omasid pigem demoraliseerivat efekti.

Palun lisa siia põhjendus – miks nii juhtus: mis on mere roll nende riikide strateegiates, mis oli mereväe roll, kas seda täideti ja miks. Muidu ei pruugi võrdlus Ukraina ja Gruusiaga midagi väärt olla.

Piisab sellest, kui korralikum NATO eskaader on kuskil Rostocki või Bornholmi kandis - see seoks ära kogu Kaliningradis paikneva laevastiku Kaliningradi kaitseks + vb peaks midagi ka Piitrist juurde saatma. Ühtegi pauku teha pole vaja.

Palun lisa siia natuke teadmist, et mis asi on ’korralikum NATO eksaader’, millised eeldused ja tingimused peavad olema täidetud, et nii juhtuks ja kuidas selline eskaader ikkagi VF Balti laevastiku seoks?

[Martin Herem]

Mingil põhjusel tahab Ukraina täna uusi korvette osta.

[alari]

https://www.facebook.com/kaitseinvestee ... 865406926/

Lähiajal on tulemas uudiseid projekti kohta, mis tõstab oluliselt Eesti Mereväe võimekust ning vastab 100% praegustele vajadustele. Tegemist on unikaalse platvormiga, mille sarnast Euroopast ei leia.

"Tuleme peatselt välja projektiga, mis võib tehnoloogilise arengu toel täielikult uuendada laevastiku tulevast nägu ja võimalusi," kommenteeris Kaitseminister Kalle Laanet.

Püsige lainel!

Tegemist on kontseptsiooni illustreeriva pildiga.

Pildist võib välja lugeda, et miski toimub 2026 aastal - mingi laev, millel on peal paat ja ciws? süsteem

[Viiskümmend]

EML Kapten Trumm P03?

[London Bridge]

Kapten Trumm-class FAC

yes, plz

[affa]

Vene laevad meie vetes “tormivarjus”: kas julgeolekuoht või näeme sääses elevanti?

Andres Sepp, Saarte Hääle tegevtoimetaja
6. märts 2021

“Miks küsib mõni laev tormivarju, kui ilm on hea? Miks teeb mõne laeva AIS-jälg imelikke hüppeid?” küsib foorumi Militaar.net postituses kasutaja varjunimega Kapten Trumm.

[URR]

"Guugeldasin" siin foorumis. Selle küsimuse viskas õhku (foorumisse?) hoopis Veiko Palm 14. septembril 2020.

[URR]

Kõigi viimaste sõjaliste konfliktide korral kus suur- ja väike-Peeter omavahel madistavad on esimesena neutraliseeritud õhu- ja merevägi. Nii Gruusia kui Ukraina merevägi kapituleerus loetud tundidega.

See on nüüd norimine, aga Gruusia merevägi ei kapituleerunud, vaid lasti põhja.

Mingit sisulist panust nad kummaski konfliktis ei andnud ning sõjatrofeedena vastaste käes omasid pigem demoraliseerivat efekti.

Nii juhtub, kui planeerimisel meredomeen ära unustada ja mereväele sõja puhuks ülesandeid mitte anda.

Ja tagantjärgi on nii Gruusia kui Ukraina tunnistanud, et mereväele kulutatud raha läks suures osas raisku...

Siia paluks viidet. On tõsi, et Gruusia pani oma mereväe pärast sõda kinni. Ega tast polnud palju järel ka. Praegu nendivad nad, et see oli vale otsus, aga nüüd on vankrit raske ümber pöörata.

Piisab sellest, kui korralikum NATO eskaader on kuskil Rostocki või Bornholmi kandis - see seoks ära kogu Kaliningradis paikneva laevastiku Kaliningradi kaitseks + vb peaks midagi ka Piitrist juurde saatma. Ühtegi pauku teha pole vaja.

Mis on "NATO eskaader"? Eesti on ka NATO, seega on "eskaader" juba Soome lahel. Tõsisemalt on NATO suur mure, et sõja korral ei pääse need jõud, mis juba kohal ei ole, Läänemerele sisse. A2/AD. Teoreetikud väidavad, et A2/AD mulli on kõige parem lõhkuda seest poolt, see tähendab, et see NATO eskaader peaks edukaks tegutsemiseks enne sõja algust juba Läänemerel olema. See tähendab, et Läänemere äärsed riigid peavad selle välja panema.

[Martin Herem]

URR pane mind nende teoreetikute kirja

[nimetu]

Pildist võib välja lugeda, et miski toimub 2026 aastal - mingi laev, millel on peal paat ja ciws? süsteem

Miks mul on mulje, et seal on muuhulgas tegu mingi mehitamata tehnoloogiaga...
Kõige rohkem meenutab seda:
https://en.wikipedia.org/wiki/Nuoli-class_fast_gunboat
Ja see paat seal peal meenutab seda:
https://bwb.ee/vessel/patrol-12-rib/

EDIT:
Kas ma olen midagi maha maganud??
https://bwb.ee/vessel/navy-18-wp/

Built: 2
In Order: 14

[Kapten Trumm]

Saarte Hääle artikli täistekst ka maksumüüri tagant:

Laevade automaatse identifitseerimise süsteemi AIS abil jälgitakse mereliiklust. Kapten Trumm on üks sadadest, kui mitte tuhandetest eestlastest, kes hoiab laevade liikumisel online´is silma peal mõne internetikeskkonna, näiteks Marinetraffic.com vahendusel. Kaitseväe peastaabi ülem Veiko Palm märgib, et valdav osa kontaktidest tuvastatakse muul viisil kui laevaga juurde sõitmisega.

“Kaduvväike osa kontakte vajab juurde sõitmist, sest meil on vaja teada, kas A. tegemist on ikkagi sellega, mida muud sensorid näitavad, ja/või B. millega see laev seal ikkagi konkreetselt tegeleb.”

Palm täpsustab, et sensoriteks võivad olla radarid, hüdrofonid, kalalaevad, piirivalvelaevad, mereväe laevad, signaalluure, möödasõitvad purjekad, vaatlus kalda pealt, lennuvahendid jne.

PPA mereturvalisuse grupi juhtivpiiriametnik Rene Hartõkainen selgitas Saarte Häälele, et laevadel lubatakse tormivarju jääda, kui ilmastikutingimused merel võivad ohtu seada laeva enda, laeva pardal olevaid laevapereliikmeid, reisijaid või kaupu.

Ta lisas, et Tagalahes peatunud laevu PPA välisluureameti raportiga ei seosta.

Hartõkaineni sõnul võib politsei lubada laeval jääda ankrusse sisemerel väljapool ankruala või varjumispaika, kui laeva tüüp ja ilmastikutingimused eeldavad rannikule ligemal olemist ning laev jääb mereseire vahenditega jälgitavasse alasse.

Samuti on politseil õigus lubada välisriigi tsiviillaevu jääda ankrusse sisemerel sadamasse sisenemise ootele, näiteks kui sadamal ei ole kohe võimalik laeva vastu võtta, ja samuti laeva pärast sadamast lahkumist järgmise sihtsadama ootele. Ajaliselt ei ole nendel eesmärkidel ankrus seismise aeg piiratud.

Kontrollime laevu põhjendatud kahtluse korral

Tormivarjus laevale tehakse pardakontrolli ainult põhjendatud kahtluse korral, kui on alust arvata, et laeva tegevus võib ohustada avalikku korda või julgeolekut.

Rahvusvahelise mereõiguse kohaselt on kõikidel laevadel õigus territoriaalmerest rahumeelselt läbi sõita.

Samuti on mereõiguse konventsiooniga sätestatud rannikuriigi õigused ja kohustused teiste riikide laevade osas, mis teostavad rahumeelne läbisõitu rannikuriigi territoriaalmerest; millised tegevused loetakse rannikuriigi rahu, avalikku korda või julgeolekut ohustavateks tegevusteks ning milliseid nõudeid peab laev täitma.

PPA ülesandeks on saada teada ja jälgida, millised veesõidukid Eesti merealal liiguvad ning kontrollida, et laevad täidavad mereõiguse konventsioonis ja Eesti õigusaktidega reguleeritud rahumeelse läbisõidu nõudeid.

Vajadusel teeb PPA läbisõitvatele laevadele pardakontrolli, mille käigus muuhulgas kontrollime, et ei veetaks midagi seadusevastast ning laeval pole mõnd tagaotsitavat.“Eestis nimelt pole midagi niiväga luuramisväärset, mida ei saaks teha nt idapiiri tagant. Sellise sõitude üks eesmärk on meid kõrvade peal hoida ning kulutada ressursse.”Kaitseväe peastaabi ülem Veiko Palm märgib, et valdav osa kontaktidest tuvastatakse muul viisil kui laevaga juurde sõitmisega.

“Kaduvväike osa kontakte vajab juurde sõitmist, sest meil on vaja teada, kas A. tegemist on ikkagi sellega, mida muud sensorid näitavad, ja/või B. millega see laev seal ikkagi konkreetselt tegeleb.”

Palm täpsustab, et sensoriteks võivad olla radarid, hüdrofonid, kalalaevad, piirivalvelaevad, mereväe laevad, signaalluure, möödasõitvad purjekad, vaatlus kalda pealt, lennuvahendid jne.

PPA mereturvalisuse grupi juhtivpiiriametnik Rene Hartõkainen selgitas Saarte Häälele, et laevadel lubatakse tormivarju jääda, kui ilmastikutingimused merel võivad ohtu seada laeva enda, laeva pardal olevaid laevapereliikmeid, reisijaid või kaupu.

Ta lisas, et Tagalahes peatunud laevu PPA välisluureameti raportiga ei seosta.

Hartõkaineni sõnul võib politsei lubada laeval jääda ankrusse sisemerel väljapool ankruala või varjumispaika, kui laeva tüüp ja ilmastikutingimused eeldavad rannikule ligemal olemist ning laev jääb mereseire vahenditega jälgitavasse alasse.

Samuti on politseil õigus lubada välisriigi tsiviillaevu jääda ankrusse sisemerel sadamasse sisenemise ootele, näiteks kui sadamal ei ole kohe võimalik laeva vastu võtta, ja samuti laeva pärast sadamast lahkumist järgmise sihtsadama ootele. Ajaliselt ei ole nendel eesmärkidel ankrus seismise aeg piiratud.

Kontrollime laevu põhjendatud kahtluse korral

Tormivarjus laevale tehakse pardakontrolli ainult põhjendatud kahtluse korral, kui on alust arvata, et laeva tegevus võib ohustada avalikku korda või julgeolekut.

Rahvusvahelise mereõiguse kohaselt on kõikidel laevadel õigus territoriaalmerest rahumeelselt läbi sõita.

Samuti on mereõiguse konventsiooniga sätestatud rannikuriigi õigused ja kohustused teiste riikide laevade osas, mis teostavad rahumeelne läbisõitu rannikuriigi territoriaalmerest; millised tegevused loetakse rannikuriigi rahu, avalikku korda või julgeolekut ohustavateks tegevusteks ning milliseid nõudeid peab laev täitma.

PPA ülesandeks on saada teada ja jälgida, millised veesõidukid Eesti merealal liiguvad ning kontrollida, et laevad täidavad mereõiguse konventsioonis ja Eesti õigusaktidega reguleeritud rahumeelse läbisõidu nõudeid.

Vajadusel teeb PPA läbisõitvatele laevadele pardakontrolli, mille käigus muuhulgas kontrollime, et ei veetaks midagi seadusevastast ning laeval pole mõnd tagaotsitavat.

[Kapten Trumm]

Mis on "NATO eskaader"? Eesti on ka NATO, seega on "eskaader" juba Soome lahel. Tõsisemalt on NATO suur mure, et sõja korral ei pääse need jõud, mis juba kohal ei ole, Läänemerele sisse. A2/AD. Teoreetikud väidavad, et A2/AD mulli on kõige parem lõhkuda seest poolt, see tähendab, et see NATO eskaader peaks edukaks tegutsemiseks enne sõja algust juba Läänemerel olema. See tähendab, et Läänemere äärsed riigid peavad selle välja panema.

Milliste konkreetsete vahenditega VF segaks näiteks kaheksast Arleigh Burke DDG-st+õhukomponedist koosneva rakkeüksuse sisenemist Läänemerele?
Eelkõige tekib probleem sellega, et maakera on jätkuvalt ümmargune ja Gotlandi hõivamist ei pruugi Rootsi käed rüpes pealt vaadata. Õigemini nad re-militariseerivad seda juba praegu