Merevägi ja rannakaitse

Vasta
URR
Liige
Postitusi: 707
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas:Milliste konkreetsete vahenditega VF segaks näiteks kaheksast Arleigh Burke DDG-st+õhukomponedist koosneva rakkeüksuse sisenemist Läänemerele?
Kõigepealt neid jõude mujale ära tõmmates.
Kapten Trumm kirjutas:Katsume ikka sellest tõsiasjast aru saada, et idanaaber tuleb siia relvi täristama ühe põhitingimusena siis, kui sõjaline olukord on talle soodne. Ja üks sellise olukorra loojaid on näiteks mingi oluline kuum konflikt mujal. Näiteks Pärsia lahel. Või Lõuna-Hiina merel. Mis ei võimalda Balti riikidele kiiret sõjalist abi anda ning riikide saatus ongi nende endi teha.

Nii võib kergelt tekkida olukord, kus kogu NATO kompatiibel liitlaslaevastik on seitsme mere taga ja mingit "osa süsteemist" ei tekigi - meil tuleb end kaitsta sellega, mis meil on ja siis hakkab maksma see palju räägitud "iseseisev kaitsevõime", sh Eesti laevastiku suutlikkus üle elada idanaabri esimene rünnak ja osutada talle vastupanu vastase tulejõu ülekaalu tingimustes.
Strateegilisest vaatepunktist on NATO probleem number üks (kui tuumateemad kõrvale jätta), kuidas ameeriklased Euroopasse saada. Nii suured mahud saavad ühelt mandrilt teisele ainult laevaga. Rõhuv enamik NATO merejõude kasutataksegi sõja korral nende vedude kaitseks. (Arleigh Burke klass on, muide, hävitajad. Esimesest maailmasõjast alates on hävitajate peamised ülesanded olnud konvoide ja oma suuremate laevade kaitsmine ning allveelaevatõrje.) Venelased teavad seda kõike sama hästi ja annavad endast parima, et neid vedusid takistada.
Teine vahend on Kaliningradi oblasti ümber ehitatud A2/AD mull: õhutõrje- ja laevavastased raketid, lennukid, allvee- ja pealveelaevad. Põhimõtteliselt sama põhjus, miks Suwalki koridorist nii palju räägitakse, ainult vahemaad ja vahendid on teised.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40142
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Paraku on probleem selles, et võitlusvõimelisi lahinguvimpleid on NATO-l kordades rohkem kui VF-l. Rääkimata kvalitatiivsest paremusest.
Näiteks sellises mastaapses sõjas nagu Lahesõda 1991 osales USA 10-st "suure" (st Nimitz klassi) lennukikandja lahingugrupist 6. Neli olid ka siis saadaval.

Üks Arleigh Burke klassi DDG vastab oma võimekustest umbes ühele vene fregattide divisjonile. Kui meenutame Süüria sõjast ühe Süüria lennuvälja tasandamist, milleks kulus 60 tiibraketti, siis seda saatsid korda vaid kaks Burket ja seejuures ei olnud nende magasinid veel tühjad. Neid aluseid on nt ameeriklastel 68 tükki, mis on rohkem kui venelastel töökorras lahingvimpleid Põhja-, Balti ja Musta mere laevastikus kokku. Antud alusel on kokku 90-96 vertikaalstardiga raketile, st 50/50 relvastuse korral 45-48 tiibraketti ja 45-48 keskmaa ÕT raketti. Selle kõrval muutuvad kõik need sakslaste ja rootslaste alused kasututeks poolpeeretajateks.

Ühesõnaga, üks taoline eskaader (+õhutoetus) muudab siin jõudude tasakaalu dramaatiliselt, sest nende võimed on lihtsalt tohutult suured võrreldes näiteks VF alustega, kus hävitajad ja fregatid on valdavalt NSVL aegne kraam. Ja nemad suudaks ilmselt tõrjuda ka VF tiibrakettide massilist sisselendamist, mida ei Rootsi, Saksa ega Soome alused ei suuda (rääkimata meist).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 707
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas:Paraku on probleem selles, et võitlusvõimelisi lahinguvimpleid on NATO-l kordades rohkem kui VF-l…
Siis on ju kõik hästi: raketid on kokku arvatud, ameeriklased võidavad ja meie võime rahus kokku pakkida. Loodetavasti on ameeriklaste soov Läänemerel sõdida suurem kui kohalikel.
Paraku on nii, et seda armaadat ei pruugi õigel hetkel võtta olla.
Kapten Trumm kirjutas:Katsume ikka sellest tõsiasjast aru saada, et idanaaber tuleb siia relvi täristama ühe põhitingimusena siis, kui sõjaline olukord on talle soodne. Ja üks sellise olukorra loojaid on näiteks mingi oluline kuum konflikt mujal. Näiteks Pärsia lahel. Või Lõuna-Hiina merel. Mis ei võimalda Balti riikidele kiiret sõjalist abi anda ning riikide saatus ongi nende endi teha.

Nii võib kergelt tekkida olukord, kus kogu NATO kompatiibel liitlaslaevastik on seitsme mere taga ja mingit "osa süsteemist" ei tekigi - meil tuleb end kaitsta sellega, mis meil on ja siis hakkab maksma see palju räägitud "iseseisev kaitsevõime", sh Eesti laevastiku suutlikkus üle elada idanaabri esimene rünnak ja osutada talle vastupanu vastase tulejõu ülekaalu tingimustes.
Nagu ma eespool juba kirjutasin, läheb USA mereväe ressurss sõja korral eelkõige selleks, et venelased läbi GIUK Gapi ei pääseks ja oma konvoid kaitstud oleks.
Pealegi on see ressurss esialgu sõna otseses mõttes teisel pool maakera ja siia jõudmine võtab aega. Seni peavad kohalikud oma jõududega hakkama saama.
Lahesõda on halb näide, sest see toimus siis, kui külm sõda oli just lõppenud, aga oskused, üksused ja relvad veel alles ja sõtta kibelemas. Õnnetu Saddam Hussein suutis kõige ebasobivamal hetkel sõda alustada. Samuti on eksitav võrdlus Süüria pommitamisega, sest süürlased väga vastu ei tulistanud. Venelastelt me seda vist ei eelda. Vähemalt NATO ei eelda.
Lõpuks ei ole ameeriklastel Läänemere jaoks sobivaid laevu. Arleigh Burke (näitena, kuna see jutuks tuli) on ehitatud konvoide, lennukikandjate lahingugruppide ja dessantüksuste kaitseks suure mere peal. See on suur laev (154 m pikk). Stealth küll, aga kitsal Läänemerel kergelt leitav. Süvis on 9,3 meetrit – igale poole sellega ei poe, sest põhi tuleb vastu ja madalas vees ei saa kiirelt sõita. Laeval on suur tegutsemisraadius (4400 miili) ja autonoomsus – Läänemerel selgelt ebavajalikud. See laev on ehitatud ümber Aegis lahingujuhtimissüsteemi ja SPY-1D radari, mis annavad koos hulga erinevate rakettidega laevale vägeva kaugmaa õhutõrjevõime, aga sellest on Läänemerel vähe kasu, sest vaenlane on kogu aeg lähedal ja oht saab maastikukontuuri tagant ootamatult välja ilmuda. Sel laeval on korralik allveelaevatõrje võime, aga see on mõeldud tuumaallveelaevade leidmises ookeanis, hoopis teistsuguste oludega ja väikeste allveelaevadega Läänemerel tõenäoliselt kasutu. On ka maasihtmärkide ründamise võime - Block III TLAM-D lendab 700 miili kaugusele. Aga mis oleks need sihtmärgid, mida saaks sele relvaga rünnata Läänemerelt, aga mitte väljastpoolt Läänemerd? Lisaks on ameeriklaste taktika ja väljaõpe Läänemere olude jaoks ebasobivad, nad on harjunud suure merega. See on omamoodi naljakas, milline segadus ja ärevus on USA (või ka UK) suure sõjalaeva sillas meie kitsastes oludes juba rahu ajal. Kokkuvõttes oleks Arleigh Burke Läänemerel nagu tank metsas – täpselt sama masin, mis lagedal, aga ei saa oma parimaid omadusi kasutada.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Siinkohal avaldan kaastunnet kin Kerdi lahkumise puhul. Ta oli viimastel ajal üks sisulisemaid merekaitse eestkõnelejaid ja tegi teadlikult tööd selleks, et professionaalne meresõjaline nõuanne ühelt poolt ja riigi tervikvaade teiselt poolt prevalveeriksid „ametkondlike takistuste“ üle. Loodetavasti ei ole kin Kerdi töö luhta läinud ja kunagi näeme ka tulemusi.
Viimati muutis Ott Laanemets, 09 Mär, 2021 15:55, muudetud 3 korda kokku.
nimetu
Liige
Postitusi: 7583
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Ta oli viimastel ajal üks sisulisemaid merekaitse eestkõnelejaid ja tegi teadlikult tööd selleks, et professionaalne meresõjaline nõuanne ühelt poolt ja riigi tervikvaade teiselt poolt prevalveeriksid „ametkondlike takistuste“ üle.
Tema intervjuudes kumas see läbi jah.

Igatahes, see pildike tekitab (vähemalt minus) üsna palju segadust. Mis? Miks? Kuidas? jne

Ja siis veel see BWB värske väekaitsekaatri tellimuse arv. Mingi eksimus või on nad hoopis mingisugusele kullasoonele astunud? :dont_know:
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9124
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

URR kirjutas:... Stealth küll, aga kitsal Läänemerel kergelt leitav ....
Vabandust et ma sekkun suurte merendusasjatundjate mõttearendustesse, aga huvitav oleks teada, milline sõjalaev ei ole kitsal Läänemerel kergesti leitav.
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1015
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas davidsoniharald »

Kilo Tango kirjutas:
URR kirjutas:... Stealth küll, aga kitsal Läänemerel kergelt leitav ....
Vabandust et ma sekkun suurte merendusasjatundjate mõttearendustesse, aga huvitav oleks teada, milline sõjalaev ei ole kitsal Läänemerel kergesti leitav.
Trummipaat. Daaaa... :roll:
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
teeline35
Liige
Postitusi: 1556
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas teeline35 »

Kilo Tango kirjutas:
URR kirjutas:... Stealth küll, aga kitsal Läänemerel kergelt leitav ....
Vabandust et ma sekkun suurte merendusasjatundjate mõttearendustesse, aga huvitav oleks teada, milline sõjalaev ei ole kitsal Läänemerel kergesti leitav.
Lihtne ju. 1000-2000 tonnise veeväljasurvega, radari ja kahurrelvastusega laevad mida meie mereväelastest Akf-d siin teemas promonud on. Seejuures veel kahe-kolmekesi lähevad avamerele meie mereteid lahti hoidma ja olukorrateadlikkust looma.
Tõsisemalt. Mereväelaste meresõja teoorial pole häda midagi. Ainus probleem on hind ja asjaolu, et mereväelased tahaksid alustada kõige kallimast otsast (avamere võimekustega laevadest), mis jätaks meile valikuks maavägi üldse kinni panna või jätta kõik muud komponendid välja arendamata.
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
URR
Liige
Postitusi: 707
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kilo Tango kirjutas:
URR kirjutas:... Stealth küll, aga kitsal Läänemerel kergelt leitav ....
Vabandust et ma sekkun suurte merendusasjatundjate mõttearendustesse, aga huvitav oleks teada, milline sõjalaev ei ole kitsal Läänemerel kergesti leitav.
Selline, mis on vee all, kalda lähedal, tsivillaevaliikluse vahel või oma relvade kaitse all. Üksik trummipaat kindlasti ka.
Ühtegi laeva ei saa muuta absoluutselt avastamatuks ja see pole ka vajalik. Omavahel tuleb balansseerida varjatus, enesekaitsevõime ning vastase huvi seda laeva leida ja hävitada. Kuna jälle on kontekstist välja rebitud üks fakt või väide, mida vaidlustada, kordan igaks juhuks üle, et Arleigh Burke klassi hävitajate massiline kasutamine Läänemerel pole ebatõenäoline mitte sellepärast, et laev oleks suur, vaid sellepärast, et tõenäoliselt neid laevu siia ei jagu, nad ei saa oma võimeid siin rakendada ja nad on haavatavad.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
URR
Liige
Postitusi: 707
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

teeline35 kirjutas:Lihtne ju. 1000-2000 tonnise veeväljasurvega, radari ja kahurrelvastusega laevad mida meie mereväelastest Akf-d siin teemas promonud on. Seejuures veel kahe-kolmekesi lähevad avamerele meie mereteid lahti hoidma ja olukorrateadlikkust looma.
Tõsisemalt. Mereväelaste meresõja teoorial pole häda midagi. Ainus probleem on hind ja asjaolu, et mereväelased tahaksid alustada kõige kallimast otsast (avamere võimekustega laevadest), mis jätaks meile valikuks maavägi üldse kinni panna või jätta kõik muud komponendid välja arendamata.
Ma ei tea, kas teeline 35 demagoogitseb või on hilisem liituja ja pole teemaga kursis. Kindlasti ei saa nõuda, et keegi loeks enne arvamuse või küsimuse avaldamist enam kui 200 lehekülge foorumit läbi, aga need teemad on siit varem läbi käinud.
Esiteks pole "mereväelased" ühtegi väga konkreetset platvormi välja pakkunud, jutud 1000 tonnistest kahurrelvastusega laevadest on vastaspoole pahatahtlik interpretatsioon. Selleks on mõjuv põhjus: mereväe seisukohalt on merekaitse probleem süsteemne ja organisatoorne. Ühe või teise tehnilise vahendiga ei saa seda lahendada. Ainus nõue laevale kui platvormile, mille "mereväelased" on välja käinud, on, et see peab olema piisavalt merekindel ja suutma relvi kanda. See tähendab tõesti 50-70 meetri kanti jäävat laeva. Trummipaadid on äge mõttekonstruktsioon, aga need ei vasta kummalegi nõudele.
Teiseks on siin igasuguste platvormide igasuguseid hindu välja pakutud, aga lõpuks tuleb ilmselt nentida, et foorumlased (mina ise kaasa arvatud) ei suuda kuigi täpselt hinnata, kui palju ühe või teise platvormi hankimine tegelikult maksab. Eriti kui disain ei ole teada.
Kolmandaks pole keegi suutnud kirjutada, kui palju on "liiga kallis" ehk milline oleks see summa või tükk eelarvest, mille võiks mereväele/merejõududele kulutada nii, et kõik rahule jääks.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9124
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

URR kirjutas:...
Selline, mis on vee all, kalda lähedal, tsivillaevaliikluse vahel või oma relvade kaitse all. Üksik trummipaat kindlasti ka.
...
Kalda lähedus Eesti madala ranniku ja madala merepõhja tõttu sõjalaevale suurt varjet ilmselt ei paku. On üksikud kohad, kus kallas on piisavalt segav faktor. Enamasti mitte. Allveelaevu me ilmselt hankima ei hakka. Tsiviillaevaliiklus - mis ajast meil on hakatud tsiviiltransporti varjena kasutama? Tsiviilinfraga on see mõeldav, aga tsiviiltranspordi märklauaks muutmine on sama moraalilage, kui tsivilistide taha varjumine jalaväe puhul. Trummipaat ei ole laev (jutt oli laevadest).
URR kirjutas:... Kuna jälle on kontekstist välja rebitud üks fakt või väide, mida vaidlustada, kordan igaks juhuks üle, et Arleigh Burke klassi hävitajate massiline kasutamine Läänemerel pole ebatõenäoline mitte sellepärast, et laev oleks suur, vaid sellepärast, et tõenäoliselt neid laevu siia ei jagu, nad ei saa oma võimeid siin rakendada ja nad on haavatavad.
Esiteks on kõik laevad Läänemerel haavatavad. See ongi minu poolretoorilise küsimuse mõte. Teiseks ei ole see küsimus kontekstist välja rebitud, kui kontekst on Eesti merekaitse, mitte niivõrd spetsiifiliselt mingi konkreetse laevatüübi võimekus või esinemine Läänemerel.
Arleigh Burke ja mistahes muu klassi probleem Läänemerel on see, et mistahes riigi laevad on kaldalt ja/või õhust rünnatavad ilma, et ründaja väljuks oma riigi (vastase puhul siis Venemaa + Valgevene) piiridest. Sh. ka varglaevad, kuna nende vargsus seisneb peamiselt laeva kujus ja see on suunatud ennekõike teiste laevade radarite eest varjumiseks. Seetõttu on see kuju vähemtõhus ülevalt tuleva radarikiirguse vastu. 15+ km kõrguselt näeb Pihkvast peaaegu Stockholmini välja. 10 km kõrguselt on kogu Eesti territoriaalmeri kuni Läänemere keskkohani kenasti nähtav. Laeva suurim vaenlane ei ole mitte teine laev, vaid lennuk.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40142
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

davidsoniharald kirjutas:
Kilo Tango kirjutas:
URR kirjutas:... Stealth küll, aga kitsal Läänemerel kergelt leitav ....
Vabandust et ma sekkun suurte merendusasjatundjate mõttearendustesse, aga huvitav oleks teada, milline sõjalaev ei ole kitsal Läänemerel kergesti leitav.
Trummipaat. Daaaa... :roll:
Saan aru, et nüüd tahe trollida ületab kaine mõtlemisvõime piiri, aga paraku nii ongi. Umbes 2 m kõrgune, väikese peegelduspinnaga (kummist pontoonid ei peegelda midagi, pealisehitus tuleb vastavalt konstrueerida, et see ka ei peegeldaks) ja selle aluse leidmine on palju keerukam kui 10 m kõrguse patrull-laeva leidmine. 10 m kõrguse suure sõjalaeva vaatlejad leiavad trummipaadi tõenäoliselt enne visuaalselt kui see radarile ilmub. Mis tähendab, et nt öösi või udus võib päris ligi pääseda.

Lennunduses on küll vargsus praegu kõige tähtsam kriteerium - täna ei pane keegi tõsimeeli tootmisse taktikalist lahingulennukit, mis pole vargne. Isegi venelased mitte.
Viimati muutis Kapten Trumm, 09 Mär, 2021 9:51, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40142
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tõsisemalt. Mereväelaste meresõja teoorial pole häda midagi. Ainus probleem on hind ja asjaolu, et mereväelased tahaksid alustada kõige kallimast otsast (avamere võimekustega laevadest), mis jätaks meile valikuks maavägi üldse kinni panna või jätta kõik muud komponendid välja arendamata.
Kahtlustan, et siin ongi asi kaugel vajadustest ja teooriast, vaid pigem tegu ametkondliku huviga. Näiteks suurtest pealveelaevadest alustamine eirab täiesti paari sõjapidamise põhimõtet. Lihtsalt mõelge paar sammu edasi - olukorras, kus on pidev rahapuudus sunnib riiki optimeerima, võib merevägi, mille peamine võime on maismaal paiknev raketipatarei, sattuda iseseisva väeliigina likvideerimise ohtu (taolisel puhul moodustatakse merekomponent maaväe koosseisus), koos paljude võimaluste ja hüvede kadumisega. Tundub loogiline?

Kuna briti Sandownid ja taanlaste kingitud alused järjest amortiseeruvad, muutub olukord sel teemal üha meeleheitlikumaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
muhgel
Liige
Postitusi: 155
Liitunud: 11 Juul, 2008 10:30
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas muhgel »

Kapten Trumm kirjutas:
Tõsisemalt. Mereväelaste meresõja teoorial pole häda midagi. Ainus probleem on hind ja asjaolu, et mereväelased tahaksid alustada kõige kallimast otsast (avamere võimekustega laevadest), mis jätaks meile valikuks maavägi üldse kinni panna või jätta kõik muud komponendid välja arendamata.
Kahtlustan, et siin ongi asi kaugel vajadustest ja teooriast, vaid pigem tegu ametkondliku huviga. Näiteks suurtest pealveelaevadest alustamine eirab täiesti paari sõjapidamise põhimõtet. Lihtsalt mõelge paar sammu edasi - olukorras, kus on pidev rahapuudus sunnib riiki optimeerima, võib merevägi, mille peamine võime on maismaal paiknev raketipatarei, sattuda iseseisva väeliigina likvideerimise ohtu (taolisel puhul moodustatakse merekomponent maaväe koosseisus), koos paljude võimaluste ja hüvede kadumisega. Tundub loogiline?

Kuna briti Sandownid ja taanlaste kingitud alused järjest amortiseeruvad, muutub olukord sel teemal üha meeleheitlikumaks.
Jepp nii on ja vaktsiinist jääb rasedaks ka, lihtsalt küsiks mis on need paljud võimalused ja hüved mis tänastel mereväel ja mereväelastel on?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40142
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Arleigh Burke ja mistahes muu klassi probleem Läänemerel on see, et mistahes riigi laevad on kaldalt ja/või õhust rünnatavad ilma, et ründaja väljuks oma riigi (vastase puhul siis Venemaa + Valgevene) piiridest. Sh. ka varglaevad, kuna nende vargsus seisneb peamiselt laeva kujus ja see on suunatud ennekõike teiste laevade radarite eest varjumiseks. Seetõttu on see kuju vähemtõhus ülevalt tuleva radarikiirguse vastu. 15+ km kõrguselt näeb Pihkvast peaaegu Stockholmini välja. 10 km kõrguselt on kogu Eesti territoriaalmeri kuni Läänemere keskkohani kenasti nähtav. Laeva suurim vaenlane ei ole mitte teine laev, vaid lennuk.
Arleigh Burke alused ja teised taolised (Ticonderoga klass) AEGIS- tehnoloogiat kasutavad laevad on konstrueeritud ühte õudusunenägu silmas pidades - venelaste massiline tiibraketirünnak lennukikandja lahingugrupi vastu, kus lastakse välja kümneid või isegi sadu tiibrakette. Lihtsalt Ticonderoga oli liiga kallis ja neid ehitati nats üle 20 ja Oliver Perry klass FFG oli liiga vähevõimekas taolisteks ülesanneteks. Otsustati luua uus, AEGIS-ega laevaklass, mis oleks piisavalt odav, et neid toota palju ja piisavalt võimekas, et täita tulevikus Ticonderogade ülesandeid.

Seega Burke ei pea tingimata jääma varjatuks. Näiteks 6-8 aluse suurusel eskaadril, eriti kui neid toetab AWACS ja hävituslennukite "vihmavari) on päris suured võimalused tõrjuda igasugused venelaste rünnakud ja jääda seejuures terveks. Laevadel olev tõrjevõime (ja ka ründevõime) ületab suuresti Balti laevastiku pakutavat. 6 sellist laeva kannavad 270 tiibraketti ja 270 õhutõrjeraketti (sh raketitõrje võime), enam kui piisav, et Balti laevastik ja seda toetav paari polgu suurune õhukomponent viimseni hävitada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist