Merevägi ja rannakaitse

Vasta
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas:Oli see põhjus ikka hooldus/remont? Diiselmootoritega kaatri hooldusvahemiku sisse mahub ikka sadu sõidutunde. Merediislite eluiga on viiekohaline arv tunde.

Detaile ei tea, aga sõjalaeval on ikka rohkem mehhanisme kui diiselmootor. Meie mereväe laevad on keskmisega võrreldes lihtsad, aga ka nende OPDEFide nimekiri võib olla pikk ja mitmekesine.
Kapten Trumm kirjutas:Need hõbekuulid, mis meile jõukohased osta on, uputavad venelased suht kergesti.

Ei kõla nagu hõbekuul, aga hõbekuule - üht lahendust kõigile probleemidele - pakud tõesti eelkõige Sina ise. Kordan veel kord üle: üks või teine laevaüüp ei ole lahendus, vaja on süsteemi. Selle süsteemi vältimatuks osaks on piisava merekindluse ja autonoomsusega, kui vähegi võimalik siis piisava enesekaitse- ja ründevõimega vetelkäimavahendid.
Kapten Trumm kirjutas:Isegi kui saame pardale SHORAD rakettõhutõrje, on korvett-tüüpi alus merelennuväe jaoks siiski ujuv sihtmärk...

Eeldusel, et vastane saab õhus vabalt tegutseda. NATOs usutakse, et õhuülekaal on igasuguse eduka lahingutegevuse eeldus. Ka maa peal. Me vist oleme pigis? Ka maa peal. Nagu ma aru saan, on lahenduseks, et ärme parem tee midagi?
Kapten Trumm kirjutas:Selle süsteemse lahenduse soetamiseks ja ülalpidamiseks ei jätku Eestil vahendeid, kui eelarve püsib seal 2-2,5% SKP vahemikus.

Ilmselt tõsi. Mis jätab kaks mõistlikku ja ühe rumala võimaluse.
1. Ressursse juurde hankida või mujalt ümber kantida.
2. Määratleda olemasolevate ressursside raames mõistlik miinimum, mida saavutada. Jalaväerühma kontekstis: kui kõrvalsuunale ei saa korralikku tõkestust rajada, panen vähemalt vaatluse.
3. Teeme midagi, fragmente ja jupikesi, ja siis kurdame, et tõsiselt võetavat võimekust ei ole ja ressursid läevad raisku. Seni olemegi nii teinud.
Ma ise ei pea positiivset stsenaariumi võimatuks kui mõelda pikemas ajaraamis ja liitlaste kontekstis. Korraks tankitõrjele tagasi põrgates: 20 aastat tagasi oli meil selles vallas väga vähe ette näidata. Kui siis oleks otustatud, et niikuinii ei suuda, siis ei suudakski.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
sada
Liige
Postitusi: 235
Liitunud: 29 Jaan, 2013 11:56
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas sada »

URR kirjutas:Kapten Trummil on sama probleem: ta otsib (odavat) tehnilist lahendust, millega vastasele kurja teha olukorras, kus küsimus, mida üldse saavutada tahame, on vastuseta.

Siinse lõime põhjal mulle tundub, et Trumm soovib ideaalis panna vastase meredessandist loobuma või siis vähemalt tugevalt häirida seda. Tema vastus sellele küsimusele oleks siis trummipaadid. Boonuseks oleks võimalus väikseid jalaväeüksusi transportida saartele või mööda rannikut.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Minu nägemuses on väikeriigi (väike) merevägi siiski maaväe toetusüksus. Põhipingutusüksus on maavägi.
Mereväe esmane ülesanne on maaväe toetus kalda- ja kaldalähedaste operatsioonidega - mereluure, pealveetõrje, taktikaline meredessant ja rannikukaitse. Soomes on ka sedamoodi.

"mingi segane relvasüsteem" koondnimetusega "Trummipaat" on lihtsalt universaalne pealveesõiduk, millega neid asju teha, mitte asi iseeneses. Meie rannavete iseloom on selline, et randa pääsemiseks peab alus olema väikesesüviseline. 2 m süvisega aluselt peavad inimesed koos oma varustusega kaldale ujuma või tuleb ohuajas korraldada aeganõudev (ja seetõttu ohtlik) ümberlaadimine. Näiteks Ihasalu meredessant MeV baasikaitsekompanii jõududega Kevadtormil 2013.

Selleks, et tagada strateegilised meretranspordioperatsioonid, peab ka maismaal enne "rinne pidama". Ükski mõtlev liitlane ei saada sulle laevadega üksusi, kui pole õnnestunud maismaal olukorda stabiliseerida ja vastane trügib 50 km päevas edasi. Mida tegi vastane Ida-Virus, kui Sinimägedest läbi ei saanud? Mida pidi laskurkorpus tegema Sõrves, kui sakslaste kaitset murda ei õnnestunud? Seega Eesti oludes saab mereväe kõige tähtsam ülesanne olema maaväe mereäärse (või suure veekogu äärse) tiiva kaitsmine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Väikeriik ei võida sõda üksi, vaid koostöös liitlastega ja/või läbirääkimste laua taga. See tähendab, et väikeriigi sõjaväe ülesanne pole sõja võitmine, vaid:
1. agressiooni avalikuks tegemine ja
2. liitlaste vastu võtmine:
2.1 selle tagamine, et on veel koht, kuhu tulla ning
2.2 koostöö - et abistajad ja abistatavad üksteist maha ei tapaks.
Merevägi peab tegelema samade asjadega.
1. Teadma ja näitama, et teab, mis merealal toimub, et agressor ei saavutaks oma eesmärke vägivalda kasutamata. Kuulsusrikas põhjaminek kaamerate ees võib olla selles kontekstis samaväärne tõrjevõiduga.
2.1 Tagama, et on olemas sadam ja see on mereteed pidi ligipääsetav; omama ja vahendama liitlastele ülevaadet olukorrast; kaitsma maaväe merepoolset tiiba kõige laiemas mõttes.
2.2 Vahendama infot ja tegema koostööd. Muuhulgas eeldab see samu protseduure ja varasemat kokku harjutamist.

Suuremas plaanis oleks äge omada midagi, mis vaenlast tegelikult heidutaks, mitte ainult ohustaks kohapeal tegutsevaid vägesid, vaid midagi enamat. Eesti kontekstis võiks see olla ähvardus Peterburgi ja Kaliningradi vaheline laevaliiklus läbi lõigata.
Veel tuleb mõelda liitlastele. Vahel on vaja käia välismaal õppustel ja operatsioonidel ennast näitamas ja liitlasi toetamas. Veel olulisem on, et kuigi eraldi võetuna on iga Läänemere piirkonna merevägi Balti laevastikust nõrgem, saab pikemas perspektiivis riikide koostöös tekitada laevastiku, mis on Balti laevastikust üle. Kui iga riik oma nurgas innovaatiliselt ja asümmeetriliselt nokitseb, seda ei juhtu.

Kokkuvõttes vaatleb Kapten Trumm mereväe ülesandeid liiga kitsalt, taktikalisel tasandil. Trummipaadistik on osa ülal toodud ülesannete lahendamiseks sobimatu ja eeldab muuhulgas, et vaja on kahte laevastikku - ühte rahu ja teist sõja ajaks.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
tuuba
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 12 Okt, 2010 18:24
Asukoht: harjumaa

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuuba »

kuna korralikke laevu osta ja üleval pidada ei jaksa, siis teeks hoopis nii, et laevade asemel ostaks ründekoptereid?
need toimetavad mere õhuruumis --soome laht ja liivi laht oleks kaetud ,samuti ka saare-ja hiiumaa lääneserv + meri.
mu teada on nad võimelised kandma ka selliseid rakette ,mis teevad laevad piisavalt auklikuks.

ning lõpuks--ründekoptereid saab kasutada nii mereliste kui maiste kui õhus olevate sihtmärkide hävitamiseks....

rannikumerel võiks olla muidugi ka flotill-kaks trummipaate, luureks ja miinide veeskamiseks.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

kuna korralikke laevu osta ja üleval pidada ei jaksa, siis teeks hoopis nii, et laevade asemel ostaks ründekoptereid?

Ründekopterid on tegelikult kokkuvõttes kallimad. Nende ostuhind on soolane ning lennutunni hind mõõtmatult suurem kui ühe laeva kasutamiskulud. Lisaks sellele ei lenda helikopter iga ilmaga ja ei suuda tegutseda 24/7 - erinevalt siis patrull-laevast.
Selliseid ettepanekuid (kasutada lennuvahendeid) on siin teemas korduvalt välja käidud, kuid isegi kõige põgusam analüüs näitab, et see ei oleks kusagilt otsast odavam ega lihtsam lahendus. Lennuvahendid saavad kindlasti toetada mereseiret, kuid neist ei piisa meredomeeni kontrollimiseks.
tuuba
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 12 Okt, 2010 18:24
Asukoht: harjumaa

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuuba »

nimetu kirjutas:Selliseid ettepanekuid (kasutada lennuvahendeid) on siin teemas korduvalt välja käidud, kuid isegi kõige põgusam analüüs näitab, et see ei oleks kusagilt otsast odavam ega lihtsam lahendus. Lennuvahendid saavad kindlasti toetada mereseiret, kuid neist ei piisa meredomeeni kontrollimiseks.


jätaks siis VIII sajandi (viikingid laevadega) taktika ajalukku ja looks XXI sajandi droonivõimekuse? inimesi on vaja kordades vähem, hinnad odavamad, inimkaotused pea olematud?

ehk jälle kord sama küsimus--milleks valmistuda EELMISEKS sõjaks?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kriku »

Alustaks sellest, et loeks teema läbi?
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Alustaks sellest, et loeks teema läbi?

Piisaks sellestki kui loeks eelneva postituse mõttega läbi. Seal on juba kõik argumendid välja toodud.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

nimetu kirjutas:... Lisaks sellele ei lenda helikopter iga ilmaga ja ei suuda tegutseda 24/7 - erinevalt siis patrull-laevast...


See valeväide on (muu hulgas ka siin teemas) korduvalt ümber lükatud. Helikopterid lendavad ka ilmadega, mil laevad kükivad sadamates.

Kopteritel on palju eeliseid. IMHO on need Eesti mereala kontrollimiseks koos väiksemate alustega mõjusamad vahendid, kui raketikaatrid vms. suuremad veesõiduvahendid. Peamiselt asjaolu tõttu, et universaalse vahendina annab kopter kaitseplaneerijale rohkem valikuvabadusi. Laevaga Võru linna kaitset ei tõhusta. Kopteriga küll. Probleemiks on jooksevkulu ja teataval määral ka hind.

Üldiselt on seda kopteriteemat siin teemas käsitletud lehekülgede kaupa ja huvilisel on abiks lehe ülaosas olev otsing. Ei ole mõtet seda kauna siin uuesti lahti kangutada.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Kilo Tango kirjutas:See valeväide on (muu hulgas ka siin teemas) korduvalt ümber lükatud. Helikopterid lendavad ka ilmadega, mil laevad kükivad sadamates.

Ma ei tea, kas sa oled piloot või tüürimees, aga minu tagasihoidlik kogemus ütleb siiski midagi muud. Lennuvahendid eriti mehitamata on võime kordajad merel, aga mitte võime ise.

Kapten Trumm kirjutas:Mereväe esmane ülesanne on maaväe toetus kalda- ja kaldalähedaste operatsioonidega - mereluure, pealveetõrje, taktikaline meredessant ja rannikukaitse. Soomes on ka sedamoodi.


Soome mereväe tegelikud ülesanded on kirjas isegi nende kodulehel:
The Finnish Navy has three statutory tasks related to the military defence of Finland: the surveillance of our territorial waters, repelling of territorial violations and maritime attacks, and protecting sea lines of communication.

https://merivoimat.fi/en/frontpage

Lisaks vt Soome mereväe madruse käsiraamatu esimest peakükki: https://puolustusvoimat.fi/documents/19 ... -kasik.pdf
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

See valeväide on (muu hulgas ka siin teemas) korduvalt ümber lükatud.

Mulle küll meelde ei tule, et oleks midagi sellist näinud siin.
Saad äkki viite panna vms?
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

Ott Laanemets kirjutas:
Kilo Tango kirjutas:See valeväide on (muu hulgas ka siin teemas) korduvalt ümber lükatud. Helikopterid lendavad ka ilmadega, mil laevad kükivad sadamates.

Ma ei tea, kas sa oled piloot või tüürimees, aga minu tagasihoidlik kogemus ütleb siiski midagi muud. Lennuvahendid eriti mehitamata on võime kordajad merel, aga mitte võime ise.

...


See vist ei käi õige argumendi pihta, aga vastan ikka. Olin piloot. Enam ei lenda. Tunnen kopteripiloote ja tean, et kopter lendab pmst. iga ilmaga. Ka reisijatega.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

nimetu kirjutas:
See valeväide on (muu hulgas ka siin teemas) korduvalt ümber lükatud.

Mulle küll meelde ei tule, et oleks midagi sellist näinud siin.
Saad äkki viite panna vms?


Aita sant sauna ...

viewtopic.php?f=70&t=40031&p=610492&hilit=Copterline#p610492

Kilo Tango kirjutas:küsisin Copterline tegelase käest järgi. Tormi tõttu ei jäetud ära ühtegi lendu. Ainus põhjus jäide. Tiivik ei lähe jäässe. Kerele tekib üsna paks jääkiht. Kopter ise suudab lennata, aga reisijateveol on omad reeglid. Seda võis ette tulla max 10 korda aastas.

Sellega loodan, et see "kopterid ei lenda" teema võiks olla kokku võetud.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Aita sant sauna ...

Sellegipoolest, aitäh!
:D
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist